Obsah (15)

§ 214§ 201§ 199§ 202§ 215§ 65§ 64§ 68§ 120§ 323§ 263§ 87§ 75§ 73§ 121

1-08-8989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-8989 (07230101630) Kohtunik Külli Iisop R

§ 214

lg 2 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 4 ,5 järgi; G.L-i süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 ja § 120 järgi; T.L-i süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7 § 120 ja § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi; T.Z süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7 ja § 323 järgi; G.G süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi; Viktor Vassiljevi süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 ja § 263 p 1 järgi; B.P süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1,4 ja § 323 järgi, Aleksei Tišini süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 ja § 323 järgi; J.A süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4, 5 järgi; Sergei Nazarenko süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 ja § 323 järgi; Artjom Denissenkov süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja Anatoli Kudelini süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise ajad 24.11 ja 26.11.08; 01.-02.12.08; 05.12.08; 10.-12.12.08; 17.12.08; 19.02.09.a.; 24.04.09.a. Prokurör Saskia Kask 2 Süüdistatavad 1. A r t j om G.S – isikukood xxx, elukoht: xxx ; kodakondsuseta; haridus 8 klassi; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 202

lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 3 järgi - vangistus 2 aastat tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, 2) 28.09.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 201

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 345 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi - vangistusega 2 aastat 6 kuud (koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust /28.03 - 28.09.07.a./ ning 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; tõkend – vahistamine alates 19.01.2008.a (kahtlustatavana kinni peetud 17.01.08.a.), viibib Vanglas kaitsja määratud korras Kadi Mägi 2. G.L – isikukood XXX, elukoht: xxx; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; varem kriminaalkorras karistatud: 04.12.2006.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 4, 7 järgi - 2 aastat (kandmata 1 aasta 5 kuud 12 päeva) vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahistamine alates 17.01.2008.a (kahtlustatavana kinni peetud 15.01.08.a.), viibib Vanglas kaitsja määratud korras Owe Ladva 3. T.L – isikukood xxx, elukoht: xxx; kodakonduseta; haridus 7 klassi; varem kriminaalkorras karistatud 30.03.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, mis kantuks loetud eelvangitusajaga; tõkend – vahistamine alates 17.01.2008.a (kahtlustatavana kinni peetud 15.01.08.a.), viibib Vanglas kaitsja määratud korras Owe Ladva 4. T.Z – isikukood xxx, elukoht. xxx; Eesti kodanik; põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistatud 17.10.2006.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1 , 3 järgi - 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend – vahistamine alates 22.01.2008.a (kahtlustatavana kinni peetud 21.01.08), viibib Vanglas kaitsja määratud korras Milvi Söörd 3 5. G.G – isikukood xxx, kodakondsuseta; haridus 8 klassi; elukoht: xxx; õppis õhtukoolis; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.04.2006.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi - 2 aastat ja 8 kuud vangistust (koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, 2 a ja 7 k vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga); 2) 30.03.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 1 kuu 10 päeva vangistust; liitkaristus 2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust; vabanes tingimisi ennetähtaegselt 23.05.08.a. (kandmata karistus 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust; 3) 09.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi – 4 kuud vangistust; liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel 1 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust algusega 17.11.2008.a., karistust kannab Viru Vanglas kaitsja määratud korras Niina Petrjakova, Imbi Seimar

1. V i k t o r VASSILJEV – isikukood 39204120252, Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: xxx; õpib Gümnaasiumis 9.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana oli kinni peetud 15.-17.01.2008.a. kaitsja määratud korras Kristina Suvalova
2. B.P – isikukood XXX; kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: xxx; õpib Mehaanikakoolis III kursusel lukksepaks; varem kriminaalkorras karistatud 30.03.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 1 kuu ja 24 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana oli kinni peetud -1 p kaitsja kokkuleppel Vitali Stolbovoi

1. A l e k s e i TIŠIN – isikukood 39107300234, kodakondsuseta; põhiharidus; elukoht: xxx; õpib Mehaanikakoolis II kursusel keevitajaks; varem kriminaalkorras karistamata; kaitsja määratud korras Natalia Lausmaa
2. J.A – isikukood XXX, kodakondsuseta; kesk-eriharidusega (lõpetas Mehhaanikakooli); elukoht: xxx; töötab OÜ-s K ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole 4 kaitsja määratud korras Milvi Söörd
3. S e r g e i NAZARENKO – isikukood 39108220242, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx õpib II kursusel kokaks; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja määratud korras Kadi Mägi
4. A r t j o m DENISSENKOV– isikukood 39208240858, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx; õpib Mehhaanikakoolis I kursusel automaalriks; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja määratud korras Toomas Pilt
5. A n a t o l i KUDELIN – isikukood 39212160285, kodakondsuseta; haridus 8 klassi; elukoht: xxx; õpib 9.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja määratud korras Milvi Söörd RESOLUTSIOON
6. Süüdi tunnistada A r t j om G.S

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust; süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 5järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liit karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ,

§ 68

lg 1 alusel arvata karustusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 17.01.2008.a. Iseseisvale täideviimisele kuulub 28.09.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga (katseaja lõpp 28.09.2009.a.) Süüdi tunnistada 2. G.L

§ 214lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdistuses

§ 120

järgi G.L õigeks mõista

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 5 eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 15. jaanuar 2008.a. 3. Süüdi tunnistada T.L

§ 201

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust ;

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi 1 (üks) aasta vangistust,

§ 120

järgi 4(neli) kuud vangistust ja

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi 5 (viis) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liit karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks Harju Maakohtu 30.03.2007.a.

otsusega mõistetud karistus - 5 kuud ja 10 päeva vangistust ning see ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha. Seega mõistetud liitkaristusest jääb kanda 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ,

§ 68

lg 1 alusel arvata karustusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse (4 aastat 6 kuud 10 päeva) alguseks lugeda 15.jaanuar 2008.a. 4. Süüdi tunnistada T.Z

§ 199

lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust;

§ 323järgi ja karistuseks mõista vangistust.

1 aasta

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liit karistuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 17.10.2006.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud ja 20 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse ( 2 aastat 9 kuud 20 päeva ) alguseks lugeda 21.01.2008.a. 5. Süüdi tunnistada G.G

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi (väljapressimise episoodid 24.02-03.03.07.a.

ja mai 2007.a.) ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. G.G õigeks mõista 100 krooni väljapressimise episoodis aprillis 2007.a.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks Harju Maakohtu otsusega 09.03.2009.a. mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva algusega 17.11.2008.a. ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust algusega 17.11. 2008.a. 6 6. Süüdi tunnistadaV i k t o r VASSILJEV

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja

§ 263

p 1 järgi ning

§ 87

alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada Viktor Vassiljev kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on V. Vassiljev kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p-de 2, 7 ja 9 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) mitte suhelda VDja V. T ning mitte viibida nende läheduses, 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata V. Vassiljevile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada 7. B.P

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust ;

§ 323

järgi 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liit karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 30.03.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 kuu 24 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (17.01.2008.a.).

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb B.P ilmuda karistuse kandmiseks Vanglasse, tema vanglasse mitteilmumise korral kohaldada Põhja Politseiprefektuuril tema sundtoomist vanglasse ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise päev või vabatahtlikult vanglasse ilmumise päev. Valida kohtuotsuse jõustumiseni B.P tõkendiks elukohast lahkumise keeld aadressil Xxx. 8. Süüdi tunnistadaA l e k s e i TIŠIN

§ 214

lg 2 p 4 ja

§ 323

järgi ning

§ 87

alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada Aleksei Tišin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on A. Tišin kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p-de 2, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) mitte suhelda V. T ega viibida tema läheduses, 3) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata A. Tišinile kriminaalhooldaja. üdi tunnistada 9. J.A

§ 214lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

7

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.A 4 (nelja) aastase kateaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 4 aastat hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 10. Süüdi tunnistada S e r g e i NAZARENKO

§ 214

lg 2 p 4 ja

§ 323

järgi ning

§ 87

alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada Sergei Nazarenko kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on S. Nazarenko kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse – mitte suhelda V. T ega viibida tema läheduses. Tallinna Vangla Harju Kr

HO juhatajal määrata S. Nazarenkole kriminaalhooldaja. 11. Süüdi tunnistadaA r t j o m DENISSENKOV

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning

§ 87

alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada Artjom Denissenkov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on A. Denissenkov kohustatud täitma

§ 75

lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p-de 2, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) mitte suhelda VDja V. T ega viibida nende läheduses; 3) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata A. Denissenkovile kriminaalhooldaja. 12. Õigeks mõista Anatoli Kudelin väljapressimise süüdistuse episoodis 29.06.07.a. Süüdi tunnistada A n a t o l i KUDELIN

§ 214

lg 2 p 4 järgi (episood 29.09.07.a.) ning

§ 87

alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada Anatoli Kudelin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on A. Kudelin kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75lg 2 p 7 ja 9 alusel järgmised kohustused: 1) mitte suhelda V.

T ega viibida tema läheduses; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata A. Kudelinile kriminaalhooldaja.

