järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati vangistust Tartu Maakohtu 12.09.2001 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, see on 13 aasta 5 kuu 15 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust alates 31.01.
MS § 432 lg-test 34 ja 35 tulenevaid aluseid A. Kapajevi karistusest vabastamiseks, tema karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks. 3.1. 31.01.2007 kohtuotsusega karistati A. Kapajevit
aastal Tartu Vanglas karistuse kandmise ajal televiisori vaatamise ruumis peksis metallist lauajalaga Ilko Mitnitšukki korduvalt rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Peksmisega tekitasid S.U ja A. Kapajev kannatanule pikaajalise tervisekahjustuse – parema küünar- ja kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, mis oma loomult on suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et parema küünar- ja kämblaluu murd kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutus tekitavad haiguse tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Maakohus märkis, et kuigi alates 01.01.2015 muutus
Kapajevi tegevus karistatav ka uue karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt. 01.01.2015 jõustunud
lg 2 p 1 kohaselt on teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ka kuni 31.12.2014 kehtinud
§-s 122 kajastatud piinamise eest oli karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Seega jääb A. Kapajevile
järgi karistuseks mõistetud vangistus alates 01.01.2015 kehtiva
3.
kehtetu ning seaduses ei ole öeldud, et see koosseis on ümber kvalifitseeritud
Seega ei ole maakohtu määrus kooskõlas
Kapajev tuleb talle Tartu Maakohtu 31.01.2007 otsusega
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 26.01.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud karistused ei kuulu
A. Kapajevile mõistetud üksikkaristused ja liitkaristus on kooskõlas ka alates 01.01.2015 kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra kergendamiseks. 6. Vastusena määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et õige on esimese astme kohtu järeldus, et alates 01.01.2015 kuuluks süütegu, mille eest A. Kapajev Tartu Maakohtu 31.01.2007 otsusega süüdi tunnistati, kvalifitseerimisele
lg 2 p 1 järgi.
lg 2 teise lause kohaselt on vangistuses viibiva kinnipeetava puhul seadusel tagasiulatuv mõju üksnes siis, kui see välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust.
lg 2 kohaldamisel ei tule lähtuda mitte paragrahvi numbrist, vaid süüteo kirjeldusest ning hinnata, kas ka kehtiv seadus kriminaliseerib nimetatud tegevuse. Sellest tuleneb, et A. Kapajev tuleks vabastada
järgi mõistetud karistusest üksnes juhul, kui tema tegevus ei oleks enam karistatav, st karistusseadustikus ei ole enam sellist paragrahvi, mis sellise tegevuse eest karistuse ette näeks. Maakohus on aga õigesti leidnud, et ka kehtiv karistusseadustik kriminaliseerib peksmise ning seega ei kohaldu
Kapajevi puhul.
järgi mõistetud karistus on alla
MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015 määrus muutmata ja A. Kapajevi määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.