KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-628 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid Z.F´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Z.F (endine O.T) isikukood XXX viibib xxx Kaitsja advokaat Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §76, §76 -1 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus M Ä Ä RAS : Jätta Z.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada Z. F-ile, tema kaitsja Valeriy Gimaevile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Z.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.F on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusega KarS § 114 p 5 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 02.10.2011 ja karistuse kandmise lõpp 02.10.
- Kinnipidamisasutuses Z.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põh iharidus. Peale kooli asus õppima xxxx erialale, mis jäi pooleli seoses vangistusega. 1 Vangistuses xxx 30.07.2014- 30.10.2014 läbis xxx; Varem kriminaalkorras karistamata. Kuritegu on toime pannud alaealisena. Vestlustel näitab üles motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, on avatud ning koostöövalmis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta-jooksul on 10%. Vägivaldse kuriteo toimepanemisel tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Viru Vangla toetab kinnipeetav Z.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale vabanemist Z. F asub elama aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga. Z. F on korteris eraldi tuba. Korteris elavad kinnipeetava vanaema Gxxx Nxxx ja õde Axxx Nxxx a Vanaema on pensionär ja töötab lasteaias kasvatajana. Õde asub sügisest õppima xxx. Perekond saab majanduslikult hakkama (vanaema palk ja pension, ning vajadusel tädi toetused). Vanaema arvas, et töötab veel paar aastat, kuni Z. F suudab ise majanduslikult toime tulla. xxx esindaja Axxx Axx sõnul, on Z. F võimalik, peale vanglast vabanemist asuda tööle ehitustöölisena miinimumpalga eest. Töö toimub erinevatel objektidel xxx Kriminaalkorras karistatud ühel korral, kannab esimest vangistust. Väärteokorras karistatud viiel korral, millest kolmel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Korduv sarnase rikkumise toimepanemine näitab Z.F-i järjepidevust õigusrikkumiste toimepanemises. Kuigi kinnipeetava ja vangla andmetel ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega on Z. F väärteokorras karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Vanaema sõnul on Z.F pigem hoidunud alkoholi tarvitamisest, kuna tegeles spordiga ja pooldas karsket eluviisi, võis küll esineda üksikuid kordi, kus ta koos sõpradega lõõgastumise ajal tarvitas alkoholi. Arvestades toimepandud kuriteo raskust (mõrv) ja kannatanu eriti julma kohtlemist ei ole välistatud korduva kuriteo toimepanek. Vanaema sõnul võis Z.F sooritada kuriteo tugevast õiglustundest, astudes välja sõbranna kaitseks. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on riskiv/hoolimatu elustiil ja impulsiivne käitumine. Riskifa ktoriks on ka kriminaalse sõpruskonna mõju, kuritegu oli toimepandud grupis. Vanaema sõnul on Z.F muutunud palju rahulikumaks, kui oli noorukina, kuid ei välista impulsiivset käitumist. Vanaema leiab, et Z.F vajab peale vanglast vabanemist psühholoogilist nõustamist, et kergemini pöörduda tag asi ühiskonda peale pikaajalist vangistust. Psühholoogiline nõustamine aitab kaasa ka enesekontrollile ja õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Z.F taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et Z.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus esmalt kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Z. F-i isikut iseloomustavaid andmeid – eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Z.F nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on vangistuse kestel 3 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Z.F on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vangistust kannab samuti esmakordselt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist (8 aastat) vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest: mõrva toimepanemise eest. Kuritegu oli toime pandud küllaltki julmal viisil (xxx Z.F oli kuriteo initsiaator, kes kaasas selle toimepanemisse ka oma sõbra ning tema oli esimene, kes sündmuskohal kannatanut kurikaga ründas. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tapmise asjaolud, mille tõttu suri inimene on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole p iisavad süüdimõistetu ohtlikkuse alandamiseks ühiskonnas. Kinnipeetav on vangistuse kestel osalenud sotsiaalprogrammides ja riigikeele õppes, jätkab keskhariduse omandamist, mis näitab tema motivatsiooni end muuta õiguskuuleka käitumise suunas. Samas on tal vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus ning vabaduses võib Z.F-ile saada häirivaks piiranguks kohtutäiturite andmebaasi alusel 10.08.2015 seisuga täitmata rahaliste nõuete summa 14 295,47 eurot, kusjuures garanteeritud töökohal garanteeritakse miinimumtöötasu. Kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu sotsiaalprogrammides osalemine, hariduse ja eriala omandamine ning vabanemisel töö- ja elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töö- ja elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Z.F oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast tahtlikku, rasket kuritegu. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Z.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpptähtaeg
- aastal). 3 Arvestades Z.F -i poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Z.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.F-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.