Obsah (6)

§ 76§ 75§ 121§ 64§ 65§ 761

1-17-4673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2018. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-4673 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik

§ 76

lg 5 alusel allutada P.V kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada P.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

1. P.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. P.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kolmandale üksusele ja P.V-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.12.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 12.05.
4. a kohtuotsusega tunnistati P.V süüdi

§ 121

lg 2 p 3; § 4231 järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 2 kuud ja 9-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 10.05.

1. a ja lõpp on 19.07.
2. a. P.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses alates 22.06.
3. a töötab vanglas majandustöödel ning ta on motiveeritud töötama. Alates 01.09.
4. a osaleb kutseõppes puidupingitöölise erialal, ta on motiveeritud õppima. Ajavahemikul 08.08.
5. a – 29.09.
6. a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning hea käitumise eest on saanud erinevaid preemiaid. P.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma õe elukaaslase vanematele kuuluvas Xxxx ning töökohaga OÜ-s Xxxx. Positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on nõrk, isiku vanemad kuritarvitavad alkoholi ning on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 3 P.V taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab P.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 761

lõike 1 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et P.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib

1. korda. Käesolevalt on ta karistatud kehaliste väärkohtlemiste ning juhtimisõiguseta sõitmise eest, ka varasemalt on teda karistatud kehaliste väärkohtlemiste eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, tema poolt mõtlematu käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses P.V töötab alates 22.06.
2. a kuni praeguseni, osales kutseõppes puidupingitöölise erialal ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning hea käitumise eest on saanud erinevaid preemiaid. Vabanemisjärgselt on tal võimalik elama minna oma õe elukaaslane vanematele kuuluvasse elukohta xxxx ning tal on olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Vanglamaterjalide kohaselt on P.V korduvalt pannud toime vägivallakuritegusid. Tema impulsiivsusele viitab ka korduv õigusvastane käitumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi hakkas ta tarvitama 16-aastaselt ning tarvitas kangeid jooke iganädalaselt nädalavahetustel. Tema kuriteod on toime pandud ka alkoholijoobes, mil ta satub kiiresti konfliktidesse. Praegusel ajal on P.V motivatsioon alkoholi tarvitamist piirata. Narkootikume proovis isik esimest korda 13-aastaselt, on proovinud erinevaid narkootikume. Väidetavalt narkootikumide mõju all tal vägivaldset käitumist ei esine. Ta mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist, enda sõnul saab rikkumistest aru. Isik väljendab praegusel ajal motivatsiooni muuta enda käitumist. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus, isikud, kellega tekib konfliktsituatsioon või isikud, kes sekkuvad süüdimõistetu tegevustesse. Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused ning ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ning tekib konfliktsituatsioon. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 8 kuu on pannud P.V mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. P.V on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Saaremaal ja ka töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse 4 kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/