1. Välja mõista hüvitis tekitatud kahju katteks: 13.1 VD’i kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni solidaarselt G.S-ilt, G.L-ilt, T.L-ilt ja G.G-lt ning 1 500 (üks tuhat viissada) krooni G.S-ilt 13.2 M S kasuks 2 580 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend) krooni T.L-i seaduslikult esindajalt, tema emalt Svetlana T.L-ilt (elukoht: Maardu Ringi 27 – 6). 8 13.3 MSelezneva kasuks 2 699 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni T.L-i emalt S S .
2. Asitõendid: 14.1 mobiiltelefonid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist süüdistatavatele: mobiiltelefon Samsung G.L-ile ; mobiiltelefon №kia 3310 J. Stihanovile, mobiiltelefon №kia 3250 V. Vassiljevile 14.2 õhupüstol, mis on vastutaval hoiul Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 14.3 VDpoolt politseile üle antud taotlus ARK-ile, mis on kriminaalasja materjalide juures – jätta asja materjalide juurde. 14.4 videosalvestuste ülesvõtted kahel CD-plaadil, mis on kriminaalasja materjalide juures – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 15.
4. G.S-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. 15.
5. G.L ’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 3 000 (kolm tuhat) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Grigori G.L’ilt. 15.
6. T.L-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 3 000 (kolm tuhat) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Svetlana T.L-ilt. 15.
7. T.Z-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 15.
8. G.G-lt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Viktor G.G-lt (elukoht: Maardu Keemikute 36 – 6). 15.
9. Viktor Vassiljev’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt A V ’ilt. 15.
10. B.P’ilt sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. 15.
11. Aleksei Tišin’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt, isalt S T (elukoht: Xxx). 9 15.
12. J.A ’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 15.
13. Sergei Nazarenko’lt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Irina Nazarenko’lt (elukoht: Maardu Ringi 27 - 30). 15.
14. Artjom Denissenkov’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt, emalt J L (elukoht: XXX). 15.
15. Anatoli Kudelin’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel see summa sisse nõuda tema seaduslikelt, vanematelt esindajatelt V K ’lt ja A K . Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja numbri 1-08-8989 ja süüdimõistetu nime. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ning saadetakse vahialustele. 15-päevast edasikaebe tähtaega arvestatakse päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav, vahistatul aga päevast, mil kätte on saadud tõlgitud kohtuotsus. SÜÜDISTUSED. G.S-i , G.L, T.L ja G.G süüdistatakse selles, et nemad, G.S varem kelmuse ja röövimise toimepannud isikuna, G.L ja G.G varem varguse toimepannud isikuna, 24.02.2007.a. kella 13:00 - 13:30 paiku Maardus Avar 5 asuva maja taga nõudsid 3000 krooni tasumist, nimetades seda alusetult võlaks, nõudmise juures viibis ka T.L . G.S ähvardas VDt asumast keeldumise korral käedjalad ära murda ja kael kahekorra käänata, G.L , T.L ja G.G kasutasid psüühilist vägivalda, toetades G.S-i poolt esitatud ähvardust (tasumast keeldumise korral käed-jalad ära murda ja kael kahekorra käänata). 03.03.2007.a. ajavahemikul kella 13:00-14:00 ajal jätkasid nad Maardus Avar 5 maja taga VD 3000 krooni üleandmise nõudmist. G.S hoidis samal ajal ähvardavalt käes metallkangi ning kuni raha maksmiseni nõudis tagatiseks VD mobiiltelefoni Samsung E370 10 (väärtusega 1500 krooni), mille kannatanu ka kohe üle andis. 2007.a. mai lõpus said G.L ja G.G Maardus Keemikute tänaval asuva Maardu kiriku juures VD nõutud rahast kätte 1000 krooni. Ajavahemikul 2007.a. maist augustini kinnitas G.L varem esitatud nõudmist raha maksmiseks, helistades korduvalt VD, mille tagajärjel 2007.a. augusti keskel said G.L ja T.L Maardus Ringi 54a asuva maja taga kätte veel 1000 krooni ning 03.09.2007.a. samas kohas G.L ja T.L said kätte kolmandat korda 1000 krooni. G.G süüdistatakse selles, et tema, varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna, 2007.a. aprillikuus, täpsemalt tuvastamata ajal, Maardus Avar 3 asuva maja lähedal, nõudis agressiivselt ja ähvardavalt 100 krooni üleandmist , millest kannatanu isiku eelnevat käitumist arvestades tundis füüsilise vägivalla kasutamise ohtu ning mille tagajärjel sai sama päeva õhtul Maardus Ringi 52 asuva maja juures kannatanult kätte 100 krooni; T.L ja G.G süüdistatakse selles, et nemad, varem varguse ja väljapressimise toime pannud isikuna 2007.a. maikuus täpsemalt tuvastamata ajal, Maardus Ringi 44 asuva maja juures nõudsid 50 krooni üleandmist, ähvardades sealjuures, et kui ta raha ei too, siis leitakse ta üles, pekstakse läbi ja maetakse maha, mille tagajärjel sai samal päeval VT kätte 50 krooni; G.L’it, T.L ja Viktor Vassiljev’it süüdistatakse selles, et nemad, G.L ja T.L varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikutena, 06.06.2007.a. päeva teisel poolel Maardus Ringi 54a asuva maja juures teatasid ähvardavalt , et neil on andmeid, mille kohaselt V T ja V Darmin „andsid ära“ politseile G.S-i ning G.G , mistõttu esitasid psüühilist vägivalda kasutades agressiivsel toonil alusetu nõudmise 400 krooni üleandmiseks, mille tagajärjel VT samal õhtul neile 400 krooni ka üle andis, kuivõrd isikute tausta ja eelnevat käitumist teades, oli alust karta füüsilise vägivalla kasutamist; G.L ’it, T.L , V.Vassiljev’i , B.P ’i ja Anatoli Kudelin’i süüdistatakse selles, et nemad, G.L ja T.L varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna, V. Vassiljev varem väljapressimise toime pannud isikuna ning B.P varem varguse toimepannud isikuna, 29.06.2007.a. umbes kella 21:00 paiku, kui G.L oli eelnevalt helistanud ja käskinud tulla Maardus Ringi 54a asuva maja taha asuvale tühermaale, kus kohalviibinute nimel ja heakskiidul, suurendades seeläbi kannatanus hirmu, nõudsid selle eest, et VT oli mitu päeva mobiiltelefon välja lülitatud ning temaga ei saanud telefoni teel ühendust võtta, neile kahe nädala jooksul 400 krooni üleandmist, kasutades füüsilist vägivalda, nimelt lõi T.L kannatanule rusikaga näkku, öeldes, et see on õppetund tuleviku jaoks, et meelde jääks; T.L süüdistatakse selles, et tema, varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna, 02.07.2007.a. umbes kella 19:00 paiku Maardus Veeru 10 asuva maja juures, ähvardades alaealist noaga ning kindlustades oma ähvardust sõnadega selle kohta, et tal tuleb niikuinii „istuma minna“, mistõttu võib OS„susata“, vastutamata oma tegude eest, nõudis kannatanult alusetult 500 krooni üleandmist samaks õhtuks; G.L ’it ja T.L süüdistatakse selles, et nemad, varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikutena, 24.07.2007.a. kella 15:00 - 16:00 paiku, kui G.L oli eelnevalt helistanud ja käskinud tulla Maardus Ringi 52 asuva maja hoovi, kus agressiivsel toonil ja tehes etteheiteid selle kohta, et viimane ei ole nende poolt varem nõutud 11 400 krooni ettenähtud tähtajaks ära andnud, milles kannatanu tajus füüsilise vägivalla kasutamise ähvardust, esitasid uue nõudmise, et nn. võlg on kasvanud 400 kroonilt 4000 kroonini, mille peab üle andma, kui on kätte saanud oma töötasu; G.L’it, T.L , V. Vassiljev’it, B.P ’it ja Artjom Denissenkov’it süüdistatakse selles, et nemad, G.L , T.L ja B.P varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna ning V. Vassiljev varem väljapressimise toimepannud isikuna, 30.08.2007.a. nõudnud eelnevalt ilmumist kella 22:00-ks Maardus Ringi 54a asuva maja taha tühermaale, kus kohalviibinute nimel ja toetusel ning vaikival heakskiidul teatas G.L viisil, milles kannatanu tajus kogu grupi poolt füüsilise vägivalla kasutamise ähvardust, et varem nõutud 4000 krooni „andestatakse“ talle, kuid agressiivselt nõudsid, et VT annaks enne 12.09.2007.a. neile ära 250 krooni; G.L, T.L , V. Vassiljevit, J.A ’it ja A. Denissenkov’it süüdistatakse selles, et nemad, G.L ja T.L varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna ning V. Vassiljev ja A. Denissenkov varem väljapressimise toimepannud isikuna, 12.09.2007.a. umbes kella 21:00 kuni 22:00 paiku, kui tuli koos Maardus Ringi 54a maja taga asuvale tühermaale, et temalt varem nõutud 250 krooni ära anda, siis peale nõutud summa üleandmist, ähvardades õhupüstoliga, teatasid et viimane on neile 7000 krooni võlgu ning kui ta seda ära ei maksa, siis kannatavad tema lähedased, milles kannatanu tajus kogu grupi poolt füüsilise vägivalla kasutamise ähvardust, seejärel sundisid VD ronima sõiduauto Mercedes-Benz (reg. nr. XXX) pakiruumi, mille J.A avas ning jõudu kasutades lohistasid nõuet täitmast keeldunud VD sõiduki pakiruumi, samal ajal käskisid V. T istuda sama sõiduki salongi, kuhu kogu grupp end mahutas, peale mida sõitsid Maardu majakani Veeru tänava lähedale, kus kannatanutel lubati sõidukist väljuda. Pärast väljumist asetas V. Vassiljev õhupüstoli toru VD põlve juurde, ähvardades põlvest läbi tulistamisega demonstreerimaks, mis juhtub, kui viimane kuu aja jooksul nõutavat summat ära ei anna, mille tagajärjel sealsamas andis V. D üle 2500 krooni, millest 500 krooni talle tagastati, kuid nõuti, et kuu aja pärast peab üle andma ülejäänud 5000 krooni; G.L , T.L , V. Vassiljevit ja A. Denissenkov’it süüdistatakse selles, et nemad, G.L ja T.L varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna ning V. Vassiljev ja A. Denissenkov varem väljapressimise toimepannud isikuna, 13.09.2007.a. õhtul, käskinud eelnevalt tulla Maardus Ringi 54a maja taga asuvale tühermaale, kus kohalviibinute nimel ja vaikival heakskiidul, suurendades sellega kannatanus hirmu, agressiivsel viisil, milles kannatanu tajus kogu grupi poolt füüsilise vägivalla kasutamise ähvardust, põhjendamatult nõudis G.L , mida T.L , V. Vassiljev ja A. Denissenkov toetasid, neile 6000 krooni üleandmist, kusjuures poole summast peab ära andma
16. aasta oktoobris ning teise poole 2007.a. detsembris; G.L , T.L , V. Vassiljevit, Aleksei Tišin’it, Sergei Nazarenkot, A.Denissenkovit ja A. Kudelin’i süüdistatakse selles, et nemad, G.L ja T.L varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna ning V. Vassiljev, A. Denissenkov ja A. Kudelin varem väljapressimise toimepannud isikuna, 29.09.2007.a. umbes kella 17:30 paiku Maardus Keemikute 36 asuva Maardu kiriku lähedal, jõudnud järele VT , kes tema suhtes toimepandud väljapressimiste tagajärjel end nende eest varjama oli hakanud, haarasid tal kätest kinni ning sõnadega, et sa jäid vahele, viisid ta jõuga kiriku juurde ja sealt edasi tühermaale, mis asub Maardu Gümnaasiumi taga, aadressil Ringi 64, kus peksid VT käte ja jalgadega, andes seejuures igaüks kannatanule vastu keha ning nägu paar hoopi, sealjuures 12 lausudes, et sa jäid vahele - said nüüd, ühtlasi lõi G.L V.T ile rusikaga ülahuule piirkonda ning nõudis kõigi kohalviibinute nimel ja nende vaikival heakskiidul VT samaks õhtuks kella 21:00-ks Maardu majaka juurde 700 krooni toomist; G.L ’it süüdistatakse selles, et tema, varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna, 14.12.2007.a. umbes kella 10:00 paiku sõitis Tallinna Transpordikooli, asukohaga Tehnika tänav 18 Tallinnas, kus nõudis , et ta annaks üle 10.01.2008.a. 15 000 krooni, kasutades psüühilist vägivalda, nimelt lubades, et peale nõutud summa üleandmist võib V™aardu linnas rahulikult elada ning enam neid mitte karta, milles kannatanu tema varasemat käitumist arvestades, tajus keeldumise korral füüsilise vägivalla kasutamist, mille tagajärjel nõutud summa üleandmiseks lepiti 15.01.2008.a. kella 16:00-ks kokku kohtumine Tallinnas aadressil Uuslinna 9 ööklubi „Klondaik“ juures, kuhu ilmus koos T.L-i ning V. Vassiljeviga, võtnud kaasa õhupüstoli, kuid kohapeal oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Sellise tegevusega panid Aleksei Tišin ja Sergei Nazarenko toime

§ 214lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades. G.S, G.G, B.P ja A. Kudelin panid toime

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades, G.S isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja röövimise, G.G ja B.Psikutena, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise ning A. Kudelin isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise. J.A pani toime

§ 214

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades. G.L , T.L, V. Vassiljev ja A. Denissenkov panid toime

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades, G.L ja T.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise ning V. Vassiljev ja A. Denissenkov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise. G.S-i süüdistatakse selles, et tema, varem omastamise ja röövimise toimepannud isikuna, 03.03.2007.a. ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 14:00-ni Maardus Avar 5 asuva maja taga avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära mobiiltelefoni NOKIA 5140i, väärtusega 2500 krooni. Sellise tegevusega pani G.S toime

