1-13-700/104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-700 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2018 määrus süüdimõistetu D.K ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.K (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Andres Veskile süüdimõistetu D.K-le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu D.K kanda. D.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.K, 1-13-700 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 22.04.2013 otsusega karistati D.K KarS § 275 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku ehk 2 kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse, 5 aastat 1 päev vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus 05.12.
9. 1.
10. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega seoses karistusseadustiku revisjoniga vähendati D.K-le Viru Maakohtu 22.04.2013 otsusega mõistetud karistust 4 kuu võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 5 aastat 1 päev vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.12.
11. 1.
12. Viru Maakohtu 17.02.2016 määrusega vabastati D.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.12.2017, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrusega kohustati D.K katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XX, XX küla, Põlva vald, ning kohaldati D.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; jätkata hariduse või eriala omandamist, asuda tööle või võtta arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; osaleda sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; alluda elektroonilisele valvele 6 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 04.03.
13. 1.
14. 05.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotletakse karistuse täitmisele pööramist, kuna D.K rikub teadlikult ja tahtlikult katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 26.01.2017 määrusega pöörata täitmisele D.K-le Viru Maakohtu 22.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.04.2017 ja lõpp 05.01.
15. 1.
16. 27.03.2018 esitas Tartu Vangla D.K vabastamise küsimuse otsustamiseks. materjalid süüdimõistetu ennetähtaegse
17. Tartu Maakohtu 17.04.2018 määrusega jäeti D.K vabastamata. ennetähtaegselt vangistusest 2.
18. Süütegude toimepanemise ajal oli D.K noorem kui 18-aastane, mistõttu maakohus juhindus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel KarS § 761 sätetest. Viru Maakohtu 17.02.2016 määrusega D.K vabastati temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid Tartu Maakohtu 26.01.2017 määrusega pöörati D.K kandmata karistus täitmisele. Lisaks, D.K kannab liitkaristust muu hulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 05.12.2012 otsusega on teda karistatud muuhulgas KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. Nimetatud põhjustel ei kohaldata D.K suhtes KarS § 761 lg-s 2 sätestatud kohustuslikku vabastamise nõuet. D.K vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalne alus on sätestatud KarS § 761 lg 1 p-s 2, mis on D.K puhul täidetud. 2.
19. D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele räägivad vastu D.K käitumine karistuse kandmise ajal, tema isik ja eelnev elukäik. D.K isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest ja karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid üks süüks arvatud kuritegudest (KarS 2 § 275 järgi) on alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud. Vaatamata sellele kannab D.K liitkaristusena vangistust arvukate erinevate süütegude eest – korduv väljapressimine, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, süütamise katse, kehaline väärkohtlemine ja süstemaatiline vargus. Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega määratud katseajal D.K pani toime uued kuriteod ning Tartu Maakohtu 05.12.2012 otsusega karistati teda vangistusega. Seega oli D.K vabaduses kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Peale selle rikkus D.K katseajal ka kontrollnõudeid, mistõttu veel enne uut süüdimõistmist pöörati Tartu Maakohtu 02.04.2012 määrusega Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega mõistetud vangistus täitmisele. D.K vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 2016 kevadel, kuid Tartu Maakohtu 26.01.2017 määruse sisust nähtuvalt käitumiskontrolli ajal D.K rikkus taas kontrollnõudeid. Peale selle pani ta toime väärteo – juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. D.K kandmata karistus pöörati täitmisele. Seega ei suutnud D.K õiguskuulekalt käituda ka peale tingimisi enne tähtaega vabanemist. Selline D.K varasem käitumine muudab maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.
20. Ka ei ole D.K suutnud õiguskuulekalt käituda vangistuse kandmise jooksul. Kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. 2.
21. Positiivselt iseloomustab süüdimõistetut põhihariduse omandamine, osalemine kutseõppes, vestluse läbimine alkoholi kahjulikkusest, sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine, vangla majandusabitöödel osalemine, kindel elukoht ja lähedaste toetus. Maakohtu hinnangul ei kaalu D.K positiivselt iseloomustavad asjaolud üles seda negatiivset, millel maakohus eelnevalt peatus. Maakohus ei ole veendunud, et D.K korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varem vanglakaristust kandnud isikuna on teinud just nüüd vajalikud järeldused õiguskuulekaks eluks ning suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda, kuna D.K varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud ning ta pole suutnud käituda õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal. Kindel elukoht ja perekonna toetus, samuti võimalus töötada oli D.K olemas ka eelmisel katseajal, kuid vaatamata neile asjaoludele ei suutnud D.K katseaega edukalt läbida. Määruskaebus
22. Tartu Maakohtu 17.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada D.K ennetähtaegselt. Määruskaebuse kohaselt tuleks D.K ennetähtaegselt vabastada, kuna eeldused ja võimalused on selleks olemas, sest süüdimõistetul on vabanedes olemas elukoht, toetavad lähedased, võimalus asuda tööle samasse kohta, mis vähendavad tagasilangust ning uue kuriteo toimepanemist. Määratud 2 distsiplinaarkaristust ei kaalu üles seda, et D.K on osalenud kutseõppes, omandanud põhihariduse, läbinud vestluse alkoholi kahjulikkusest, osalenud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldus oleks abiks süüdimõistetu resotsialiseerumisel. Kriminaalhooldusnõuded, pidev kontakt kriminaalhooldajaga, tööga hõivatus ning lähedaste toetus hoiavad ära uute kuritegude toimepanemise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 3
24. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuses tuuakse välja üksnes süüdimõistetut positiivselt näitavad asjaolud, mida maakohus on juba arvestanud. Nimetatud asjaolud ei ole takistanud süüdimõistetul rikkumisi toime panemast ega motiveerinud teda kriminaalhooldusnõudeid täitma. Olukorras, kus isik on juba käesoleva menetluse käigus ennetähtaegselt vabastatud ning kriminaalhooldus tema suhtes on ebaõnnestunud lühikese aja jooksul, puudub kohtul alus uskuda, et süüdimõistetu puhul on nüüd olukord teine. Sellele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. Kõiki määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid on maakohus otsustuse tegemisel arvestanud. Distsiplinaarkaristuste olemasolu pärast karistuse täitmisele pööramist näitab, et süüdimõistetu ei ole võimalik oma käitumist juhtima õiguskuulekuse suunas.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamise eest 1 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb D.K hüvitada A. Veski kaitsjatasu 30 eurot.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk