S § 122 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 10 aasta 5 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) aastat 9 (üheksa) kuud 16 päeva vangistust. 11 aasta 9 kuu 16 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2007.a. Süüdi tunnistada ALEKSANDR KAPAJEV KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 12.09.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 13 aasta 5 kuu ja 15 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 14 (neliteist) aastat 9 (üheksa) kuud 15 päeva vangistust. 14 aasta 9 kuu 15 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2007.a.
lg 1 alusel välja mõista U.U-lt riigituludesse menetluskuludena: • 5400.- krooni sundraha (
lg 1 p 1), • 9050 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), • 2448 krooni 50 senti kannatanu esindajale määratud korras makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 1, § 180 lg 2; 4897.- krooni suurusest kannatanu esindaja tasust teise poole hüvitamise kohustus lasub Aleksandr Kapajevil), • 89.- krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 109;
lg 1 p 5), • 2862 krooni 50 senti ekspertiisikulu (lk 28,33;
lg 1 p 3, § 180 lg 2; 5725.- krooni suurusest ekspertiisikulust teise poole hüvitamise kohustus lasub Aleksandr Kapajevil).
lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Kapajevilt riigituludesse menetluskuludena: • 5400.- krooni sundraha (
lg 1 p 1), • 9050 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), • • • 2448 krooni 50 senti kannatanu esindajale määratud korras makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 1, § 180 lg 2; 4897.- krooni suurusest kannatanu esindaja tasust teise poole hüvitamise kohustus lasub U.U), 89.- krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 107;
lg 1 p 5), 2862 krooni 50 senti ekspertiisikulu (lk 28,33;
lg 1 p 3, § 180 lg 2; 5725.- krooni suurusest ekspertiisikulust teise poole hüvitamise kohustus lasub U.U). 3 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ 1-06-5624, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ 1-06-5624, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 4897.- krooni advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) kannatanu I.M. esindajana määratud korras riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (lk 113). Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 10 lg 2 alusel on määratud esindaja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 630.- krooni. Korra § 10 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 88.- krooni iga poole tunni kohta. Kannatanu esindaja osales menetluses 40 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ning kannatanu esindaja töötasutaotluse alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,
4 13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 12 455 krooni suurune nõue jätta läbi vaatamata, kuna: • selle nõude esitamiseks ei ole Eesti Vabariigi nimel Tartu Vanglal ja/või Tartu Vangla juristil vastavat volitust (vt justiitsministri volikirja lk 117); • süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.
§-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole
§-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest. 13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 1374 krooni 25 sendi suurune nõue jätta läbi vaatamata, kuna: • süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.
§-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole
§-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest; • süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistusi võõra vara rikkumises või hävitamises või omastamises. Väidetava Tartu Vangla laua lõhkumisega tekitatud kahju ja väidetava Tartu Vangla poolt raviasutusele I.M raviteenuste eest tasumisega tekitatud kahjunõuded on tsiviilhagina õigus Tartu Vanglal või Eesti Vabariigil uuesti esitada tsiviilkohtumenetluse korras (