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja röövimise. G.L ’it süüdistatakse selles, et tema, saanud 2007.a. aprillikuus, täpsemalt tuvastamata ajal, Maardus Ringi 52 asuva maja juures kokku VT , kes tuli Vitali V üle andma viimase poolt varem nõutud 100 krooni, ähvardas V. T , et kui ta ütleb oma emale või teatab politseisse G.G poolt samal päeval väljapressitud 100 kroonist, siis püütakse ta kinni, tapetakse ära ning maetakse maha, kusjuures teades isikute tausta ja käitumisviisi oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega pani G.L toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 13 T.L süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, 04.04.2007.a. Maardus, Nurga 7 asuva restorani Klementina juures, küsis alaealiselt tema mobiiltelefoni №kia 6230i vaatamiseks, kuid seda ei tagastanud, vaid lahkus võõra mobiiltelefoniga, mille väärtuseks oli 1200 krooni, tekitades kannatanu emale MSvaralise kahju; T.L, varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna, 13.06.2007.a. umbes kella 17:00 paiku Maardus Avar 4 asuva maja juures, küsis alaealiselt tema mobiiltelefoni Sony Ericsson Z530i helistamiseks, kuid seda ei tagastanud, vaid lahkus võõra mobiiltelefoniga, mille väärtuseks oli 2580 krooni, tekitades kannatanu emale MS varalise kahju; T.L , varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna, 2007.a. septembrikuus Maardus Ringi 64 asuva Maardu Spordikeskuse juures küsis alaealiselt tema mobiiltelefoni Sony Ericsson W300i helistamiseks, kuid seda ei tagastanud, vaid lahkus võõra mobiiltelefoniga, mille väärtuseks oli 2699 krooni, tekitades kannatanu onule DS varalise kahju. Sellise tegevusega pani T.L toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. T.L-i süüdistatakse ka selles, et tema, 2007.a. septembrikuus, täpsemalt tuvastamata ajal, Maardus Keemikute 36 asuva Maardu kiriku juures ähvardas alaealist läbipeksmise või röövimisega juhul, kui viimane teatab kellelegi, et ta on omastanud A. Seleznjovile kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson W300i, kusjuures ähvarduse esitamise viisist ning sisust tulenevalt oli kannatanul alus karta selle täideviimist. Sellise tegevusega pani T.L toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. V. Vassiljevit süüdistatakse selles, et ta 11.05.2008.a. kella 14.30 paiku, viibides Maardus lastepargis „Nadežda“, kõrvaliste isikute juuresolekul lõi alaealisele MT mitu korda rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Sellega pani V. Vassiljev toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o.

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

, T.Z B.P , A. Tišinit , S. Nazarenkot süüdistatakse selles, et nemad, 17.01.2008.a. kella 14:00 paiku, Tallinnas Tehnika 18 asuva Tallinna Transpordikooli fuajees, oodanud , tema väljumisel jõuga sundisid teda minema lähedal asuva elumaja hoovi, kus peksid teda, lüües rusikatega näkku, mille tagajärjel viimane kukkus maha, jätkasid kannatanu peksmist, lüües jalgadega keha ning pea piirkonda, makstes seeläbi talle kätte kannatanuna antud ütluste eest käesolevas kriminaalasjas, millega seoses G.L-i ning T.L-i 15.01.2008.a. kahtlustatavatena kinni peeti, samuti nõudsid VT, et viimane võtaks politseist tagasi oma avalduse väljapressimise kohta, ähvardades ta vastasel juhul metsa viia ning ära tappa. 14 Sellise tegevusega panid T.Z, B.P, A. Tišin, S. Nazarenko toime

§ 323

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et takistada teda täitmast oma kohustusi ja teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses ning maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. T.L ja T.Z süüdistatakse selles, et nemad, T.L varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna, 03.07.2007.a. ajavahemikul kella 00:03-st kuni kella 00:08-ni, Maardus Nurga 3 asuva Maardu Kaubanduskeskuse sissepääsu juures olevast Hansapanga sularahaautomaadist nr HAN00483, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, T.L-ile OS poolt üleantud MS väljastatud krediitkaarti (nr XXXXXXXXXXXXXXXX) ning PIN-koodi kasutades, võtsid kontolt kahe järjestikuse toiminguga välja sularaha kogusummas 3 800 krooni. Sellise tegevusega pani T.L toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ning grupi poolt ning T.Z pani toime

§ 199

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja grupi poolt. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav G.S eitas kuritegude toimepanemist. 24.02.07.a. oli ta VD raha võlgu küsinud ega ähvardanud murda kannatanu käsi-jalgu. 03.03.07.a. ei ole ta ära võtnud A. Z telefoni. Kaitsja K. Mägi ei pidanud kannatanu ütlusi loogiliseks põhjusel, et kui G.S küsis raha, andis kannatanu raha hiljem hoopis teistele isikutele. 03.03.07.a. ei ole G.S sündmuskohal viibinud ning seega ei saanud ka kannatanut ähvardada. Telefonide võtmist tunnistavad teised süüdistatavad. Kui kohus peaks süüks arvatud teod lugema tõendatuks, taotles kaitsja piirduda eelvangistusajaga ning ülejäänud karistus mõista tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Süüdistatav G.L tunnistas end süüdi osaliselt, s.o. väljapressimise episoodides 24.02.07.a. (temaga koos oli olnud vaid T.L), 06.06.07.a. (oli koos T.L-iga, kuid ise seisi eemal), 12.09.07.a., 14.12.07.a. (raha oli ta kannatanult nõudnud üksinda). 15.01.08.a. vahistati ta koos Vassiljevi ja T.L-iga ööklubi Klondaik juures. Ei tunnistanud oma süüd väljapressimistes aprillis 2007.a., 29.06.07.a., 24.07.07.a., 30.08.07.a., 13.09.07.a., 29.09.07.a. Kaitsja O. Ladva pidas süüdistust

§ 120

järgi põhjendamatuks, samuti väljapressimist episoodides, kus kaitsealune pole oma süüd tunnistanud. Süüdistatav T.L tunnistas oma süüd osaliselt. Süüdi ei tunnistanud ta end O. S ja A. Seleznjovi telefoni omastamises ning A. Selznjovi ähvardamises kehavigastuste tekitamisega ning väljapressimise episoodides 29.06.07.a., 24.07.07.a., 13.09.07.a., 29.09.07.a.. Süüdi tunnistas ta end pangaautomaadist rahavarguses 03.07.07, V. Skripniku telefoni omastamises ning osalt väljapressimise episoodides 24.02.07 (olevat olnud vaid koos G.L-iga), mais 2007 (olevat olnud üksinda), 06.06.07.a. (koos G.L-iga), 02.07.07.a.; 30.08.07.a. (oli üksi ja olevat raha võlgu küsinud), 12.09.07.a. (õhupüssi ei olevat kasutatud). Kaitsja Owe Ladva leidis, et T.L on võimalik süüdi tunnistada vaid episoodides, kus ta ise oma süüd tunnistab, teistes episoodides on tõendid vastuolulised ning kõik 15 kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Vangistust on võimalik T.L-ile mõista tingimisi ning reaalse vangistuse osa võiks piirduda vahi all oldud ajaga. Süüdistatav T.Z end süüdi ei tunnistanud. Samas kinnitas, et T.L-ilt saadud pangakaardiga võttis ta sularahaautommadist välja 3800 krooni ega teadnud, et ta varastab, sest ei vaadanud, kellele kaart kuulub. Samuti olevat ta läinud 17.01.08.a. transpordikooli juurde, et T vestelda, sest arvas, et viimane teab põhjust, miks T.L ja G.L vahistati. Kannatanut ei ole ta ähvardanud ega füüsilist vägivalda kasutanud. Kaitsja M. Söörd leidis, et T.Z tuleb õigeks mõista, kuna oma süüd pole ta tunnistanud ning kogutud tõendid pole piisavad süüdimõistva otsuse langetamiseks. Süüdistatav G.G end väljapressimise kolmes episoodis süüdi ei tunnistanud, väitis, et kui G.L või T.L on tema klassivennalt T raha küsinud, ei ole tema juures olnud ning Darminiga ei ole ta 24.02.07.a. kohtunud. Kaitsja I. Seimar leidis, et süütõendite puudumisel tuleb G.G õigeks mõista. Süüdistatav V. Vassiljev end kuues väljapressimise episoodis süüdi ei tunnistanud, kummaltki kannatanult ei ole ta raha küsinud ega kannatanu peksmise juures viibinud; süüdi tunnistas ta ennas Tolmatšovi peksmises süüdistuses

§ 263järgi.

Kaitsja K. Suvalova pidas väljapressimise süüdistust põhjendamatuks ning avaliku korra raske rikkumise eest

§ 263

p 1 järgi palus ta oma kaitsealuse karistusest vabastada ning

§ 87alusel kohaldada mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist.

Süüdistatav B.P kummaski süüdistuse episoodis oma süüd ei tunnistanud. 29.30.06.07.a. episoodis oli ta olnud kannatanust 7-8 meetrit eemal ega kuulnud jutuajamist, ei teadnud eelnevaid rahanõudeid. 17.01.08.a. oli ta kannatanu juurde kooli sõitnud koos sõpradega juhuslikult, ega teadnud, millest teised temaga rääkima hakkava ning kannatanu peksmises ei osalenud. Kaitsja V. Stolbovoi palus süütõendite puudumisel oma kaitsealune õigeks mõista. Süüdistatav A. Tišin end väljapressimises süüdi ei tunnistanud; kannatanu peksmist transpordikooli juures 17.01.08.a. ta tunnistas, kuid olevat seda teinud kannatanu varasemate solvangute tõttu, mitte aga kannatanu ütluste tõttu kriminaalmenetluses. Kaitsja N. Lausmaa palus oma kaitsealuse õigeks mõista väljapressimises ning teises episoodis tema käitumine ümber kvalifitseerida

§ 121järgi.

Samuti palus kaitsja A. Tišini karistusest vabastada seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. Süüdistatav J.A end väljapressimises süüdi ei tunnistanud, kuna kannatanu kallal ta isiklikult vägivalda ei tarvitanud ja raha ei nõudnud; küll aga kinnitas, et viis oma tuttavad sündmuskohale; oli neile autojuhiks. Ta ei osanud selgitada, miks võimaldas ta ühe kannatanutest panna oma auto pakiruumi ja teda selliselt ringi sõidutas. Tunnistas oma süüd isikult vabaduse võtmises. Kaitsja M. Söörd leidis, et küllaldaste süütõendite puudumisel tuleb J.A väljapressimises õigeks mõista. Süüdistatav S. Nazarenko end kummaski süüdistuse episoodis süüdi ei tunnistanud. 29.09.07.a. oli ta koos küll süüdistuses märgitud isikutega ja nägi kannatanut, kuid peksmises ja raha küsimises ta ei osalenud. 17.01.08.a. läks ta koos kaaslastega kannatanu juurde transpordikooli, kuid jällegi peksmises ei osalenud. Kaitsja K. Mägi leidis, et tõendid pole piisavad, kuid kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, tuleks tema kaitsealune karistusest vabastada ja kohaldada mõjutusvahendit, sest teod on toime pandud alaealisena, varem on ta 16 karistamata ja koolis on edukalt hakkama saanud, osalenud erialastel võistlustel ning tal on kindlad plaanid tuleviku suhtes. Süüdistatav A. Denissenkov, kellele on esitatud süüdistus neljas väljapressimise episoodis, end süüdi ei tunnistanud. Ühes episoodis ei olevat ta üldse sündmuskohal viibinud, kahes episoodis ei mäletanud sündmuskohal viibimist ning 12.09.07.a. olevat ta viibinud sündmuskohal vaid selleks, et J.A autos kaasa sõita; oli ca pool tundi nurga taga ega saanud toimuvast aru ega tea, miks Darmin pakiruumi suruti. Kaitsja T. Pilt leidis, et küllaldaste süütõendite puudumisel tuleb tema kaitsealune õigeks mõista, sest kannatanud võisid kohtuistungil ütlusi anda selleks, et prokurörile meeldida ning nende ütlustes on teatud vastuolud. Süüdistatav A. Kudelin, kellele on esitatud süüdistus kahes väljapressimise episoodis, end süüdi ei tunnistanud ja arvas, et kannatanu võib tema kohta anda valeütlusi põhjusel, et neil oli tüli tüdruku pärast. Kaitsja M. Söörd leidis, et kogutud tõendid ei ole piisavad A. Kudelini süüdimõistmiseks. Prokurör leidis, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistusestes. Prokurör loobus süüdistusest G.G väljapressimise episoodis aprill 2007.a., kuna raha 100 krooni oli kannatanu andnud ilma ähvardusteta ning lootis seda G.G-lt tagasi saada; samuti loobus prokurör A. Kudelini süüdistusest 29.06.07.a. väljapressimise episoodis, sest kannatanu tema osalemist enam ei mäletanud. G.S-ile taotles prokurör liitkaristusena 4-aastast vangistust; G.L-ile 5-aastast vangistust ning liitkaristusena

§ 65lg 2 alusel 6 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust algusega 15.01.08.a..

