P.G tunnistati süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel, lugedes P.G-le mõistetud karistustest kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti P.G-le liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.
lg 7 alusel pöörati täitmisele P.G-le Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 18.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust ning 2
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 9 (üheksa) kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 18.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati P.G poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine alates 10.05.2017 karistusaja hulka ning P.G-le mõistetud vangistusliku karistuse kandmise aja algust loetakse alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.05.
lg 2 p 2,2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et eluase aadressil xxxx kuulub kinnipeetava õe elukaaslase vanematele. Kinnipeetava vanemad elavad eraldi ja P.G suhtleb mõlema vanemaga, kuid harva. Vanemad tarvitavad alkoholi, mistõttu suhted nendega on jahedad. P.G lahkus kodust võõraste inimeste juurde juba algklassipoisina. Isik võib elada lühemat aega oma vanaema ja isa H T kodus xxxx. Kinnipeetava suhted töökaaslastega on head. Isikul on kindel sissetulek alates jaanuarist 2017, kui ta sõlmis töölepingu xxxx, tööleping ei ole lõpetatud. Seega saab nüüdseks täisealine P.G tööandja juures tööd täisajaga. Võimalusel maksid alaealise poja trahve ja menetluskulusid vanemad. Kinnipeetava isa on töötu, ema töötab xxxx. Vabaduses võis isiku kuritegeliku käitumise põhiliseks riskiks olla alkoholi tarvitamine. Alaealine P.G käis psühholoogi konsultatsioonidel ja tarvitas ravimeid. Kohtu määratud kohustus läbida alkoholismivastane ravi jäi pooleli, tulemusi ei olnud. Alkoholijoobes kaotas isik kontrolli käitumise üle, ta ei osanud hinnata oma teo tagajärgi. Täisealisena saab kinnipeetav kasutada teisi meetodeid võimaliku alkoholisõltuvuse raviks. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on luua kontakt tugimeetmete rakendamiseks Tugila kaudu. P.G ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks oli alkohol ja mõtlematu käitumine, sest kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tal ei olnud vanemate toetust siis, kui seda kõige rohkem vajas. Juba 13aastaselt lahkus ta vanemate juurest ning on elanud xxxx. Seal suhtutakse temasse hästi. Tal lubati enne seal elada ja lubatakse ka nüüd. Töökoht on tal säilinud järkamispingi operaatorina. Ta saab aru oma rikkumistest ja tahab muuta oma käitumist. Ta usub, et saab vabaduses hakkama ilma alkoholita. Elukohas, kus enne elas ja kuhu naaseb, tarvitatakse harva alkoholi. Tema vanemad on alkoholi tarvitanud nii kaua kui ta mäletab. Ta osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Trahvid ei ole ka enam nii suured nagu iseloomustuses toodud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa P.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamis e küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, P.G ennetähtaegset vabastamist. 4
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, ka varasemalt on isikut karistatud kehaliste väärkohtlemiste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Alkoholijoobes olles satub isik kiiresti konfliktidesse ning on mõjutatav sõprade poolt. Kriminaalhooldusel olles on isik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, misjärel jätkas siiski alkoholi tarvitamist ning seda ka käitumiskontrolli ajal. Lisaks on isik tarvitanud ka erinevaid narkootilisi aineid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetavat toetavaks lähedaseks isikuks vabaduses on õde, sest vanematega suhtleb ta harva, kuna nad tarvitavad alkoholi. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 75%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud P.G vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht talus, mis kuulub õe elukaaslase vanematele ning töökoht xxxx. Samuti seda, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangistuses töötab isik majandustöödel koristajana, osaleb kutseõppes puidupingitöölise erialal ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.