Kohtuotsuse (tervikteksti) koopia väljastada teadmiseks allkirja vastu Tartu Vangla juristile Eva Panksepale Tartu Vanglasse. Kannatanu I.M. (varasema perekonnanimega H) tsiviilhagi moraalse kahju nõudes jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata (
lg 1;
lõikes 3 sätestatu kohaselt on tsiviilhagi vaid varalise kahju nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba). Kannatanu I.M. on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (
Kohtuotsuse (tervikteksti) koopia väljastada allkirja vastu teadmiseks kannatanu esindajale – advokaat Heiki Kuningale. Asitõendid – 2 metallist lauajalga (lk 20,168), mis asuvad Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas,
Asitõend – CD-l asuv CD salvestis (lk 22-24), mis asub kriminaaltoimiku juures, klammerdatuna suletud ja pitseeritud ümbikus olevana toimiku tagakaane külge,
Kohtuotsus (terviktekstina) tõlkida vene keelde ja väljastada vene keelde tõlgitud kohtuotsuse koopia allkirja vastu U.U-le ja Aleksandr Kapajevile. Allkirjalehed süüdistatavate allkirjadega liita kriminaalasja toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD 5 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.02.2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD U.U süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Aleksandr Kapajeviga 14.03.2004.a kella 20.30 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla 5.sektori televiisori vaatamise ruumis peksis metallist lauajalaga I.M. korduvalt rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Peksmisega tekitasid U.U ja Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünar- ja kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, mis oma loomult on suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Sellega pani U.U toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Aleksandr Kapajevit süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos U.U-ga 14.03.2004.a kella 20.30 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla 5.sektori televiisori vaatamise ruumis peksis metallist lauajalaga I.M. korduvalt rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Peksmisega tekitasid U.U ja Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünar- ja kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, mis oma loomult on suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Sellega pani Aleksandr Kapajev toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. U.U ja A.Kapajevi kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt olid nad süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas ja peksid metallist lauajalgadega – kummalgi oli käes 1 lauajalg – kaaskinnipeetavana vangistuses viibivat I.M , varasema perekonnanimega H. Mõlema süüdistatava kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt peksid nad neil käes olnud lauajalgadega kannatanu I.M. enda au ja väärikuse kaitsmiseks, kuna kannatanu intriigitses ja levitas vanglas nende (see on U.U ja A.Kapajevi) kohta alandavaid ja tõele mittevastavaid jutte (lk 267-272 U.U ütlused; lk 272-276 A.Kapajevi ütlused) . Nii U.U kui ka A.Kapajevi ütlustest nähtuvalt peksid nad metallist lauajalgadega I.M valimatult, kuhu juhtus ja mingit konkreetset eelistust või eesmärki neil kannatanu kehapiirkonna osas, kuhu teda peksta, ei olnud (U.U ütlused lk 268 enne keskpaika; A.Kapajevi ütlused lk 273 enne keskpaika) . Süüdistatavate 6 ütlustest nähtuvalt ei tahtnud nad kannatanule raskeid tagajärgi põhjustada, ei tahtnud kannatanut invaliidistada, sandistada, ei tahtnud lahtisi luumurde põhjustada, samuti ei olnud süüdistatavatel eesmärki ega mõtet kannatanut tappa (U.U ütlused lk 268 allpool; A.Kapajevi ütlused lk 273 keskel) . Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt oli kannatanu peksmise eesmärgiks, et kannatanu lõpetaks inriigitsemise ja nende kohta kaaskinnipeetavate seas valejuttude levitamise ning sellise käitumisega nende alandamise (U.U ütlused lk 268-271; A.Kapajevi ütlused lk 273276). Prokuröri kohtule esitatud ja prokuröri taotluse alusel kohtulikul uurimisel kriminaalasja toimikusse liidetud (lk 213) vangiregistrist kinnipeetava I.M. andmete väljatrükist nähtuvalt oli I.M 14.03.2004.a kinnipeetav ja ta asus kinnipeetavana ja süüdimõistetuna 14.03.2004.a Tartu Vanglas, sektsioonis S5, kamber 312 (lk 198200). Kannatanu I.M. (varasema perekonnaimega – H; lk 105 abielulahutuse tunnistus) ütlustest nähtuvalt viibis ta süüdistuses märgitud ajal, see on 14.03.2004.a kinnipeetavana ja süüdimõistetuna Tartu Vanglas, 5.sektsioonis (lk 204) ja vaatas televiisorit, kui tema juurde televiisori vaatamise ruumi tulid süüdistatavad – A.Kapajev ja U.U, kellel kummalgi oli käes metallist toru ja hakaksid teda neil käes olnud metalltordudega peksma, metalltorudega tehtud löökide tagajärjel kaotas ta teadvuse, arstide poolt toibutamise tulemusena tuli uuesti teadvusele, teadvuseta oleku ajast midagi ei mäleta (lk 204-213). Kohtulikul uurimisel vaatles kohus prokuröri taotluse alusel vähemalt 2 korda asitõendilt – CD-lt nähtuvat salvestist Tartu Vangla 5.sektoris 14.03.2004.a toimunu kohta (lk 222 all) ja avaldas prokuröri taotluse alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul kohtulikul uurimisel lk 22-24 asuva asitõendi – CD-salvestise vaatlusprotokolli (lk 278). Nimetatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on videosalvestise pikkuseks 1 minut ja 20 sekundit ning salvestis on saadud Tartu Vangla arvutiserverist ning on sealt kopeeritud CD-le; CD-le on kopeeritud Tartu Vangla 5. sektori televiisori vaatamise ruumis asuva turvakaamera 14.03.2004.a salvestis seal toimunud peksmise kohta. Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud on kooskõlas kannatanu I.M. ning süüdistatavate U.U ja A.Kapajevi ütlustega. Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt peksid 14.03.2004.a Tartu Vanglas, 5.sektoris, televiisori vaatamise ruumis 2 dressides olevat meesisikut neil käes olnud halli värvi ja läikivate lauajalgadega tumedas riietuses olevat meesisikut; mõlemal dressides olnud meesisikul oli käes 1 läikiv halli värvi metallist lauajalg, mida kasutati tumedates riietuses meesisiku peskmiseks; tumedas riietuses meesisikut peksid 2 dressides olevat meesisikut neil käes olnud lauajalgadega pea ja keha piirkonda, esimesest löögist pähe kukkus kannatanu pikali maha ning mõlemad dressides olnud isikud jätkasid kannatanu peksmist lauajalgadega keha, jalgade ja pea piirkonda ka siis kui kannatanu oli põrandal maas pikali, kannatanu püüdis ennast kaitsta ette asetatud kätega; põrandal oli peksmise lõpetmise järgselt näha rohkelt verd ja verepritsmeid, ka kannatanu nägu ja käed ja riided olid verised. Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga ning kannatanu I.M. ja süüdistatavate U.U ja A.Kapajevi ütlustega on kogumis tõendatud süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et 14.03.2004.a peksid U.U ja Aleksandr Kapajev neil käes olnud metallist lauajalgadega I.M. korduvalt rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja A.R. ütlused selle kohta, et viibides 14.03.2004.a Tartu 7 Vanglas süüdimõistetuna nägi ta televiisori vaatamise ruumis peksmise lõppu, peksmise käigus kasutati ka metallpulka ja tema tegi hiljem televiisorivaatamise ruumi põranda verest puhtaks, kannatanul nägi peas verd (lk 259-262). Kannatanu I.M. kohtulikul uurimisel avaldatu selle kohta, et temale näidati kohtueelsel uurimisel pikema kestvusega CD-salvestist tema peksmise kohta, ei anna alust kahelda kohtule esitatud CD-salvestiselt nähtuva autentsuses ja tegelikkusele vastavuses. Kannatanu kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt tingis temale näidatud CD-salvestise pikema kestvuse asjaolu, et kohtule esitatud CD-salvestisest oli sellel olemas pikem algus ja pikem lõpp (lk 223 keskel), mis kajastasid ka peksmiseväliseid asjaolusid ja tegidki CD-salvestise pikemaks kohtule esitatud salvestisest (lk 223-225). Tunnistaja J.K. ütlustest