T.L taotles prokurör karistada 4-aastase vangistusega, lõplik karistus 5 aastat vangistust. T.Z-ile taotles prokurör kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks § 65 lg 2 alusel 3 aastat 9 kuud ja 20 päeva vangistust; V. V 4 aastat vangistust, millega kaetuks lugeda viimase otsusega mõistetud karistus ning vangistuse alguseks lugeda 17.11.08.a. B.P-le taotles prokurör karistuseks 4-aastast vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust, kuna täitmisele tuleb pöörata 30.03.07.a. otsusega kandmata karistus, sest uued kuriteod on ta toime pannud katseaja kestel. V.Vassiljevit, A. Tišinit, S. Nazarenkot, A. Denissenkovit ja A. Kudelinit, kes on kuriteod toime pannud alaealisena ja keda varem ei ole kriminaalkorras karistatud, taotles prokurör karistusest vabastada seoses mõjutusvahendi kohaldamisega ning

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutada nad kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks. J.A taotles prokurör karistada vangistusega tingimisi, kohaldades tema suhtes

§ 73sätteid.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohus analüüsib kõigepeal episoodide kaupa esitatud süüdistuste tõendatust ja kvalifikatsioonide õigsust.

1. -
2. VD raha väljapressimine 24.02.07 ja 03.03.2007.a. ning A. Zlt mobiiltelefoni avalik vargus 03.03.07.a.: -Kannatanu VD kinnitas kohtuistungil, et 24.02.07.a.oma tuttavatega poest tulles kohtus ta Avar 5 maja taga G.S-i, G.G, G.L ja T.L. Teda ja VT kutsusid noormehed enda juurde, Sedõhhil paluti eemale jääda. №ormehed leidsid, et kannatanu on vastutav selle eest, et ta on politseis andnud ütlusi G.G vastu. G.S andis valida, kas 17 ta maksab neile raha või järgneb füüsiline arvete klaarimine, murtakse jalad. Vassov ja G.L soovitasid raha ära maksta, et rohkem probleeme ei tuleks. T.L heitis samal ajal kannatanu üle nalja, mõnitas teda. Kannatanu võttis ähvardusi tõsiselt, kartis oma elu ja tervise pärast ja lubas maksta neile 3000 krooni. 03.03.07.a. talle helistati, paluti välja tulla. V. D ütles, et on haige ja saatis välja külas olnud sõbra A. Z. Mõne aja pärast Z telefonilt helistati ja kästi teda ennast välja tulla. Väljudes ootasid kannatanut G.S, G.G, T.L ja G.L. Kannatanult nõuti lubatud raha tasumist ja ähvardati füüsilise vägivallaga, G.S oli käes metallkang. Teised oma käitumise ja juuresolekuga suurendasid V. D hirmu. G.S võttis panti D telefoni kuni raha on makstud. Javatrtšuk võttis ära ka Z mobiiltelefoni. Kannatanu maksis temalt nõutud raha ära kolmes osas: maikuu lõpus 1000 krooni G.L-ile ja V , augustis 1000 krooni G.L-ile ja T.L-ile ning septembri algul 1000 krooni G.L-ile ja T.L-ile. -kannatanu A Z ütlustest nähtub, et 03.07.07.a. oli ta Darminil külas, kui viimasele helistati ja välja kutsuti. Darmin palus öelda, et ta on haige ning majast väljus Z. Väljas ootasid noormehed, kelle seas olid G.S ja G.L. G.S polnud rahul, et Darmin ise välja ei tulnud ning helistas talle Z telefonilt. Kui Darmin välja tuli, käis jutt 3 000 kroonist, mida Darmin pidi neile maksma. Ära võeti Darmini, aga ka tema, s.o. Z telefon. Kui nõutud rahast Darmin maksis ära esimesed 1000 krooni G.L-ile ja V , oli juures ka A. Z. Oma telefoni, mille G.S temalt ära võttis, ta aga tagasi ei saanud. Kannatanu Svetlana Za, kes oma telefoni oli poja käsutusse andnud, tsiviilhagi süüdlase vastu esitatada ei soovinud. -kannatanu VT ütluste kohaselt kohtus Darmin 24.02.07.a. G.S-i, G.G, G.L-i ja T.L-iga, kes heitsid Darminile ette seda, et ta on kunagi G.G politseile välja andnud. №ormehed läksid Darminiga temast eemale ja tagasi tulles G.S teatas, et Darmin on neile nüüd võlgu ja summaks nimetati 3000 krooni. Darmin tundis nende noormeeste ees hirmu ja lubas selle raha neile maksta. Hiljem oli G.S Darminilt ja Zlt ära võtnud nende telefonid. Darmin maksis nõutud raha osade kaupa, teisel korral maksis ta raha T.L-ile ja G.L-ile. Kolmandal korral raha üleandmisel oli Darminil kadunud pangakaart ja ta kandis raha T i arvele. T võttis raha pangaautomaadist välja, kuna Darmin pidi oma nn.“võlga“ maksma minema. -VT selliseid ütlusi Darmini poolt talle raha ülekandmise ja väljavõtmise kohta 03.09.07.a. kinnitab ka pangakonto väljavõte (II kd. tl. 80). -Kannatanu ütluste usalduväärsust, et 03.03.07.a. võeti neilt ära telefonid, kuid tagastati kõnekaardid, kinnitab jälitusprotokoll ( I kd. tl. 191 – 192). Kõneeristustest nähtub, et kõnekaarte nendes telefonides kasutati viimati 03.03.07.a. Darmini numbrile oli sellel päeval korduvalt helistatud. -Tunnistaja JS kinnitas kohtuistungil, et 24.02.07.a. poest tulles kutsusid noormehed Darmini ja T i eemale, teda kästi oodata. Ca 15 minutit hiljem tagasi tulles Darmin ja T ütlesid talle, et kõike pole vaja teada, kuid ise ilmselgelt kartsid midagi. Kohtuistungil tunnistaja väitis, et kedagi noormeestest ära ei tundnud, kuid kohtualuste poole vaadata ei julgenud. Kohtueelses menetluses on ta ühe seltskonnas olnud isikutest ära tundnud kui G.L-i (I kd. tl. 168 – 171). 18 -Süüdistatav G.G kinnitas kohtus, et ühes varasemas kriminaalasjas on Darmin tema kohta ütlusi andnud, kuid süüdistuses esitatud kuupäevadel ei ole ta kannatanutega kohtunud, ei ole koos olnud ka G.S-i, T.L-i ja G.L-iga. - Süüdistatava G.S-i ütluste kohaselt küsis ta 24.02.07.a. Darminilt 3 000 krooni raha võlgu, kuid ei mäleta, mille jaoks tal raha vaja oli ja Darmin lubas talle kuu aja pärast selle raha anda. Temaga koos oli sel päeval ka G.L ja T.L. Miks Darmin raha hiljem aga T.L-i, G.L-i või G.G kätte maksis, ei oska ta seletada. Darminile raha tagasimaksmise kohta neil mingit kokkulepet ei olnud. G.S-i ütlused vähetuttavalt isikult raha võlgu andmise kohta ilma tagasimaksmise kokkuleppeta on kohtu hinnangul mitteusaldusväärsed ja ebaloogilised. - Süüdistatav G.L tunnistas oma süüd 24.02.07.a. väljapressimise episoodis, kuid väitis, et tegi seda üksinda. Sündmuskohal olid küll ka T.L ja G.S, kuid nemad raha nõudmist ei kuulnud. Raha sai ta kanatanult kätte kahes osas ja oli siis üksinda. 03.03.09.a. ei olevat G.S-i üldse sündmuskohal viibinud. Koos T.L-iga võttis ta kannatanutelt telefonid, mis järgmisel päeval maha müüsid. -Süüdistatav T.L oma ütlustes kinnitas, et 24.02.07.a. oli ta koos Vajzoviga, kui Darminit kohtasid. Ta ei tea, miks G.L nõudis kannatanult 3 000 krooni. 03.03.07.a. oli ta kannatanutelt telefonid ära võtnud koos G.L-iga. Ta ei osanud põhjendada, miks eeluurimisel on ta rääkinud, et sündmuskohal olid ka G.S ja G.G või et raha nõuti selle eest, et kannatanu oli G.G kohta politseile ütlusi andnud. Kohus süüdistatavate selliseid tõendeid hinnates leiab, et G.L selles episoodis on soovinud kogu süüd väljapressimises enda peale võtta, et teisi vastutusest vabastada. Peale kannatanute oli selles episoodis teda eeluurimisel ära tundnud ka tunnistaja. Süüdistatavate ütlused on ka omavahel vastuolus ning kohus peab usaldusväärseimaks kannatanute ütlusi, mis on kooskõlas ka teiste tõenditega ja teo tehioludega. Kohtu arvates ei ole loogiline, et ilma vägivallata on normaalne inimene nõus andma võõrastele raha tuhandetes kroonides ning seda tagasisaamise soovita. Ainult hirm süüdistatavate ees, psüühilisele vägivallale hiljem lisanduv võimalik füüsiline vägivald (s.o. ähvarduste realiseerimine), ähvardused nelja isiku juuresolekul, kelle eest kõrvalehoidumine Maardu-suguses väikelinnas oleks olnud mõeldamatu, oli selleks vahendiks, mis viis kannatanu selleni, et ta neile raha ka maksis. Süüdistatavad tajusid, et ähvardused nelja isiku juuresolekul on piisavad selleks, et kannatanu neile vabatahtlikult loovutab oma vara, s.o. nõutud rahasumma. Kohtul pole alust kahelda kannatanute ütlustes ka selle kohta, et telefonid võttis ära G.S. T.L ja G.L on ka Z telefoni varguse episoodis andnud ütlusi vaid selleks, et G.S-i vastutusest vabastada. 03.03.07.a. oli just G.S kannatanu ütluste kohaselt kõige aktiivsem tegutseja. G.S nõudis raha, tema käes oli metallese või –kang, tema väitis, et telefonid jäävad pandiks, kui ta need kannatanutelt ära võttis. Ka süüdistatavate omavahelises suhluses kohtuistungil jäi kohtule mulje sellest, et G.S on liider ja autoriteet teiste kaasosaliste hulgas. Ei ole oluline, kelle kätte kannatanu hiljem raha maksis, sest väljapressimise koosseis oli lõpule viidud varalise kasu ehk raha üleandmise nõudega, milleks kasutati psüühilist vägivalda, s.o. ähvardusi kondid murda ja füüsiliselt arved õiendada. Ei ole ka oluline, kes 19 iskute grupist konkreetselt ähvardused teatavaks teeb või vägivalda kasutab, sest kannatanule loodi koos mulje ja teadmine, et tegemist pole mitte ühe, vaid nelja isikuga ning see oli vajalik temas hirmutunde tekitamiseks. Et peale G.S-i teised süüdistatavad võisid vaid juhuslikult sündmuskohal viibida või mitte osaleda väljapressimises, on ümber lükatud nende endi edasise tegutsemisega. Ka pärast seda kui G.S varem toime pandud teiste kuritegude eest 28.03.
3. kinni peeti ja 6 kuud vahi all viibis, siis tema teised kaasosalised ei loobunud Darminilt nõutud rahasumma saamisest, vaid augustis ja septembri alguses maksis kannatanu temalt välja nõutud summa G.L-ile ja T.L-ile ning maikuus ka V ja G.L-ile. G.S-i enda ütlused tuttavalt saadud laenust, millest teised sündmuskohal viibinud isikud midagi ei teadnud, on ümber lükatud nii kannatnute kui süüdistatavate endi ütlustega. Z telefoni varguses on õigesti G.S-i käitumine kvalifitseeritud avaliku vargusena, ning kuna tegemist oli isikuga, kes juba varem oli toime pannud omastamise ja röövimise, on õigesti G.S-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi.

