1-08-10092/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 02.09.2013 Kohtuasja number 1-08-10092 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.R, isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 21.06.2008 ja lõpp 31.03.2014 RESOLUTSIOON: Jätta G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile. Viru Vanglale, 1 Asjaolud: Viru Vangla edastas 10.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.R’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.R tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.09.2008 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o 21.06.2008. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et G.R ’i on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks ja kuritegude muster kordub, isik on toime pannud röövid. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja sõltuvusained. Alates 13.02.2013 kannab kinnipeetav karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav töötab väljaspool vangla territooriumi. Kinnipeetav on läbinud vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ,,Viha juhtimine’’ ja noorteprogrammi ,,EQUIP’’, töötanud vanglas erinevatel töödel, omandanud põhihariduse, läbinud elektriku kursused ja keevitaja algkursuse, samuti läbinud sõltlastele suunatud tugigrupi Convictus. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel võib isik asuda elama vanemate juurde Tallinnas, kuid ta soovib leida isikliku korteri Narvas. Isikule on garanteeritud töökoht samas kohas, kus ta hetkel töötab, kuid töökoht asub Narvas. Isikul puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kuriteo on toime pandud selleks, et narkootikumide ostmiseks raha saada. Kinnipeetava suhted lähedastega on rahuldavad, samas endisesse suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga, samuti narkootikume tarvitavad isikud. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ta tarvitas narkootikume igapäevaselt ja oli kuritegude toimepanemise ajal narkojoobes. Sõltuvusravi kohaldamist ei soovi, kuna on programme läbinud ja järeldused teinud. Isiku puhul on täheldatud agressiivset käitumist oma tahtmise saamiseks. Probleemide äratundmis- ja lahendamisoskus on kasin. Tegemist on isikuga, kes pani katseajal toime uue kuriteo, seadusrikkumisel said alguse juba alaealisena. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Viru Vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et isik on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, isik on käitunud agressiivselt. Isik on olnud määratud varasemalt kriminaalhooldusele, kuid rikkus katseajal määratud nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Prokuröri seisukoht: 09.08.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör Enn Pustak, et ei soovi võtta osa G.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri hinnangul viitavad G.R-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on isik olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uued vägivaldsed kuriteod. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo 2 toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riske võimalik kriminaalhooldusega vähendada. G.R-i vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ühiskonna ootusi. Varasem karistus ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kuigi G.R-ile määratud 15 distsiplinaarkaristust on kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Varavastaste kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning võiks riivata ühiskonna õiglustunnet. Maakohtu istung: 02.09.2013 toimunud videokohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja G.R tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elu- ja töökoht, isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kinnipeetav on osalenud vangistuses viibides mitmetes programmides ja omandanud haridust, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, kuritegusid on ta toime pannud narkojoobes olles, eesmärgiks narkootikumide ostmiseks raha saamine. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab ta narkootikumide tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uue kuriteo. Tegemist on isikuga, kes rikkus katseajaks kehtestatud kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus peab paljasõnalisteks kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kuigi vangla on isiku vabastamist toetanud, nähtub iseloomustusest, et isiku poolt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 48%. Selline uue kuriteo toimpanemise tõenäosus ei toeta kohtu hinnangul isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et isiku elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. 3 Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks G.R’i enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4