1-18-5620/21

1-18-5620 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-5620 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Liis Suik (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.G (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 26.11.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada G.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kolmanda üksuses Tartu piirkonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada G.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) asuda omandama üldharidust.
6. G.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. G.G vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista G.G-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.G-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonnale, G.G-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.10.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 16.08.
10. a kohtuotsusega tunnistati G.G süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.06.
11. a ja lõpp on 14.03.
12. a. G.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Mõlemad kuriteod on sooritatud alaealisena. Kuritegude iseloom on sama, kasutab füüsilist vägivalda omaealiste suhtes. Kuritegude soodusteguriks on pigem isiku hoiakud ja mõtlemine konfliktide lahendamisel. Ajenditeks on olnud probleemid teistega suhtlemisel. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust. Tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Vangistuse ajal on osalenud sotsiaaltöötajate poolt läbi viidud vestlustel ning huvijuhi poolt läbi viidud tegevustes. KarS 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht ja sissetulek. Kinnipeetava ema sõnul on tal võimalik tütart üleval pidada kuni ta on leidnud endale töökoha. Isik sai täisealiseks
13. a alguses ning seetõttu on mõistetav, et tal puudub pikaajaline töökogemus. Tal ei näi olevat hoiakuid, mis soodustaksid varavastaste süütegude toimepanemist. G.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha G.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla tugineb KarS-i §-le 761 lg 2). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava saab tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ta mõistab hukka enda varasema elukäigu ning on nüüd enda väärtushinnangud paika seadnud, tal on olemas motivatsioon elada uut elu. Süüdimõistetu soovib tegeleda enda alkoholiprobleemiga ning pöörduda ravile. Tal on olemas toetav võrgustik. Kaitsja leiab, et karistus on oma eesmärgid täitnud ja isik on teinud vajalikud järeldused. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et G.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isik ühe kuriteo sooritanud alkoholijoobes. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isik väljendab soovi muutuda ja tal on olemas arusaam enda probleemidest. Ta on nõus alkoholist loobuma ja soovib elada seaduskuulekat elu. Tegemist on noore isikuga, kes sooritas kuriteod alaealisena ning viibib vangistuses esimest korda. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabanedes suudab kinnipeetav läbida katseaja edukalt ning suudab järgida talle määratud nõudeid ja kohustusi, sest nüüd ta on teadlik nendest tagajärgedest oma elule, mida põhjustavad mõtlematud teod ning negatiivsed hoiakud. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuginevad vangla ja prokurör KarS -i §-le 761 lg
14. Nimetatud paragrahv sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks hetkeks on kõik nimetatud tingimused täidetud. Seega nõustub kohus vangla ja prokuröriga ning tugineb isiku vabastamisel samuti nimetatud paragrahvile. Pärast vabanemist on G.G olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.G , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/