G.S, G.G, G.L ja T.L on toime pannud väljapressimise isikute grupis, s.o.

§ 214lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi G.S-i ei süüdistata teistes väljapressimise episoodides, on ta varem kelmuse ja röövimise toime pannud isikuna toime pannud teo, mis on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1 ja 4 järgi.

1. VT raha väljapressimine 2007.a. aprillis (G.G süüdistus) -kannatanu VT oma ütlustes kohtuistungi kinnitas, et ta on V andnud küll tema küsimise peale 100 krooni, kuid G.G teda ei ähvardanud, ei käitunud tema suhtes agressiivselt, raha andes ta ei kartnud oma endist klassivenda G.G ning ta arvas, et saab oma raha tagasi. -süüdistav ise väitis, et pole sellel ajal kannatanuga kohtunud. Prokurör loobus selles osas süüdistusest ning leidis, et tegemist on 100 krooni omastamisega, mitte väljapressimisega, kuid kuna summa jääb alla kümnekordse miinimumpäevamäära, pole tegemist kuriteoga. Kohtul tuleb süüdistusest loobumise korral teha õigeksmõistev otsus ehk G.G 2007.a. aprillis 100 krooni väljapressimise episoodis õigeks mõista.
2. G.L-i süüdistus VT tapmisega ähvardamises 2007.a. aprillis - kannatanu VT ütluste kohaselt oli ta V andnud 100 krooni ning samal päeval G.L teda tõepoolest ka ähvardas. Ta ei tohtinud V raha andmisest rääkida vanematele ega politseile, vastasel korral lubas G.L ta ära tappa ja maha matta. Ta teadis, et G.L on varem kinni istunud ja tema käitumine võib olla ettearvamatu ning ta kartis G.L. Kannatanu ei ole kinnitanud, et tapmisähvardust pidas ta reaalseks ning 100 krooni andmist V ei pidanud ta väljapressimiseks. -Süüdistatav G.L ise on tapmisähvardust eitanud. Kohus leiab, et süütõendite puudumisel tuleb G.L selles episoodis, s.o. süüdistuses

§ 120järgi õigeks mõista.

Kannatanut küll ähvardati, kannatanu kartis ettearvamatu käitumisega G.L, kuid ta ei ole väitnud, et pidas tapmisähvardust reaalseks. 20 5. VT raha väljapressimine 2007.a. maikuus (T.L-i ja G.G süüdistus) -kannatanu VT ütluste kohaselt nõudsid T.L ja Vassov Maardus Ringi 44 maja juures temalt 2007.a. mais 50 krooni maksmist ning põhjendasid maksmist koolist puudumisega. Kuna ta kartis, et maksmisest keeldumise korral teda võidakse läbi peksta, andis ta neile nõutud 50 krooni. Kuna G.L oli teda ähvardanud füüsilise vägivalla kasutamisega ka siis, kui G.G omastas talle antud 100 krooni, sai ta aru, et T.L, G.L ja G.G on kõik ühes leeris ning vägivalla kasutamine tema suhtes on reaalne. -süüdistatav T.L kinnitas kohtuistungil selle süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist, kuid väitis, et tegi seda üksinda, mitte koos G.G-ga. -süüdistatav G.G väitis, et nimetatud ajal pole ta kannatanuga kohtunud. Kohtul pole alust kannatanu ütlustes kahelda ega näe põhjust, miks kannatanu peaks G.G peale valetama. Samuti pole võimalik, et kannatanu G.G kellegi teisega segamini ajas, sest nad olid endised klassikaaslased. T.L on kohtu arvates süü vaid endale võtnud põhjusel, et tema süüdistus koosneb rohketest episoodidest, V on süüks arvatud aga vaid 3 episoodi ning G.G on ise eitanud süüdistuses näidatud aegadel sündmuskohtadel viibimist. T.L-i soov on taolisi ütlusi andes kaasa aidata, et G.G vastutusest vabastada. Kohus leiab, et selles episoodis on tõendamist leidnud mõlema süüdistatava süü kannantanult raha väljapressimises. Raha üleandmise nõudmisel kasutati psüühilist vägivalda. 6. VT raha väljapressimine 06.06.2007.a. (G.L-i, T.L-i, Vassiljevi süüdistus) -kannatanu VT ütluste kohaselt Ringi 54a maja juures Maardus 06.06.07 süüdistasid T.L, G.L ja Vassiljev teda selles, et ta koos Darminiga on politseile üles andnud G.S-i ja G.G ning nõudsid selle eest 400 krooni tasumist. Teda ähvardati ja anti raha toomiseks aega 2 tundi. Teades süüdistatavate eelnevat käitumist ning kartes võimaliku füüsilise vägivalla kasutamist, tõi kannatanu neile nõutud raha. Raha pidid süüdistatavad saatma vanglasse G.S-ile ja V . Kodust toodud raha 400 krooni andis ta G.L-i kätte. -süüdistatava T.L-i ütluste kohaselt on ta kannatanult sellisel ajal ja kohas küll raha küsinud, kuid tegi seda üksinda ja ilma ähvardusteta. Seltskonna mõttes seisis tal kõrval vaid G.L; -süüdistatava G.L-i ütluste kohaselt oli ta eemal kui T.L T rääkis ning tegemist oli üksnes raha võlgu küsimisega; -süüdistatav Vassiljev oma ütlustes väitis, et sel ajal pole kannatanu ega T.L-i ja G.L-iga kohtunud ega tea, miks kannatanu tema vastu ütlusi annab. Kohus peab ebausaldusväärseiks süüdistatavate ütlusi raha võlgu küsimises. T.L on oma süüd väljapressimises 2007.a. mais tunnistanud ning pole loogiline, et kannatanu, kes oma raha loovutas ähvarduste mõjul maikuus, on nõus T.L-ile ja tema sõpradele raha vabatahtlikult võlgu andma juuni alguses. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et G.S ja G.G olid selleks ajaks tõepoolest vahi alla võetud ning just nende vahistamine toodi põhjuseks ka raha nõudmisel. 7. V.T raha väljapressimine 29.06.07.a . (G.L-i, T.L-i, Vassiljevi, B.P ja Kudelini süüdistus) 21 -kannatanu VTkinnitas kohtuistungil, et 29. juunil 2007.a. helistati talle koju lauatelefonile ning kutsuti Ringi 54 maja taha Maardus. Temalt küsiti selgitust, miks tal mobiiltelefon on välja lülitatud ning selle eest, et temaga kontakti varem ei saadud, nõuti temalt 400 krooni maksmist 2 nädala jooksul. G.L-i kõrval selle nõude esitamise ajal seisid T.L, B.P ja Vassiljev, nad naersid samal ajal ja T.L lõi teda rusikaga näkku ja ütles, et see on õppetund tuleviku jaoks. Kannatanu ei mäletanud, kas rahanõudmise ja löömise ajal oli 4 süüdistatava kõrval ka Kudelin või mitte. Süüdistatavad V. T.L, G.L, Vassiljev ja B.P eitasid kohtuistungil selle teo toimepanemist ja arvasid, et sellel päeval ei ole nad kannatanuga kohtunud. Süüdistatava Kudelini ütluste kohaselt ei ole ta sellel päeval ja selles kohas kannatanuga kohtunud. Kuna kannatanu kohtuistungil enam ei mäletanud ega olnud kindel, kas Kudelin viibis sündmuskohal ja osales raha väljapressimises, loobus prokurör süüdistusest Kudelini osas. Kohtul tuleb süüdistusest loobumise korral teha õigeksmõistev otsus ehk A. Kudelin väljapressimise episoodis 29.06.07.a. õigeks mõista. Nelja süüdistatava osas kohus leiab, et väljapressimise süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, kes ka kohtuistungil kõigi süüdistatavate ja nende saalis istuvate tuttavate juuresolekul on kirjeldanud tema suhtes toimepandud tegu, vastanud nii prokuröri kui kaitsjate küsimustele. Kohus ei nõustu Z kaitsja V. Stolbovoi väidetega, et isikut, kes ise vägivalda pole travitanud ega ka raha küsinud, ei saa vastutusele võtta väljapressimise eest. Kannatanut ümbritses neli süüdistatavat ning pole oluline, kes temalt nõuab konkreetse summa maksmist, kes teda lööb või kes samal ajal naerdes kõrval seisab. Kannatanu tajus, et kõik neli isikut tegutsevad grupis temalt raha nõudes ning ühelgi süüdistataval polnud kohtu arvates alust vastupidist arvata. Kannatanu kinnitas, et kui teda rusikaga löödi, nägid seda kõik süüdistatavad, kõrval seistes ja naerdes toetasid nad oma kohalolekuga toimuvat. Tal polnud alust arvata, et keegi tema kaitseks välja astub või oma kaasosalisi takistab. Kohus leiab, et tegemist oli väljapressimisega isikute grupis ja süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. 8. VT raha väljapressimine 24.07.07.a. (G.L-i ja T.L-i süüdistus) -kannatanu VTütluste kohaselt helistati talle 24.07.07.a. mobiiltelefonile ja kutsuti Ringi 52 maja hoovi. Seal ootasid teda G.L ja T.L. Minemata ei julgenud ta jätta, sest kartis peksa saamist eelnevate sündmuste ja ähvarduste tõttu. Ette heideti seda, et ta pole ära maksnud eelnevalt nõutud 400 krooni, mistõttu „võlg“ on kasvanud 4 000 kroonini. Konkreetse summa ütles talle G.L. Kuna ta kartis mõlemat süüdistatavat, lubas ta raha maksta, kui saab kätte Riias teenitud töötasu. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtu arvates ka jälitusprotokoll (II kd tl. 97- 98), millest nähtub, et G.L-i numbrilt on kannatanule helistatud 24.07.07. kell 15.26 ja 15.27, samuti mitmel korral ka hilisõhtul. -süüdistatava G.L-i ütluste kohaselt ta ei mäleta sellist sündmust ega osanud kohtus seletada, miks ta sel päeval kannatanule seitsmel korral helistas. -süüdistatav J. Stihanovi ütluste kohaselt pole sellist sündmust aset leidnud. Kohtueelses menetluses on ta tunnistanud (I kd.tl.104), et „…otsustasime Dmitriga võlasummat 22 suurendada 400 kroonilt 4 000 kroonile; kuu aja pärast, suvel, andis Vladislav meile G.L-iga 3 500 krooni“. Kohus leiab, et selles episoodis on raha väljapressimine tõendamist leidnud mõlema süüdistatava osas. Kannatanu ütlustes pole kohtul alust kahelda. 9. VT raha väljapressimine 30.08.2007.a. (G.L-i, T.L-i, V. Vassiljevi, B.P ja A. Denissenkovi süüdistus) -kannatanu VT ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas nõudis G.L agressiivsel toonil T.L-i, Vassiljevi, B.P ja Denissenkovi juuresolekul temalt 250 krooni kohest tasumist. Talle heideti ette seda, et ta oli vahepeal ära kadunud ega öelnud neile, et oli Venemaal puhkusel. Süüdistatav G.L väitis, et ei mäleta, kas selline sündmus aset leidis; Vassiljev, Denissenkov ja B.P kinnitasid, et nemad pole sündmuskohal viibinud. Süüdistav T.L tunnistas selle teo toimepanemist, kuid väitis, et tegi seda üksinda. Kohtueelses menetluses on ta selles episoodis andnud ütlusi, et tegi seda koos Vassiljevi ja G.L-iga. Kohus peab kõige usaldusväärseimaks kannatanu ütlusi. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu annaks mõne süüdistatava kohta süüstavaid ütlusi ilma et see isik oleks kuriteos osalenud. Kannatanut küsitlesid kõik kaitsjad, kuid ta ei muutnud oma ütlusi, ei välistanud ühegi süüdistatava osalust selles episoodis. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaks kannatanu andma valeütlusi. Kõik süüdistatavad tuleb selles episoodis süüdi tunnistada väljapressimises isikute grupis. 10. VD ja VT raha väljapressimine 12.09.2007.a. (J.A , G.L-i, T.L-i, V. Vassiljevi ja A. Denissenkovi süüdistus) -kannatanu VTütluste kohaselt võttis ta VD laenu, et temalt nõutud raha (250 krooni) süüdistatavatele ära maksta ning koos Darminiga läksid nad Ringi 54 taha tühermaale. Lisaks Vajazovile ootasid neid seal veel T.L, Vassiljev, Denissenkov ja sõiduautos Mercedes istuv juht (J.A). T.L tuli tema juurde, viis ta alajaama taha ja seal maksis ta T.L-ile 250 krooni. Mõne minuti pärast tulid alajaama nurga tagant G.L ja Darmin, viimane oli väga ehmunud ja G.L oli käes püstol. Kannatanu kinnitas, et tegemist on sama õhupüstoliga, mis on näha asitõendi vaatlusprotokollist (vaadeldud õhupüstol on ära võetud Vassiljevi kinnipidamisel). G.L käskis Darminil ronida auto pakiruumi ja kui viimane seda ei teinud, siis T.L, Vassiljev ja Denissenkov surusid ta pakiruumi. Teda (T