nähtuvalt puuduvad Tartu Vanglal vastavad tehnilised vahendid selleks, et CD-salvestistel nähtuvaga manipuleerida ja videopilti moonutada (lk 264 enne keskpaika, 262-266). • • • • • • • • Süüdistuses märgitud kannatanu peksmise aeg – 14.03.2004.a kella 20.30 ajal - on tõendatud kogumis: Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvur Anzela Kondratova 14.03.2004.a ettekandest Tartu vangla direktorile nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a kella 20.20 ajal teatas vanemvalvur E.Toivokainen korrapidajale korrasolekust 3.korrusel, vahetust üle võttes olid kõik kinnipeetavad terved ja üldolukord korrusel rahulik (lk 5), kannatanu I.M. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine algas peale õhtust, 08.00-st loendust, loendusest umbes 10 minuti, võib-olla ka natuke rohkema aja möödudes (lk 210 all-211 ülal), Aleksandr Kapajevi kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine toimus peale õhtust, kella 08.00-st kontrollimist, sellest võib-olla poole tunni möödudes (lk 272 all-273 ülal), U.U kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine toimus peale õhtust, kella 08.00-st kontrollimist, umbes poole tunni kuni tunni või pooleteise möödudes (lk 267 keskelt allapoole), Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja Janek Morozovi 15.03.2004.a eriettekandest nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a kella 20.55 paiku avastas valvur A.Pärn, et Tartu Vangla vangistushoones, kambris nr 312 kinnipeetaval I.H. on silmaga nähtavad kehavigastused; teavitatud vangla meedikut; kinnipeetavale osutatud esmaabi, kutsutud kiirabi ja kinnipeetav toimetatud Maarjamõisa Haiglasse uuringutele, kipsi seadmiseks ning peahaavade õmblemiseks (lk 2); Tartu Vangla vanemvalvur Erkki Toivokaineni ütlustest nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a sai ta 3.korrusel asunud süüdimõistetu I.H. peksmisest teada valvur Andres Pärna käest õhtuse vahetuse ajal ja olukorda kontrollides nägi ilmselgete löömis-ja peksmisjälgedega kannatanut, kelle pea oli verine ja kes hoidis käest kinni ning kes selget juttu küll ei rääkinud (lk 215), valvur Andres Pärna 14.03.2004.a ettekandest Tartu Vangla direktorile nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a helistati Tartu Vangla süüdimõistetute eluhooone 3.korruse viiendast sektorist kambrist nr 312 kella 20.50 paiku ja helistaja nimetas ennast I.H. ja teatas, et on kukkudes vigastunud (lk 3); tunnistaja Andres Pärna ütlustest nähtuvaga selle kohta, et oli 14.03.2004.a valvurina tööl S-majas, see on süüdimõistetute elumajas 2.korrusel ja võtnud 2.korruse vastu läks vangla korrapidaja korraldusel 3.korrusele ja siis helistas puhast vene keelt rääkiv isik, kes nimetas ennast H, et vajab arsti ja et ta on kukkunud (lk 217,220 all,221); tunnistaja A.Pärna ütlustest nähtuvalt ei tea ta, kes 14.03.2004.a kella 20.50 ajal helistas, kuid teab, et helistati I.H kambrist, sest kambrinumber 8 ilmub displeile (lk 221 all), helistaja rääkis puhast vene keelt (lk 222 ülal); kohtulikul uurimisel kinnitas A.Pärn prokuröri taotlusel avaldatud ja lk 3 asuvas ettekandes märgitud helistamise kellaaja, see on 20.50 tõele vastavust (lk 220 all,221 ülal). Eeltoodud tõenditest nähtub kogumis, et peksmine sai 14.03.2004.a toimuda ajavahemikus kella 20.20 – 20.50 ning kannatanu I.M ja süüdistatav A.Kapajevi ütlustest ning valvur A.Kondratova ettekandest nähtuvalt on usutav, et peksmine toimus süüdistuses märgitud ajal, see on kella 20.30 ajal. Eeltoodud tõenditest nähtuvate asjaolude valguses ei ole kohtu jaoks usutav haigusloo väljavõttes kajastatud väidetav kakluse toimumise aeg – 14.03.2004.a kell 20.15 (lk 102). Prokuröri taotluse alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul avaldas kohus lk 20 asuva asitõendite – 2 lauajala vaatlusprotokolli ning vaatles kohtulikul uurimisel asitõendeid - 2 lauajalga (lk 211 ülal). Eelmärgitud tõenditest nähtuvalt on asitõendite – 2 