alusel mõista U.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse U.N-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Paide esindusele, U.N-ile ja tema kaitsjale. Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.09.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.N kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 27.09.2016.a kohtuotsusega tunnistati U.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 04.12.2015.a ja lõpp on 04.06.2019.a. U.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest üks arhiveeritud. Vanglas teist korda. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud, omandas haridust, osaleb sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 U.N kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et U.N lähivõrgustikku kuuluvad tema ema ja vennad. U.N on ka elukaaslane ja emale teadaolevalt toimub suhtlus siiani. U.N on avaldanud soovi elama asumiseks ennetähtaegsel vabanemise korral aadressile xxxx. 17.08.2017 toimunud telefonivestluses andis korteriomanik suulise loa kinnipeetava elama asumiseks tema korterisse. Hetkel elab korteris kinnipeetava ema ja vend. Tegemist on üürikorteriga, kuid leping on sõlmitud suusõnaliselt. Kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalik tööle asuda ettevõttesse XxxxOÜ–s. Ettevõtte juhatuse esimees (kinnipeetava vend) on nõus U.N-ile pakkuma alalist tööd. Kinnipeetav on varasemalt antud firmas töötanud. U.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.N vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
Kaitsja avaldas, et talle jääb arusaamatuks vangla ja prokuröri seisukoht. U.N tõesti soovib elu muuta. Ta on aru saanud, et kui nii jätkub, siis ei tule sellest midagi välja. Soovib minna alkoholivastasele ravile. Olemas elu- ja töökoht. Ka vanglas on tegelnud õppimisega, läbinud Eluviisitreeningu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud U.N ja kaitsja arvamused, leiab, et U.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tegemist on noore isikuga, kellele tuleb anda võimalus näidata, et ta on võimeline oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muutma. Kohus usub, et praeguseks kantud vangistus on pannud U.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline 4 edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kuigi vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei ole prokurör oma arvamust põhjendaud. Üksnes prokuröri poolt tehtud viide vangla arvamusele ei näita, millele prokurör oma seisukohta andes tugines. Siinjuures jääb kohtule ka selgusetuks, miks ei ole prokurör või vangla arvestanud kinnipeetava resotsialiseerivat tegevust vanglas. Seda enam, et tegemist on noore isikuga, kes on vangistuses olles astunud aktiivseid samme oma senise elustiili muutmiseks paremuse suunas. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Pärast vabanemist on U.N olemas ka kindel elu- ja töökoht ning U.N on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.