1. i)kästi istuda auto tahaistmele ning neid sõidutati majaka juurde Veeru tänava lähedal. Seal võeti Darmin pakiruumist välja ja temaga räägiti. Kõigi ees teatas G.L, et Darmin on neile võlgu 7 000 krooni. Sama päeva õhtul maksis Darmin neile 2 500 krooni ja järgmisel kuul pidi maksma veel 5 000 krooni. Raha nõudmist kuulsid kõik süüdistatavad, sest nad seisid G.Lähedal. -kannatanu VD ütlustest nähtub, et kui T läks temalt küsitud raha maksma, läks ta T kaasa. Ringi 54 taga tühermaal olid T.L, Vassiljev, G.L, Denissenkov ja autojuht. G.L hakkas talle (Darminile) rääkima, et ta olevat G.L-ile raha võlgu ja vehkis õhupüstoliga. Siis läksid kõik auto juurde. Ta palus väljapressimine lõpetada ja pakkus neile 2 500 krooni. Sellega ei oldud nõus ja teda löödi kõhtu ja topiti pakiruumi. Ca 10 minutit sõideti ringi, siis avati pakiruum ja võeti temalt ära mobiiltelefon, et ta ei saaks kuhugi helistada, siis sõideti veel edasi ja Maardu majaka juures lasti ta pakiruumist välja. Nõuti uuesti 7000 krooni 23 maksmist ja keegi vehkis õhupüstoliga. Ta maksis ära 2 500 krooni, millest talle tagastai 500 krooni ning ülejäänud raha pidi ta hiljem ära maksma. Raha pidi neile maksma ka T . Umbes kuu aega hiljem maksis Darmin G.L-ile 5 000 krooni. Selle raha eest tahtsid G.L ja Vassilejev auto osta. Kuna nad olid alaealised, pidi autoostu vormistama tema (Darmin). -Tunnistaja SZ ütlustest nähtub, et 2007.a. oktoobris tahtsid tema käest autot osta G.L ja Vassiljev, kuid nad olid alaealised ega saa autot enda nimele registreerida. Leping vormistati VDnimele ja viimane maksis raha 5 000 krooni. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka sõiduauto BMW 320i müügilepingu ärakiri ( I kd.tl. 55). Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd.tl. 80-83) on vaadeldud V. Vassiljevilt kinnipidamisel ära võetud õhupüstolit, milles kannatanu on ära tundnud relva, millega sündmuskohal vehkis süüdistatav G.L. Jälitusprotokollidest (II kd.tl. 41 – 42; 97-98) nähtub, et vahetult enne süüdistuses kirjeldatud sündmust on G.L mitmel korral helistanud VT mobiiltelefonile, samuti Darminile ja J.A-le. Nimetatud tõendid on kooskõlas kannatanute ütlustega ning neid ütlusi peab kohus usaldusväärseiks. Süüdistatav J.A väitis kohtuistungil, et tuttavad poisid kutsusid teda autoga appi mingit probleemi lahendama. Kinnitab, et sündmuskohal viibisid G.L, T.L, Vassiljev ja Denissenkov. Ta oli lahti teinud küll auto pagasiruumi, kuid ei vaadanud, kas kannatanu läks sinna ise või ta topiti sinna. Kui kannatanu pakiruumist välja lasti, oli ta šokiseisundis. Raha küsimises ei olevat ta osalenud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (IV kd.tl. tl. 56 – 59) on J.A uurimise ajal ära tundnud Vassiljevis isiku, kes sündmustes osales ning kes oli kaasa võtnud relva. Süüdistatav Vassiljev väitis, et sündmuskohal ta ei viibinud. Denissenkov kinnitas, et oli 2030 minutit nurga taga ega tea, mida kannatanutelt nõuti; keegi oli Darmini küll pakiruumi surunud, kuid ta ei tea mis eesmärgil. Süüdistatav G.L selgitas, et Darmin ise ronis pagasiruumi; nad hirmutasid ja ähvardasid teda ja toimus mingi raha nõudmine; ei mäleta, kes peale tema veel sündmuskohal viibisid. Süüdistatava T.L-i ütluste kohaselt olid sündmuskohal ka G.L, J.A, Vassiljev; ta ei tea, millest Darmin oli hirmunud kui ronis ise auto pagasiruumi. Keegi Darminit ei ähvardanud ja ta tahtis ise neile mingi rahasumma üle anda. Süüdistatavate ütlused on ebaloogilised, üksteisega vastuolus ning ebausaldusväärsed. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et selles episoodis on tõendamist leidnud kõigi süüdistatavate süü raha väljapressimises isikute grupis. On selge, et ükski isik pole vabatahtlik nõus sõitma auto suletud pagasiruumis ning kohtu arvates oli situatsioonist tulenevalt kõigile süüdistatavale selge, et selliselt käituti kannatanu hirmutamise eesmärgil, selleks, et ta oleks nõus neile raha maksma. Pole oluline, kelle kätte ja millal kannatanu raha maksis, sest väljapressimise koosseis oli realiseeritud raha üleandmise nõude esitamisega ning kannatanu suhtes psüühilise ja füüsilise vägivalla kasutamisega ning 24 temalt vabaduse võtmisega (s.o. auto pakiruumi sulgemine ja suletud pakiruumis kannatanu sõidutamine). 11. V.T raha väljapressimine 13.09.2007.a. (G.L-i , T.L-i, V. Vassiljevi ja A. Denissenkovi süüdistus) -kannatanu VT ütluste kohaselt kutsuti neid Darminiga järgmisel päeva, s.o. 13.09. samasse kohta tühermaal ning seal oli kohal sama seltskond peale autojuhi (J.A) – s.o. G.L, T.L, Vassiljev, Denissenkov. Talle seletati, et eile pandi võlg peale ainult Darminile ja nüüd tuleb ka temal maksta 6000 krooni; pool summast tuli ära maksta oktoobris ning ülejäänud 3000 krooni detsembris 2007.a. Nõudmise esitas talle küll G.L, kuid teised seisid tema kõrval. Ta sai aru, et nõudjaid on 4, nad seisid tühermaal ja samade isikute poolt oli eelneval päeval kasutatud relva, siis oli tal reaalne põhjus neid karta ning ta nõustus maksmisega, sest vastasel korral oleks ta läbi pekstud. -kõik süüdistatavad eitasid sel päeval kohtumist V. T ning temalt raha nõudmist. -Jälitusprotokolli kohaselt ( II kd tl. 97 -98) on kannatanule sellel päeval helistanud G.L kahel korral. Kohtuistungil ei osanud G.L selgitada helistamise põhjust. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes ning kohus loeb tõendatuks kõigi süüdistatavate süü selles väljapressimise episoodis. 12. VT raha väljapressimine 29.09.2007.a. ( G.L-i , T.L-i , V. Vassiljevi, A.Denissenkovi, S. Nazarenko, A. Kudelini ja A. Tišini süüdistus) -kannatanu VTütluste kohaselt töölt koju tulles läks ta Darmini juurde, kuid teel jõudsid talle järele T.L ja Vassiljev, võtsid tal kätest kinni ja viisid gümnaasiumi taha metsa. Seal ootasid neid veel G.L, Denissenkov, Nazarenko, Kudelin ja Tišin. Talle öeldi, et nüüd jäid vahele ja teda hakati peksma. Peksti rusikatega vastu keha, paaril korral ka käte ja jalgadega näkku. Peksid kõik peale G.L-i, viimane seisis kõrval, vaatas pealt ja sõi. Temalt nõuti 700 krooni üleandmist samal õhtul kella 21-ks; see summa ei pidanud puudutama „võlga“, mida ta pidi maksma oktoobris ja detsembris. Rahanõude esitas G.L. -kannatanu VTsuhtes kasutatud vägivalda kinnitab ka Kallavere Haigla patsiendikaart (I kd.tl.18-19), kus on 29.09.07.a. kell 19.30 fikseeritud V. T il verevalumid põsel, huultel, nina piirkonnas, vasaku silma piirkonnas, kõrva taga. -kannatanu ema JT i ütlustest nähtub, et kui ta nägi 29.09.07.a. läbipekstud poega koju tulemas, viis ta poja traumapunkti ja politseisse. Juba 2007.a. mais hakkas ta kahtlustama, et midagi on valesti, sest poeg vältis telefonikõnesid, tahtis omaette olla, ehmus kui talle helistati. Tihti küsis ta pisiasjadeks raha. Poeg ei tunnistanud varem, et temalt on kuude vältel raha välja pressitud. Seejärel muudeti poja elukohta, telefoninumbrit. Helistati ka siis, kui poeg enam kodus ei elanud, korduvalt käidi ukse taga. -tunnistaja AT i (kannatanu isa) ütluste kohaselt ei võtnud poeg alates 2007.a. maist ise enam telefoni vastu ja nagu kartis kogu aeg midagi. 2007.a. septembris helistati õhtul hilja, küsiti poega ja räägiti jämedusi. Ähvardatud on midagi teha sõiduautoga. Isale on telefonis öeldud, et teatakse, kus asub tema auto ja et peres on ka tütar. Alles siis kui poeg 29.09.07.a läbipekstult koju tuli, sai ta teada, et pikemat aega on pojalt raha välja pressitud. 25 Vaatamata süüdistatavatele makstud rahale, loobusid T id tsiviilhagi esitamisest, kuna ühegi süüdistatavaga ei taha nad rohkem kokku puutuda. Ükski süüdistatav selles episoodis end kohtus süüdi ei tunnistanud. Kohus leiab, et kannatanu ütlustes pole alust kahelda ning tema ütlused on kooskõlas nii tunnistajate (tema vanemate) ütlustega kui ka kirjalikult fikseeritud vigastustega patsiendikaardil. Kohus ei näe põhjust, miks peaks kannatanu süüdistatavate kohta valetama ja seda kohtuistungil kõigi protsessiosaliste juuresolekul. Kohus leiab, et kõik süüdistatavad tuleb selles episoodis süüdi tunnistada väljapressimises isikute grupis. 13. VT raha väljapressimine 14.12.2007.a. (G.L-i süüdistus) -kannatanu VTütluste kohaselt ilmus tema juurde transpordikooli 14.12.07.a. kella 10 ajal G.L . Heitis talle ette ärakadumist ja raha maksmata jätmist ning nõudis, et 10.01.08.a. tuleb tal (T
2. il)maksta 15 000 krooni ning seejärel jäetakse ta rahule ning ta võib Maardu linnas vabalt ringi liikuda. Keeldumise korral võis teda uuesti ees oodata füüsiline vägivald ning 10.01.08.a. leppis ta telefoni teel kokku, et maksab raha 15.01.08..a. ööklubi Klondaik juures, kuid kohtumisele jättis ta ilmumata. Kinnipidamisprotkollidest nähtub, et 15.01.08.a. kell 16.00 ilmusid kokkulepitud kohta Viktor Vassiljev, kelle juurest leiti õhupüstol (I kd.tl. 63 – 64), T.L (I kd.tl. 9093) ja G.L (I kd tl. 120-123). Süüdistatav D. Vajazov väitis kohtuistungil, et kannatanu ehmus teda nähes ja pakkus talle ise 15 000 krooni. Kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi, et kooli T kohtuma läks ta raha nõudmise eesmärgil. T.L-i ütluste kohaselt läks ta 15.01.08.a. koos G.L-i ja Vassiljeviga T raha saama, kuid ei teadnud, mille eest kannatanu maksma pidi ning püstol oli kaasa võteud enda kaitsmiseks või vajadusel ka kannatanu hirmutamiseks. V. Vassiljevi ütluste kohaselt läks ta teistega kaasa vaid seltskonna mõttes ning püstoli oli unustanud jopetaskusse. Kohus leiab, et G.L-i süü kannatanult 15 000 krooni väljapressimises on tõendamist leidnud. Tema ja ta kaaslaste käitumine kinnitab, et kannatanu suhtes ei piirdunud ta vaid ähvardustega raha nõudmisel, vaid koos kaaslastega oli ta valmis järjekordselt kannatanu suhtes ka vägialda tarvitama. Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et väljapressimise episoodides, kus süüdistatavate osa on piirdunud vaid kõrvalseismisega (nad ise nõudmisi ei esitanud ega ähvardanud), tuleb nad väljapressimistes õigeks mõista. Kannatanute ütlustest nähtub, et väljapressimisi tajusid nad kui tegu isikute grupis. Kogu neid ümbritsev isikute grupp toetas esitatud nõudmisi, ähvardusi või kasutatud vägivalda. Mitme isiku juuresolek suurendas kannatanute hirmu ja neile esitatud ähvarduste jõudu ning pani neid täitma ka süüdistatavate nõudmisi. Kannatanutes hirmu tekitamine oligi grupi eesmärk. Grupis kooskõlastatult tegutsedes oli suurem nende sõnade kaal ja kannatanutes tekitatud teadmine, et vägivalda võivad kasutada kõik kamba liikmed. 26 Prokurör oma kohtukõnes on õigesti viidanud kohtupraktikale (Riigikohtu kriminaalkooleegiumi otsuse 06.03.01.a. – 3-1-1-23-01), mille kohaselt väljapressimise korral isikud, kes viibivad vahetult sündmuskohal, on teadlikud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisust, võimendavad oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiseerivad kannatanute hirmu, täidavad oma funktsiooni, valitsedes oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning on seetõttu kuriteo kaastäideviijad. Põhjendatud on VD tsiviilhagi kokku summas 11 500 krooni. Raha kokku 10 000 krooni, mis ta esitatud nõudmiste osas on osade kaupa süüdistatavatele tasunud, tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. G.S-ilt tuleb lisaks välja mõista 1 500, s.o. telefoni maksumus, mille ta kannatanult pandiks võttis, kuni viimane ära maksab väljapressitud summa. T ja Z , vaatamata tekitatud kahjudele, on loobunud nõuetest süüdlaste vastu . 14. O.S raha väljapressimine 02.07.2007.a . (T.L-i süüdistus) -kannatnu O. S ütluste kohaselt kohtus ta T.L-iga Maardu kooli juures. T.L tahtis, et ta läheks Kiseljovi juurde ja võtaks tema mobiiltelefoni, kuid sõpra ei olnud kodus. Seejärel noaga ähvardades nõudis T.L temalt pangakaarti ja tahtis saada 500 krooni. Seejärel tõi ta kodust isa pangakaardi. Kuna ta PIN-koodi ei teadnud, siis raha võtta ei saanud. -süüdistatav T.L ei eitanud kannatanuga kohtumist ja seda, et korraks oli tal käes nuga, kuid selle noaga ei olevat ta kannatanut ähvardanud. Ka ei olevat ta kannatanult raha välja pressinud, vaid üksnes laenu tagasi küsinud. Kohus peab usaldusväärseimaks kannatanu ütlusi, sest pole usutav, et süüdistatava ees hirmu tundmata oli kannatanu nõus talle loovutma oma isa pangakaardi. Kannatanu ees noa vaatamine või selle demonstreerimine ei ole kohtu arvates midagi muud kui psüühiline vägivald, sest sellega anti kannatanule märku, et mittenõustumisel võidakse nuga ka reaalselt kasutada. T.L , G.L , V. Vassiljev ja A. Denissenkov tuleb süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi; G.S, G.G, B.P