lauajala pikkuseks 70 cm, millede läbimõõduks on 4,5 cm, lauajalad on hallist läikivast metallist; lauajalad on ebaühtlaselt määrdunud punakaspruuni värvi ainega, mõlema lauajala metallosas paiknevad mõlgid. Kannatanu I.M kinnitas, et vaadeldud asitõendid – 2 lauajalga on needsamad torud, millega teda peksti (lk 211 enne keskpaika). Süüdistuses märgitud asjaolusid selle kohta, et süüdistatavad peksid kannatanut 2-e lauajalaga, tõendab ka molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nähtuv eksperdi arvamus selle kohta, et ekspertiisiks esitatud mõlemal lauajalal leidus verd, mis saab olla pärit I.H. , kuna lauajalgadelt saadud DNA profiil langeb kokku I.H. DNA profiiliga (lk 26-27). Tunnistaja Andres Pärna ütlustest nähtuvalt hakkasid nad vangla korrapidaja käsul koheselt otsima esemeid, millega I.H löödi ja leidsid need I.H kambrist umbes 5-6 m kaugusel asuvast majapidamisruumi prügikonteinerist – löögiriistadeks osutusid 2 lauajalga, ümmargused metalltorud, millede otste järgi said aru, et need on lauajalad (lk 218). Kohtulikul uurimisel kinnitas tunnistaja A.Pärn, et temale vaatlemiseks esitatud asitõendid - 2 lauajalga ongi needsamad esemed, millised nad leidsid vangla majapidamisruumi prügikonteinerist (lk 221). Süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et peksmisega tekitasid U.U ja Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünar- ja kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, on tõendatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliinikust väljastatud väljavõttega I.H. haigusloost (lk 32,37,102), Keskvangla Haigla kirurgiaosakonna väljavõttega I.H. haigusloost (lk 103), Keskvangla Haigla psühhiaatriaosakonna väljavõttega I.H. haigusloost (lk 104) ja I.H. kohta teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuva eksperdi arvamusega (lk 30-31). Eksperdi arvamuse kohaselt ei põhjusta parema küünar- ja kämblaluu murd kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutus eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral tekitavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Ka eksperdi arvamuse kohaselt on vigastused kannatanule tekitatud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et 14.03.2004.a löökidest kõvade tömpide esemetega (lk 31). 19.02.2006.a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt ei tuvastatud I.M. puuet (lk 101). Kuna luumurd ja luumurrud on üldteadaolevalt suurt valu põhjustavad, ja kannatanul esines luumurde 2 – küünar-ja kämblaluu murd, ning lisaks 2-le luumurrule esines kannatanul ka peaaju põrutus ja haavad pea piirkonnas, siis on kannatanule süüdistatavate tekitatud vigastused kogumis oma loomult suurt valu põhjustavad. 9 Süüdistatavatel oli eesmärk kannatanut metallist lauajalgadega peksta, kuid nende ütlustest nähtuvalt ei soovinud nad kannatanu surma ega talle raskeid tagajärgi põhjustada, ka ei tahtnud nad kannatanut invaliidistada, sandistada, ja talle lahtisi luumurde põhjustada. Kohtu hinnangul pidid aga süüdistatavad 2-e ümmarguse ja 70 cm pika, 4,5 cm, läbimõõduga metallist lauajalaga (lk 20) kannatanut korduvalt rindkere piirkonda, vastu pead ja käsi lüües, vähemalt möönma, et sellisel viisil kahekesi kannatanu suhtes toimides võivad nad kannatanule tekitada suurt valu põhjustavaid kehavigastusi. Süüdistatavad panid kannatanu suhtes kaastäideviijatena suurt valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Süüdistatavate käitumises puuduvad nende käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatavate esile toodud ja nimetatud asjaolud selle kohta, et nad peksid kannatanut metallist lauajalgadega seetõttu, et kannatanu levitas nende kohta valejutte ja sellega alandas neid ning neil ei olnud muud võimalust enda kaitsmiseks kui kannatanut peksta, sest kannatanuga suuline rääkimine ei andnud tulemusi, kannatanu enda intriigitsemist ja valejuttude levitamist ei lõpetanud, ei ole süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks. Süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks ei ole ka süüdistatavate esile toodud ja nimetatud asjaolud selle kohta, et vanglaametnikud ei takistanud nende käitumist – ei sekkunud peksmisesse ajal, kui nad kannatanut metallist lauajalgadega lõid. Ka süüdistatavate väidetud asjaolud selle kohta, et nad olevat rääkinud vangla operatiivtöötajatega eesmärgil, et neid pandaks kannatanust eraldi olevasse sektsiooni, ei ole süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks. Süüdistatavate käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus süüdistatavate käitumises puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Ka ei ole süüdistatavate õigusvastane kuritegelik käitumine käsitletav süüteo toimepanemisena raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4). Kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus ka süüdistatavate leppimist kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9). Kohtu hinnangul ei esine ka ühtegi KarS § 57 lõikes 2 nimetatud muud asjaolu, mis võimaldaksid süüdistatavate karistust kergendada. Süüdistatavate väidetud asjaolud, et vanglaametnikud ei sekkunud kannatanu peksmisesse ja vanglaametnikud oleksid pidanud nad paigutama kannatanust eraldi sektsiooni karistust kandma ning süüdistatavatel ei olnud kannatanu peksmisest teisi vahendeid kannatanu mõjutamiseks, kuna kannatanuga rääkimine selleks, et ta lõpetaks intriigitsemise ja valejuttude levitamise, ei aidanud, ei ole kohtu hinnangul süüdistatavate karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 2 mõttes. Iseloomustused süüdistatavate kohta Tartu Vanglast on negatiivsed (lk 54-55,5758). Süüdistatavate keskmise sissetuleku suurus on 0.- krooni (lk 77,78). Kuna mõlemat süüdistatavat on varasemalt karistatud raske, esimese astme isikuvastase kuriteo eest (KrK § 101), millise toimepanemise eest nad hetkel ka karistust kannatavad, ja käesolevas kriminaalsjas menetletava teise astme isikuvastase kuriteo panid nad toime karistuse kandmise ajal, siis ei ole õiguskorra kaitsmise huvides ja arvestades võimalust, panna süüdistatavad edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest (KarS § 56 lg 1,2), kohane karistada süüdistatavaid rahalise karistusega. Süüdistatavaid tuleb karistada raskemaliigilise karistusega – vangistusega, mis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel reaalselt vanglas ära kanda. Lähtudes kannatanule tekitatud vigastustest – parema küünar-ja kämblaluu murd kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutus, millistega põhjustati kannatanule suut valu, kuid millistega puuet ei kaasnenud (lk 101), tuleb eelnimetatud asjaoludel kogumis süüdistatavaid karistada 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. 10 Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tartu Vangla Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi U.U ja Aleksandr Kapajevi vastu 13 829 krooni 25 sendi nõudes (lk 117,38-41,93,114-123; millest 12 455 krooni on väidetav I.M raviteenuste kulu ja 1374 krooni 25 senti on väidetav laua lõhkumise kulu), tuleb jätta
Asjaolule, et Tartu Vangla ja Eesti Vabariik ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanud, millest tulenevalt puudub neil kriminaalasja raames ka tsiviilhagi esitamise õigus, juhtis kohus prokuratuuri tähelepanu 02.05.2006.a kohtu alla andmise määruses (lk 145-146). Sellele vaatamata jäi prokuratuur enda seisukoha juurde, et Tartu Vangla on käesolevas kriminaalasjas kannatanu ja taotles enda vastuskirjas (kohtuniku kohtu alla andmise määruses märgitule) jätkuvalt Tartu Vangla esindaja kannatanuna kohtuistungile kutsumist (lk 153-154). Ainult prokuröri taotluse alusel kutsus kohus kohtuistungile Tartu Vangla esindaja kannatanuna kohtuistungile ja lubas tal prokuröri taotluse alusel kohtuistungil ka osaleda (lk 153 – prokuröri vastusel olev kohtuniku resolutsiooni 24.05.2006.a). Asjaolu, et Tartu Vangla ja Eesti Vabariik ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanud, nähtub süüdistatavatele esitatud süüdistusest. Süüdistatavatele esitatud süüdistusest nähtuvalt on kriminaalasjas kannatanuid ainult 1 – I.M.. Eesti Vabariiki ja Tartu Vanglat süüdistatavatele esitatud süüdistuses kannatanuna fikseeritud ei ole. Kuna Tartu Vanglat ja Eesti Vabariiki süüdistatavatele esitatud süüdistustes kannatanuna kajastatud ei ole, puudub alus käsitleda neid käesolevas kriminaalasjas kannatanutena. Seetõttu puudub kohtul õiguslik alus Tartu Vangla ja/või Eesti Vabariigi esitatud tsiviilhagi kriminaalasja raames läbivaatamiseks. Juhul kui Tartu Vanglal ja/või Eesti Vabariigil on kriminaalasja väliseid materiaalseid nõudmisi süüdistatavate vastu, on neid võimalik süüdistatavate vastu esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Asjaolu, et prokurör on märkinud süüdistusakti Tartu Vangla kannatanuna varalist kahju kandnud isikuks ei tee Tartu Vanglat veel kannatanuks
mõttes, kuna süüdistatavatele esitatud süüdistustes ei ole Tartu Vanglat ja/või Eesti Vabariiki kannatanuna kajastatud. Süüdistatavatele esitatud süüdistustes on märgitud kannatanuks vaid 1 isik – I.M.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on kriminaalasjas kannatanuks isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud kahju. Tartu Vanglale ja/või Eesti Vabariigile ei ole süüdistatavad kuriteoga vahetult kahju tekitanud, millega on seletatav ka süüdistatavatele esitatud süüdistustes kajastatu selle kohta, et Tartu Vangla ja/või Eesti Vabariik ei ole süüdistustes kannatanuna kajastatud. Kuriteo läbi vahetult kahju kandnud isikuks oli ja on I.M., kes on ka süüdistusest nähtuvalt kannatanu. Eelmärgitud asjaoludel kogumis tuleb Tartu Vangla Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi U.U ja Aleksandr Kapajevi vastu 13 829 krooni 25 sendi nõudes (millest 12 455 krooni on väidetav I.M raviteenuste kulu ja 1374 krooni 25 senti on väidetav laua lõhkumise kulu), mille esitamiseks andis 07.04.2006.a käskkirjaga nr 63 volituse justiitsminister üksnes Tartu Vangla inventari lõhkumisega kahju tekitamist käsitlevas osas (lk 117), jätta
13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 12 455 krooni suurune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna: • selle nõude esitamiseks ei ole Eesti Vabariigi nimel Tartu Vanglal ja/või Tartu Vangla juristil vastavat volitust (vt justiitsministri volikirja lk 117); 11 • süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist - süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.
§-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole
§-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest. 13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 1374 krooni 25 sendi suurune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna: • süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.
§-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole
§-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest; • süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistusi võõra vara rikkumises või hävitamises või omastamises. Väidetava Tartu Vangla laua lõhkumisega tekitatud kahju ja väidetava Tartu Vangla poolt raviasutusele I.M raviteenuste eest tasumisega tekitatud kahjunõuded on tsiviilhagina õigus Tartu Vanglal või Eesti Vabariigil uuesti esitada tsiviilkohtumenetluse korras (
Kannatanu I.M. (varasema perekonnanimega H) kohtueelsel uurimisel esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes (lk 111-112), mille kohta tal ja tema esindajal kohtulikul uurimisel enda seisukoht puudus (lk 213 all, 214 ülal,285-286), jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata (
lg 1;
lõikes 3 sätestatu kohaselt on tsiviilhagi vaid varalise kahju nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba) . Kannatanu I.M. on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (
Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.