Obsah (7)

§ 121§ 63§ 68§ 74§ 75§ 199§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6486 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi A.S süüdist

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 215 lg 2 p-de 1,2 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav A.S (ik XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava A.S apellatsioon Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega tunnistati A.S süüdi

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 215 lg 2 p-de 1,2 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, 30.

oktoober 2015, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust algusajaga 14. märts 2016.

§ 74

lg-te 1,3 alusel määrati, et ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui A.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 järgi pandud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandi A.S-ile lisaks kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Ts

MS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1 ja § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanute tsiviilhagid täielikult. Samuti mõisteti A.S-ilt välja menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 168 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi.

1. Apellatsioonis taotleb A.S, et kohus vaataks üle S.P. tsiviilhagi. See moodustab poole kannatanu S.P. kahjustatud sõiduauto Volkswagen Golf väärtusest ning on arusaamatult suur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. 3.2 Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on A.S asunud sisuliselt eitama toimepandud kuriteo ulatust. A.S on vaidlustanud S.P. tsiviilhagi, kuna leiab, et see on arusaamatult suur võrreldes sõiduauto väärtusega. See aga ei saa nagu eelpool juba märgitud tingida apellatsioonimenetluse läbiviimist. 3.3 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud, liiatigi nähtus juba kokkuleppest, et süüdlane on hagi omaks võtnud. 3.4 Ringkonnakohus tuvastas, et
5. juulil 2016 sõlmisid abiprokurör Triin Tumala, süüdistatav A.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv kokkuleppe (III kd, tlk 129-134), mille kohaselt taotleb abiprokurör kohtus A.S süüditunnistamist ja karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, 2-aastase vangistusega

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 215

lg 1 p-de 1,2 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude eest.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 järgi lugedes kergema karistuse raskeimaga kaetuks, mõista karistuseks 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulub kandmisele 1 aasta 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 6 kuud vangistust, ei pöörata

§ 74

lg-te 1,3 alusel täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-de 1-6 järgi pandud käitumiskontrolli nõudeid ning

§ 75

lg 2 p-s 2 määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75lg 2 p 8 järgi pandud lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

Karistuse kandmise aja alguseks loetakse

1. märts
2. Pooled leppisid kokku ka selles, et kuriteoga on kannatanule XXX OÜ tekitatud kahju 46,33 eurot, kannatanule I.H. 118 eurot, kannatanule L.A. 100 eurot, kannatanule P.T. 587,20 eurot ning kannatanule S.P. 461,83 eurot. Eelnimetatud hagid on A.S kokkuleppe järgi omaks võtnud. Kokku lepiti selleski, et hagid kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt I.S ja J.T. Kannatanule xxx 29,37 eurot tekitatud kahju mõistetakse välja A.S-ilt . Samuti lepiti kokku menetluskuludes, 2 milleks on kaitsjatasu 168 eurot ja sundraha 645 eurot, mis kuuluvad hüvitamisele ositi 1 aasta jooksul. Kokkulepe on allkirjastatud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja poolt. 3.5 Ehk siis täidetud oli KrMS § 245 lg 1 p-st 11 tulenev nõue, mille kohaselt peavad pooled, s.o prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagis (p 11). Praegusel juhul on osapooled antud küsimuses kokkuleppele jõudnud ning A.S on hagid ka omaks võtnud. 3.6 Tartu Maakohus arutas eelkirjeldatud kokkulepet avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. A.S kinnitas kohtule vastates kokkuleppe juurde jäämist, oma tõelise tahte väljendust kokkuleppe sõlmimisel ning soovi selle kinnitamiseks. Samuti kinnitas ta, et on nõus tsiviilhagidega ja kohustub need tasuma (III kd, lk 176). Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkulepped ka kinnitas, mõistes kohtuotsusega muuhulgas A.S-ilt vastavalt kokkuleppele välja ka kannatanute kasuks tsiviilhagid. 3.7 Vaatamata asjaolule, et Tartu Maakohus mõistis A.S-ilt kannatanute kasuks tsiviilhagid täpselt nii, nagu oli kirjas süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes, taotletakse apellatsioonis siiski ringkonnakohtult kohtuotsuse vastavas osas muutmist S.P. tsiviilhagi puudutavas osas. Apellatsioonikohus leiab, et vaid nimetatud soovi põhjal, viitamata ühegi kriminaalmenetlusnormi rikkumisele, maakohtu otsuse edasikaebamiseks apellandil õigust ei ole. Kuivõrd nii tsiviilhagisse puutuv kui ka menetluskulude väljamõistmise küsimus kuuluvad kokkuleppeläbirääkimise esemesse, on süüdistatavad kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil selle juurde jäämisega ja antud juhul ka tsiviilhagide omaksvõtuga, võtnud ka kohustuse tsiviilhagide tasumiseks viisil, nagu see on kohtuotsuses ette nähtud. Seega puudub ringkonnakohtul seaduslik alus A.S apellatsiooni läbivaatamiseks.
5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-s 4 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 jätta A.S apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 3