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi; A.

Tišin, A. Nazarenko ja A. Kudelin

§ 214

lg 2 p 4 järgi ning J.A

§ 214lg 2 p 4, 5 järgi.

1. Vägivald VT kallal 17.01.08 kättemaksuks tema tegevuse eest kriminaal-menetluses (T.Z, B.P, A. Tišini ja S. Nazarenko süüdistus) -kannatanu V.T i ütluste kohaselt otsisid süüdistatavad ta üles transpordikoolist 17.jaanuaril kella 14 paiku. B.P ja T.Z võtsid tal kätest kinni ja viisid lähimasse hoovi, kus ta läbi peksti. Teda peksti käte ja jalgadega ning peksjateks olid kõik neli süüdistatavat. T.Z oli esimene isik, kes peksmist alustas. Peksti selle eest, et ta 15.jaanuaril T.L-ile, G.L-ile ja Vassiljevile raha ei toonud ja viimased politseinike poolt kinni peeti. T.Z nõudis, et ta avalduse politseist tagasi võtaks. Vastasel korral lubati ta metsa viia ja ära tappa. Nende ähvarduste ajal olid tema juures kõik neli süüdistatavat ning ta tundis hirmu oma elu pärast. Peksmise tagajärjel olid tal näol marrastused, käsi oli paistes, õlg nihestatud. Lasnamäe traumapunkti kaardist nähtub (II kd.tl. 105), et 17.01.08.a. kell 15.15 -16.20 on VTpöördunud arsti poole ja tal tuvastati hematoomid näos ja näo põrutus. 27 Isiku läbivaatuse protokollis (II kd.tl. 111-114) on fikseeritud VTnäos rohkearvulised marrastused ja tursed. Jälitusprotokollist nähtub (II kd. tl. 98), et enne kirjeldatud sündmust on omavahel telefoni teel ühenduses olnud B.P, S. Nazarenko ja A. Tišin. Süüdistatava T.Z ütluste kohaselt läks ta T i juurde transpordikooli selleks, et aru pärida G.L-i, Vassiljevi ja T.L-i vahistamise kohta, kuid kui löömiseks läks, oli tema nurga taga ega näinud midagi. Süüdistatav Nazarenko väitis kohtuistungil samuti, et kannatanu peksmise ajal oli ta nurga taga. Kohtueelses menetluses on ta väitnud, et nurga taha läksid koos kannatanuga B.P ja Tišin, sealt kuuldus lööke ja kisa ning kui ta vaatama läks, lamas läbipekstud VT maas, tema kõrval seisid B.P ja Tišin. Süüdistatav Tišin väitis kohtus, et on kannatanut paar korda löönud ja siis läks minema. Kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi selle kohta, et kannatanut peksid kõik süüdistatavad. Süüdistatav B.P väitis kohtus, et kannatanut peksis Tišin; kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi selle kohta, et kannatanut peksid T.Z, Nazarenko ja Tišin. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kõigi nelja süüdistatava süü kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises on tõendamist leidnud. Kannatanut peksti sellepärast, et ta keeldus väljapressijatele raha maksmast ja oli pöördunud abi saamiseks politseisse ning selle tulemusena olid
2. jaanuaril kinni peetud süüdistatavate kaaslased T.L, Vassiljev ja G.L. See oli kättemaks kannatanule seoses kriminaalasja algatamisega ja kaaslaste vahistamisega. Kohtul pole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et temalt nõuti ka politseist tagasi võtma oma avaldust ning ähvardati tapmisega. Süüdistatavate vastuolulised ütlused nurga taga olemisest või väited, et kannatanut ei pekstud mitte kättemaksuks oma õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, vaid isiklikel ajenditel, on paljasõnalised ning pole kooskõlas teiste asja materjalidega ning on kohtu aravtes antud soovist vabaneda vastutusest. Kohus leiab, et õigesti on selles episoodis kõigi süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud

§ 323

järgi ning puudub alus nende käitumise ümberkvalifitseerimiseks

§ 121järgi.

16. Avaliku korra rikkumine 11.05.2008.a. (V. Vassiljevi süüdistus ) - kannatanu MT ütluste kohaselt oli ta koos V.Šelpoviga pargis kella 13-14 ajal. Mingitest noormeestest möödudes tuli üks tema juurde ja küsis, kas ta tahab vastu vahtimist saada. Kuigi ta vastas ei, sai ta löögi vastu nina ja veel lööke näkku. Kohtuistungil tundis ta lööjas ära V. Vassiljevi. -T T (kannatanu ema) ütluste kohaselt tuli poeg 11.mail kella 15 paiku koju, poja nägu ja riided olid verised; teda oli pekstud pargis, kus laata peeti. -Tunnistaja V Š ütluste kohaselt oli 11.mail pargis palju rahvast, sest toimus mingi üritus. Mingil hetkel nägi, et ta sõber M. T hoiab näost kinni ja tal oli nina verine. Vassiljev oli Tomilovit 2-3 korda löönud. -M. T patsiendikaardil (V kd tl. 94-97) on fikseeritud hematoomid tema näol, ninal, alumisel huulel, vasaku silma piirkonnas, samuti näo põrutus. 28 Süüdistatav V. Vassiljev tunnistas oma süüd selles kuriteo episoodis. Tema ütluste kohaselt lõi ta kannatanut näkku avalikus kohas teiste isikute juuresoleku põhjusel, et teda ennast oli õlast riivatud. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et õigesti on V.Vassilejevi käitumine kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena vägivalla tunnusel ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi.

17. Sularaha vargus 03.07.2007.a. (T.L-i ja T.Z süüdistus) -kannatanu MS ütluste kohaselt oli tema poeg O. S T.L-i nõudmisel andud viimasele ema pangakaardi, millega võeti tema arvelt sularahaautomaadist kahe järjestikuse toiminguga välja raha kokku summas 3 800 krooni. - OSütluste kohaselt oli T.L teda 02.07.07 noaga ähvardanud ja temalt 500 krooni raha nõudnud. Raha tal ei olnud ja siis küsis T.L vanemate pangakaarti. Hilisõhtul viskas ta aknast alla ema pangakaardi koos PIN-koodiga. Pärast raha väljavõtmist tagastas T.L talle pangakaardi. Pangakonto väljavõttest (III kd. tl. 18 – 21) nähtub, et 03.07.07.a. kell 00.03 – 00.08 on Maardus Nurga 3 asuva Hansapanga sularahaautomaadist MS krediitkaardiga välja võetud sularaha 3 800 krooni. Hansapanga sularahaautomaadi videosalvestise kui asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (fotod videosalvestiselt) nähtub ( III kd.tl. 24 – 28), et nimetatud kellaajal võtavad automaadist raha välja 2 isikut – T.L ja T.Z. Süüdistatav T.L tunnistas end süüdi raha varguses. Samas väitis, et Oleg olevat talle võlgu olnud 400 krooni. Kui ta oli Oleg S lt saanud tema emale kuuluva pangakaardi, siis võttis ta selle kaardiga arvelt välja 3 800 krooni. Kuna ta ise raha välja võtta ei oska, tegi seda T.Z ning abistamise eest andis ta väljavõetud rahast 1 000 krooni T.Z-ile . Süüdistatav T.Z tunnistas pangakaardiga sularaha väljavõtmist ning seda, et väljavõetud rahast sai ta endale 1000 krooni, kuid väitis, et ei pidanud seda varguseks, sest tema arvates oli keegi T.L-ile võlgu. Raha võttis pangaautomaadist välja tema ning kaart oli MS nimele. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et mõlema isiku süü võõra raha varguses isikute grupis on tõendamist leidnud ning õigesti on kvalifitseeritud T.Z käitumine

§ 199

lg 2 p 7 järgi ning T.L-i käitumine

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi, sest tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. M. S loobus oma tsiviilhagist süüdlaste vastu ja selgitas, et ei soovi nende isikutega enam tegemist teha ega nende peale oma aega ja närve kulutada.

