§-st 238 tulenevalt vangistusega 3 aastat 3 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat lahendi täitmisel lahendatav küsimus Silvi Maiste kriminaalhooldusametnik Kaja Lind erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta U.S (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxx ) Resolutsioon Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 53956 ja Tartu Maakohtu
§-st 238 tulenevalt vangistusega 3 aastat 3 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud U.S kohta. Ettekandest nähtuvalt U.S rikkus 25.05.2013 kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. 25.05.2013 korraldasid Viljandi talituse juhataja Irina Anniko ja kriminaalhooldusametnik Kaja Lind koostöös Tartu Vangla julgeolekuosakonna ja Viljandi jaoskonna politseinikega alko- ja narko kontrollreidi. Kontrollreidi käigus koostati protokoll kriminaalhooldusaluse U.S kohta. 25.05.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on tuvastatud U.S 25.05.2013 kell 15.10 ajal xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxx xxxx joobeseisund. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeetri mõõtetulemus 1,11 mg/l kohta. Oma 28.05.2013 antud seletuses tunnistab U.S 25.02.2013 alkoholi tarvitamist. Seletuse kohaselt hooldusalune tarbis alkoholi, kuna ilm oli soe. Karistusregistri teatis seisuga 29.05.2013 ei kajasta teavet selle kohta, et U.S on katseajal toime pannud õigusrikkumise. Isik on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. U.S on esitanud ametnikule kaks tõendit, mis kinnitavad, et isik on käinud ambulatoorsel psühhiaatri/psühholoogi vastuvõtul. Katseajal on U.S-iga korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja kohustusest mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Hooldusalune on kinnitanud, et tema elab karsket elu ja ei tarbi alkoholi. Lähtudes U.S poolt toime pandud lisakohustuse mitte tarbida alkoholi katseajal rikkumisest, tuleb lugeda katseaeg isiku suhtes ebaõnnestunuks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et U.S suhtumine kriminaalhooldusesse olnud vastutustundetu. Isik on omanud kriminaalhoolduse nõudeid mittejärgivat suhtumist ja käitumist. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata U.S-ile täiendavate kohustustena läbida alkoholi sõltuvusravi ja osaleda sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (
S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (
Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (
HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus krimin aalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS § -s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud. U.S on 2 rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks määratud täiendavat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei ole U.S asunud alkoholismivastasele ravile. Süüdimõistetu on korduvatel vestlusel kriminaalhooldusametnikuga alkoholi tarvitamise kahjulikkusest probleemi eitanud ja väitnud, et elab karsket elu ja ei tarbi alkoholi . Ametniku kinnitusel on U.S käesolevaks ajaks probleemi tu nnistanud ja andnud hoolduskavas kirjaliku nõusoleku alkoholi sõltuvusravi läbimiseks. Arvestades U.S poolt toime pandud rikkumise asjaolusid, määratud katseaja pikkust ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata U.S-ile täiendavate kohustustena: 1) läbida alkoholi sõltuvusravi, 2) osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kuna vastav sotsiaalabiprogramm on mõeldud sõltuvusainete kuritarvitajatele/sõltlastele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist ja programmi üldeesmärgiks on muuta sõltuvust tekitavate ainete tarvitamist, siis vastav sotsiaalprogramm tuleb isikule kasuks ja on abiks tema suunamisel õiguskuulekale teele.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Silvi Maiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.