1-08-10092/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10092 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus H.T (H.T) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.T määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud H.T tunnistati Haru Maakohtu 30.09.2008 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja teda karistati 4 aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 18.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 21.06.2008 ja lõpp 31.03.
4. Viru Maakohtu 23.05.2012 määrusega jäeti H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt nähtub H.T kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus märkis, et H.T on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud esimese astme kuriteo – röövimise – eest tingimisi vangistusega. Maakohtu määruse kohaselt pani H.T katseajal toime uue varavastase esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud kriminaalhooldusel tõestada, et on võimeline seaduskuulekalt käituma. Maakohus tõi välja, et H.T oli vabaduses probleeme narkootikumide tarvitamisega, teda on korduvalt karistatud väärteokorras NAPS § 15-1 alusel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus märkis ka, et H.T puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendab tema toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, arvestades, et tema poolt toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid. Samuti puudub H.T isikuttõendav dokument, mis raskendab koheselt tööle asumist või sotsiaaltoetuse vormistamist. Maakohus leidis, et H.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus märkis, et kuna H.T on varem olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ja käitumiskontrolli nõudeid täitma, samuti ei hoiaks käitumiskontroll teda uusi kuritegusid toime panemast. Lisaks on maakohtu hinnangul H.T sotsiaalvõrgustik nõrk. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades H.T poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, oli maakohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Samuti saaks maakohtu hinnangul tema ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H.T taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on H.T erinevalt maakohtu määruses märgitust isikut tõendav dokument juba olemas ning tal on võimalik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse „E L“. H.T rõhutab, et on vanglas käinud koolis ja tööl ning läbinud kursusi. Määruskaebusele on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti otsus H.T-le elamisloa andmise kohta 23.01.2012 - 22.01.2014 ning garantiikiri ja e-kiri selle kohta, et H.T-le on garanteeritud eluase rehabilitatsioonikeskuses „E L“ Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H.T puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.
6. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus rõhutab, et H.T positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi võetakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa tema ennetähtaegset vabastamist garanteerida, kuna kohtul tuleb määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid H.T puhul hinnata kogumis teda iseloomustava negatiivsega.
7. Ringkonnakohus võtab H.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 -2- järgi grupis toime pandud röövimise ja KarS § 183 lg 2 p 2 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning käesolevat karistust kannab ta KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi katseajal toime pandud röövimise eest. Lisaks on H.T korduvalt karistatud väärteokorras. Seega on H.T pannud sõltumata varasemalt mõistetud karistusest ja kohtu poolt antud võimalusest end katseajal seaduskuulekalt tõestada, uuesti toime raske vägivallakuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul näitab H.T senine elukäik, mis on koosnenud järjepidevast kuritegude ja väärtegude toimepanemisest, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning tema hea käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.T puhul on vangla iseloomustusest nähtuvalt riskiteguriks ka suurte võlgnevuste olemasolu, vähene töökogemus, oht alkoholi- ja narkootikumide kuritarvitamiseks ning nõrk sotsiaalvõrgustik. Ringkonnakohus ei ole eeltoodust tulenevalt veendunud, et positiivsed muutused H.T käitumises ei oleks ajutised ja ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita.
8. Ringkonnakohus peab positiivseks, et H.T soovib hakata elama õiguskuulekalt, on vanglas töötanud, läbinud kursusi ja sotsiaalprogramme, omandanud haridust ning tal on vabanedes plaanis elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (eelkõige toimepandud raskete kuritegude asjaolud ja senistest karistustest hoolimata katseajal uue raske kuriteo toimepanemine) ei võimalda käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tiit Lõhmus Maili Lokk -3- Agu Timmi