1. -
2. Mobiiltelefonide omastamised O. S 04.04.2007 , V. S 13.06.2007 ja A. S septembris 2007 ning A. Seleznjovi peksmisega ähvardamine (T.L-i süüdistused) -Süüdistatav T.L tunnistas end süüdi vaid V.S telefoni omastamises, kuid toimepandut ta ei kahetsenud. O. S puhul ta ei mäletanud, kas selline sündmus aset leidis. A. 29 Seleznjovi episoodides väitis, et telefoni omastamist ega kannatanu ähvardamist ta toime pannud ei ole. Tema süü nende episoodides on tõendamist leidnud aga kannatanute ütlustega, mis on kooskõlas teiste asja materjalidega. -Kannatanu O. S ütluste kohaselt küsis T.L temalt Nurga 7 asuva restorani juures mobiiltelefoni №kia 6230i vaatamiseks, kuid telefoni ta ei tagastanud vaid lahkus sellega. Asemele andis ta oma vana katkise telefoni ega küsinud, kas kannatanu sellega nõus on. Telefonist võttis ta välja kõnekaardi ja tagastas kannatanule. -Kannatanu MS ütluste kohaselt tunnistas poeg talle, et telefoni oli ära võtnud T.L. Kuna telefoni pojale ei tagastatud, andis ta avalduse politseisse. Rohkem ei soovi ta selle isikuga tegemist teha ning seetõttu ei esita ta süüdlase vastu ka varalisi nõudmisi. Jälitusprotokollist nähtub (III kd. tl. 88), et kannatanu kõnekaarti kasutati viimati 04.04.07.a. kell 18.
3. -Kannatanu VS ütluste kohaselt küsis T.L 13.06.07.a. temalt Avar 4 maja juures telefoni (Sony Ericsson) helistamiseks, siis läks T.L nurga taha ja kadus koos telefoniga. Mindi ka T.L-ile koju, kuid kodus teda ei olnud ning telefoni ta tagasi ei saanud. Kannatanu MSoma ütlustes kinnitas, et ajal kui Vadim oli oma väiksema vennaga väljas, oli T.L küsinud temalt telefoni helistamiseks ja sellega minema läinud. Koos isaga läksin nad hiljem seda poissi linna pealt otsima, tema ise läks T.L-i koju, rääkis tema emaga ja palus telefon tagasi tuua. Kuna telefoni nad tagasi ei saanud, on nende nõue süüdlase vastu 2 580 krooni. Kohus peab seda hagi põhjendatuks ning kahju suurus on lisaks kannatanu ütlustele tõendamist leidnud ka ostetud telefoni arve-saatelehega (III kd.tl. 5). -Kannatanu AS ütluste kohaselt oli ta septembris 2007 sõpradega väljas Maardu spordikeskuse juures, kui T.L küsis temalt telefoni (Sony Ericsson 300i) helistamiseks. T.L läks saadud telefoniga veidi eemale helistama ja kadus sellega minema. Kui ta mõne päeva pärast T.L kohtas, küsis ta oma telefoni tagasi, kuid viimane ähvardas teda: kui ta telefonist kellelegi julgeb rääkida, siis pekstakse ta läbi ning tullakse koju ja võetakse asjad ära. Selliseid ähvardusi pidas ta reaalseks ja ta kartis T.L . Kannatanu MSelezneva (Antoni ema) ütluste kohaselt oli ta selle telefoni pojale kinkinud koos onuga. Algul poeg ütles, et kaotas telefoni ära, hiljem julges tunnistada, et see võeti temalt ära ning teda on ähvardatud füüsilise vägivalla kasutamisega. Kui ta oli politseile telefoni äravõtmise kohta avalduse kirjutanud, helistati talle koju ja nõuti, et ta avalduse tagasi võtaks, ähvardati ka vägivallaga, kuid ta ei tea, kes oli helistaja, helistati S. Nazarenko numbrilt. Kannatanu on süüdlase vastu esitanud tsiviilhagi summas 2 699 krooni. Kohus peab hagi põhjendatuks ning tekitatud kahju suurus on tõendatud ka selle telefoni liitumislepingu ja arvega ( III tl. 131-133). A. Seleznjovilt telefoni küsimist ning sellega lahkumist on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistajad LP ja D L . D. L osutas T.L-ile kui teo toimepanijale. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et T.L-i süü kolme mobiiltelefoni omastamises on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

30 Samuti ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes ähvardamise osas ning T.L-i käitumine on sellel episoodis õigesti kvalifitseeritud

§ 120järgi.

Toimepandud tegude eest peavad süüdlased ka karistust kandma. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus iga süüdistatava süü suurusest, arvestab toimepandud tegude hulka, konkreetseid tehiolusid. Kergendava asjaoluna arvestab süü ülestunnistust neis episoodides, kus süüdlased on seda teinud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus, et karistus igale süüdlasele peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus nõustub prokuröriga et S. Nazarenko, A. Kudelini, A. Denissenkovi, A. Tišini ja V. Vassiljevi osas, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kes on neile süüks arvatud teod toime pannud alaealisena, on võimalik nende vanust ja kõlbelist ning vaimse arengu taset arvesse võttes kohaldada

§ 87sätteid, s.o.

vabastada nad karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. Mõjusvahendina on põhjendatud kohaldada nende allutamist kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks. Selle tähtaja jooksul on nad kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma ka täiendavad kohustused

§ 75alusel.

J.A osas, kes on samuti varem kriminaalkorras karistamata ja on osalenud vaid ühes väljapressimise episoodis ega olnud selle kuriteo initsiaator, on põhjendatud mõista vangistus tingimisi, kohaldades tema suhtes

§ 73sätteid.

Tema senine elu ja käitumine on näidanud, et kriminaalhooldaja kontroll ja järelevalve tema edasise käitumise üle ei ole vajalik ning mõistes talle karistuse sanktsiooni alammääras (4 aastat vangistust), tuleb sama pikaks tähtajaks kohaldada ka katseaega. G.S-i , keda on varem juba kahel korral karistatud ning kes alustas kannatanutelt väljapressimisi ja oli selle teo toimepanemise initsiaatoriks ning kelle liidriroll süüdistatavate hulgas oli tajutav ka kohtuistungitel, tuleb kohtu arvates karistada reaalse vangistusega. Kuriteod on ta toime pannud täisealisena. Kuna ta on toime pannud ühe esimese astme kuriteo, on teda võimalik karistada sanktsiooni alammääras ning lugeda selle karistusega kaetuks ka kergema kuriteo eest mõistetav karistus. Nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks tema karistamist järjekordse tingimisi vangistusega nagu seda on taotlenud tema kaitsja. Kuna arutatavad kuriteod on ta toime pannud enne viimase kohtuotsusega mõistetud karistust, siis iseseisvale täideviimisele kuulub 28.09.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus – 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga (katseaja lõpp 28.09.2009.a.). G.G, kes on osalenud kahes väljapressimises, on kohtu arvates samuti võimalik karistada sanktsiooni alammääras, s.o. 4-aastase vangitusega. Kuna käesoleval ajal kannab G.G vangistust teiste kuritegude eest, siis

§ 65lg 1 alusel võib talle 09.03.2009.a.

otsusega mõistetud karistuse: 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust algusega 17.11.08.a. lugeda kaetuks antud kriminaalasjas mõistetava karistusega. B.P on uued kuriteod toime pannud katseaja kestel, mistõttu talle mõistetav vangistus kuulub reaalselt ärakandmisele ning

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 kuu ja 24 31 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaja hulka tuleb arvata ka üks päev eelvangistust. Kohus peab võimalikuks karistada B.P väljapressimises osalemise eest vangistusega sanktsiooni alammääras ning selle karistusega võib lugeda kaetuks ka kergema kuriteo eest mõistetava karistuse. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb B.P ilmuda karistuse kandmiseks Vanglasse ning otsuse jõustumiseni valib kohus temale tõkendiks elukohast lahkumise keelu aadressil Nurga 7-19 Maardus. T.Z on samuti uued kuriteod toime pannud katseaja kestel. Ta ei õpi ega tööta ning tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, korduvalt on teda karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Varasemate kuritegude eest oli ta vahi all 6 kuud ja 10 päeva ning ülejäänud karistus mõisteti talle tingimisi, kuid vajalikke järeldusi ta endale teha ei tahtnud. Mõistetavale karistusele tuleb liita

§ 65lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o.

1 aasta 9 kuud ja 20 päeva. Prokuröri poolt taotletud karistusmäära peab kohus vajalikuks vähendada, sest varguse episoodis ei olnud tema kuriteo initsiaator. Mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev – 21.01.2008.a. sest pärast seda on ta viibinud vahi all ning eelvangitus

§ 68alusel tuleb lugeda karistusaja hulka.

T.L on toime pannud 14 kuriteo episoodi, neist 9 on väljapressimised, s.o. esimese astme kuriteod. Teda on varem kriminaalkorras karistatud ning karistus loeti kantuks tema eelvangistusajaga. Paraku jätkas ta üha uute kuritegude toimepanemist, ta ei õppinud ega töötanud, tal oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. T.L-i osa kuritegude toimepanemisel ei olnud teisejärguline, ta oli üks tegude initsiaatoritest ning kohus ei pea võimalikuks tema karistamist väljapressimiste eest sanktsiooni alammääras, vaid vähemalt 5aastase vangistusega, mis kuulub reaalselt ärakandmisle. Raskemat karistust ei pea kohus võimalikuks mõista eelkõige tema vanust arvesse võttes. Selle karistusega võib kaetuks lugeda

§ 64alusel kergemate kuritegude eest mõistetavad karistused.

Mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise päev, s.o. 15.01.2008.a. G.L on toime pannud 9 väljapressimist, s.o. esimese raskusastmega kuritegu ning ta on teinud seda katseaja kestel. Ta oli eelmiste kuritegude eest vahi all viibinud 6 kuud ja 18 päeva ning ülejäänud karistus (1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust) mõisteti talle tingimisi 18kuulise katseajaga. Selline karistus pole talle vajalikku mõju avaldanud. Ühtegi tegu pole ta kahetsenud ning oma küünilisust kannatanute suhtes väljendas ta ka kohtuistungil väitega, et nad olid lollid, temast nõrgemad ja ta lihtasalt kasutas neid ära. Kohus ei pea võimalikuks karistada teda sanktsiooni alammääras, kuid tema vanust arvestades sanktsiooni alammäära lähedaselt ehk 5-aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuse alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise päev, s.o. 15.jaanuar 2008.a. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavatelt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt määratud kaitsjatele makstavad tasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuritegudes on 2, 5 palga alammäära (10 875 krooni) ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära (6 525 krooni). 32 Alaealistel vajalike vahendite puudumisel paneb kohus KrMS § 188 alusel menetluskude hüvitamise nende vanematele. Arvestades kohtule esitatud tõendeid alaealiste ja nende vanemate raske majandusliku olukorra kohta, samuti lähtudes süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest kõigi nende kulude hüvitamine käib süüdistatavatel ning nende vanematele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 309, 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud