Obsah (5)
§ 76§ 184§ 189§ 64§ 65Kriminaalasi nr 1-17-5680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2017 Jõgeva kohtumaja (istungid toimusid kaugkohtuistungitena 30.03. ja 27.07.2017) Kriminaalasja numb
§ 76lg 5 alusel määrata H.Z-ile katseaeg tähtajaga kuni 18.07.2019.
Lugeda H.Z Viru Maakohtu 27.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5680 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatuks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 1
(4)Käesoleva kohtumääruse jõustumise järel lugeda H.Z vahistatuks Tartu Maakohtu 20.01.
- a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-16-191 kuni tema Soome Vabariigile loovutamiseni. Loovutatud isiku üleandmise korraldamiseks tuleb käesoleva määruse koopia koos Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-16-191 saata viivitamata Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 16.02.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid H.Z-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kriminaalasjas nr 1-12-
- Kohus planeeris kohtuistungi 30.03.
- 29.03.2017 esitas H.Z-i kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna H.Z-i osas on käimas kohtumenetlus kriminaalasjas, kus ta on süüdistatav. Kaitsja sõnul on prokuröriga jõutud karistuse osas kokkuleppele, kuid kokkulepet ei ole jõutud sõlmida. Kaitsja hinnangul on otstarbekas lahendada ka viimane H.Z-i suhtes käimasolev kriminaalasi ja seejärel lahendada tema vabastamine. Kaitsja taotlust toetas ka H.Z ning kohus lükkas asja arutamise edasi vastavalt esitatud taotlusele ning määras uue kohtuistungi aja pärast H.Z-i kriminaalasja arutamist Viru Maakohtus. Praeguseks on viimane H.Z-i suhtes tehtud otsus ka jõustunud. H.Z kannab käesolevalt karistust Viru Maakohtu 27.06.
- a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-17-5680, millega on teda süüdi tunnistatud
§ 184
lg 21 p 1 järgi (alates 01.01.2015
§ 184
lg 21 ) ja karistuseks mõistetud 7 aastat ja 3 kuud vangistust;
§ 189lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti H.Z-ile liitkaristuseks 7 aastat ja 3 kuud vangistust.
§ 64
lg 1, § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 01.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 6 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust ning mõisteti H.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, 7 aastat ja 3 kuud vangistust.
§ 65
lg 1 alusel arvestati eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha, lugedes moodustatud liitkaristuse kandmise alguskuupäevaks Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmise algusaeg, s.o 26.04.2012. Kohtuotsus jõustus 18.07.2017 Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2012 ja lõpeb 26.07.2019.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.02.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava H.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.Z-i tingimisi ennetähtaegseks 2
(4)vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu pärast karistuse kandmist loovutatav Soome Vabariigile vangistuse kandmiseks. Kinnipeetav H.Z soovib vanglast vabaneda tingimisi ennetähtaega KrMS § 426 lg 3 alusel ning minna karistust kandma Soome Vabariiki (9 aastat). Prokuröri arvates on positiivne, et süüdimõistetu on omandanud riigikeelt ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et H.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud, kuna isik jätkab karistuse kandmist Soome Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel. H.Z avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja minna kandma karistust Soomes. Kinnipeetava sõnul on tal Soomes kanda 9 aastat vangistust. H.Z kahetses toimepandud kuritegusid. Vanglas on kinnipeetav töötanud ja läbinud kõik programmid, mis talle on määratud. Distsiplinaarkaristusi H.Z ei ole. Kaitsja avaldas, et ta on alates 2012. aastast kaitsjana H.Z-iga seotud ja näinud tema muutumist. Asjaolu, et H.Z-i arusaamad õiguskuulekast käitumisest on muutnud, näitab kaitsja hinnangul ka asjaolu, et isikut ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kuivõrd isik on läbinud ka erinevaid sotsiaalprogramme, võib uskuda, et ta on asunud õiguskuulekale teele ja käitub edaspidi vastavalt. Kaitsja märkis, et juhul kui H.Z vabastatakse, saadetakse ta karistust kandma Soome Vabariiki, mis tähendab, et ta ei saa reaalselt vabaks. Isikul tuleb Soomes vanglas reaalselt, vähemalt kaitsja arvates, kanda miinimum 6 aasta pikkune vangistus. See tähendab, et ka vangla poolt hinnatud risk, et isik võib panna uued kuriteod 2 aasta jooksul toime, on välistatud, kuna isik on jätkuvalt vahi all. Kaitsja arvates on täidetud tingimused, mida kohus peab seaduse järgi arvestama isiku vabastamisel enne tähtaega ja toetas H.Z-i vabastamist. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.Z on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused H.Z-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.Z-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegusid on ta toime pannud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Varasemalt on teda karistatud tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteo toimepanemise eest, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, altkäemaksu andmise, liiklussüüteo ning narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab H.Z samuti narkootikumidega seotud süütegude, täpsemalt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning levitamise eest. Vaatamata H.Z-i varasemale negatiivsele elukäigule on kohtu arvates võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. 3
(4)H.Z on vangistuses viibinud alates 26.04.2012, seega üle viie aasta. Käesolevat karistust on jäänud kanda kaks aastat. Sõnades H.Z kahetseb toimepandud kuritegusid. Ka kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on H.Z läbitud. Ta on õppinud riigikeelt A1, A2, B1 ja B2 tasemel ning osalenud vanglas majandusabitöödel. Süüdimõistetul on vabaduses lähedaste toetus, elukoht ja soov tööle asuda. Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et ära kantud karistus võiks olla enda eesmärgi täitnud ning isiku saab ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegse vabanemise korral taotletakse H.Z-i suhtes KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamata jätmist, kuna ta on Tartu Maakohtu 20.01.
- a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-16-191 alusel loovutatav Soome Vabariigile, kus ta asub kandma pikaaegset vangistust. Kohus leiab, et ka selles osas on taotlus põhjendatud, kuna süüdimõistetul on kanda Soome Vabariigis 9-aastane vangistus ja kontrollnõuete ja kohustuste täitmine ei ole välisriigis karistuse kandmise ajal otstarbeks ja võimalik. H.Z on Helsingi teise astme 30.04.
- a otsusega nr 947 kriminaalasjas nr R 13/1025 tunnistatud süüdi Soome Vabariigi kriminaalseaduse
- peatükk § 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 aastat 4 kuud vangistust. Kandmata karistuse pikkus on 9 aastat 1 kuu 4 päeva. Soome Vabariigi Vanglaamet on koostanud H.Z-i suhtes Euroopa vahistamismääruse ja Tartu Maakohtu 20.01.
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-191 on otsustatud H.Z loovutada Soome Vabariigile karistuse täideviimiseks ja tema suhtes kohaldada loovutamisvahistamist kuni Soome Vabariigile üleandmiseni. Seega tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumise järel H.Z vabastada ennetähtaegselt Viru Maakohtu 27.06.
- a otsusega kriminaalasjas 1-17-5680 mõistetud karistuse kandmiselt. Samast ajast tuleb lugeda ta vahistatuks Tartu Maakohtu 20.01.
- a määruse alusel kriminaalasjas 1-16-191 kuni Soome Vabariigile üleandmiseni. Loovutatud isiku üleandmise korraldamiseks tuleb käesoleva määruse koopia koos Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-16-191 saata viivitamata Justiitsministeeriumile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)