Obsah (9)

§ 238§ 173§ 188§ 180§ 318§ 189§ 387§ 37§ 313

1-17-8002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8002 (17231500544) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada M.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega nr 1-17-6097 mõistetud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 26 päeva 1 vangistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista M.H-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. Karistuse kandmise aluseks lugeda 12.05.
3. M.H-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 108 (sada kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasust 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot osa, so 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kaitsjale makstud tasu 180 (sada kaheksakümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 180 (sada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „M.H , 1-17-8002, menetluskulud, ositi tasumine“. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust, so 312 (kolmsada kaksteist) eurot jätta riigi kanda. Vastavalt

§ 188

sätetele, alaealisel M.H vajalike vahendite puudumisel väljamõistetud menetluskulu summas 180 eurot sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Xxxxalt. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Xxxxale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o DNA ekspertiisi maksumus 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot jätta süüdistatavalt ja tema seaduslikult esindajalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

5. Kannatanu Xxxxi esitatud tsiviilhagi 135 (sada kolmkümmend viis) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 1053 lg 2 alusel välja mõista tsiviilkostjalt Xxxxalt kannatanu Xxxxi kasuks 135 eurot, mis tuleb kanda Xxxxi arveldusarvele nr XXXX, märkides selgitusena „M.H, 1-17-8002, tsiviilhagi". Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud M.H-le selles, et tema, varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, ajavahemikul 12.04.2017.a kella 23-st kuni 13.04.2017.a kella 09.00, omavoliliselt kasutas ajutiselt võõrast vallasasja, aga nimelt aadressil Tallinn, Xxxx maja juurde pargitud Xxxxile kuuluvat sõiduautot VAZ 2102 reg nr xxxx, maksumusega 1000 eurot. 2 Selliselt pani M.H toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, jäi lühimenetluse taotluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, M.H on end süüdi tunnistanud, kahetsenud ja uurimisele kaasa aidanud. Kaitsja leiab, et kuritegu jäi katse staadiumisse, kuivõrd sõiduki mootorit ei saadud tööle ning sõiduk mootori jõul ei liikunud. Tsiviilkostja Xxxxa kohtuistungile ei ilmunud.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. Kohus leiab, et ajavahemikul 12.04.2017.a kella 23-st kuni 13.04.2017.a kella 09.00 Tallinnas, Xxxx juurde pargitud Xxxxile kuuluva mootorsõiduki VAZ 2102 reg nr xxxx omavoliline ajutine kasutamine M.H poolt on tõendatud nii M.H süü tunnistamisega, DNA ekspertiisiga ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt oli õhtul maja ees parkiva autoga kõik korras, 13.04.2017 kella 9 paiku avastas, et auto ei seisa omal kohal, kapott on praokil ja süütejuhtmed välja rebitud (tl 2-7). Kannatanu Xxxxi ütluste kohaselt ajavahemikul 12.04.2017.a kella 23.00-st kuni 13.04.2017.a kella 09-ni prooviti ärandada temale kuuluv sõiduauto VAZ 2102, reg märgiga xxxx, maksumusega 1000 eurot, Tallinnas, aadressil Xxxx asuva maja juurest (tl 8-12). Auto oli parkimiskohast 3-4 meetrit eemal, uks oli lahti murtud ja juhtmed rippusid. Maanteeameti Liiklusregistri andmete kohaselt sõiduk VAZ 2102, reg märgiga xxxx omanik on Xxxx, kasutajad Xxxx ja Xxxx (tl 13). Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 20-24), milles on vaadeldud ja fotografeeritud Tallinnas, Xxxx parklas mootorsõidukit VAZ 2102 reg nr xxxx, nähtub, et on võetud DNA-proovid roolilt ja kaablijuhtmetelt rooli alt. Samuti nähtub sõiduauto seisukord vahetult peale kuriteo toimepanemist: lõhutud süütelukk, juhtmed ripuvad, kapott on praokil. Edasi juhib kohus tähelepanu 25.05.2017 DNA-ekspertiisi aktile nr 17E-GE
3. Sõiduki VAZ 2102 reg nr xxxx roolilt ja kaablijuhtmelt võetud proovide A171368 ja A171369 DNAanalüüsil saadud segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M.H DNA-profiiliga (tl 26-32). Lisaks eeltoodud tõenditele tunnistab end süüteo toimepanemises süüdi ka M.H kahtlustatavana antud ütlustes (tl 35-42). Põgenes Xxxx erikoolist ja vajas sõidukit, millega saaks ringi sõita. Valis VAZi selle järgi, et seda ta oskab juhtmeid ühendades käima saada. Proovis sõidukit käivitada ka lükates, aga siiski sõiduk ei käivitunud ning läks minema. Kahetseb tehtut. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et M.H poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja Maanteeameti Liiklusregistri andmetest nähtub on sõiduki VAZ 2102, reg märgiga xxxx omanik Xxxx. Seega oli tegemist M.H jaoks võõra vallasasjaga ning puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et M.H asus kõnealust sõidukit kasutama, sisenes autosse ja proovis seda erinevatel viisidel käivitada, lükkas seda 3-4 meetrit ja kuna auto ei käivitunudki, siis läks minema. 3 Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et M.H oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavale andnud loa sõiduki kasutamiseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt sai ta temale kuulunud sõiduki omavolilisest kasutussevõtust teada alles hommikul ja helistas politseisse. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatav oleks kannatanule kuulunud sõidukit kasutanud mõne muu lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatav ka ise tunnistas, et võttis auto vaid selleks, et sõitma minna, s.t vaid ajutiseks kasutamiseks, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatava eesmärgiks oli mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine. Puutuvalt teole antavasse karistusõiguslikku hinnangusse leiab kohus, et kaitsja väide kuriteo jäämisest katse staadiumisse väärib tähelepanu. KarS § 215 lg 1 sätestab vastutuse võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest. Seega tuleb kasutamise all mõista selle vallasasja kasulike omaduste kasutamist. Käesoleval juhul nähtub süüdistatava ütlustest, et ta soovis sõidukiga ringi sõita, st kasutada sõiduki kasulikke omadusi sellega ringi sõitmiseks, st liikumiseks ühest punktist teise. Muid kasutamise viise, nt sõiduki massi või gabariite ära kasutades teiste sõidukite tee tõkestamine või liikluse takistamine või muud eesmärki kriminaaltoimikust ei nähtu. Võõra sõidukiga ringi sõitmiseks kasutamine eeldab aga seda, et sõidukit kasutatakse sihtotstarbeliselt, so sõitmiseks ning mootorsõidukiga sõitmiseks saab sõidukit kasutada vaid juhul, kui sõiduk liigub mootori jõudu kasutades, st kasutatakse mootorsõiduki kasulikke omadusi liikumisel. Käesoleval juhul on tuvastatud, et mootorsõidukit süüdistataval käivitada ei õnnestunud ning ta lükkas sõiduki käivitamise eesmärgil sõiduki parkimiskohast välja. Seega ei õnnestunud süüdistataval sõidukit vaatamata pingutustele sihtotstarbeliselt sõitmiseks kasutada, kuigi süüdistatava poolt sõiduki süütejuhtmete ühendamine ja sõiduki lükkamine olid suunatud võõra mootorsõiduki omavolilisele kasutamisele. Seejuures tegi süüdistatav kõik vajaliku, et vastavalt oma ettekujutusele teost alustada süüteo toimepanemist, so mootorsõiduki omavolilist kasutamist. Kuivõrd süüdistataval sõiduki kasulikke omadusi eesmärgipäraselt kasutada ei õnnestunud, leiab kohus, et tegemist on süüteokatsega KarS § 25 lg 1 ja 2 mõttes. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustele. Viru Maakohtu 06.04.2017 otsusega nr 1-17-2568 mõisteti M.H süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, samuti mõisteti ta süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Seejuures olid KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad teod toime pandud ajavahemikul 21.08.2016 kuni 31.10.
4. Viru Maakohtu 06.06.2017 otsusega nr 1-17-4990 mõisteti M.H taas süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja süüks arvatud tegu oli toime pandud 08.04.2017 ning teda karistati

§ 238lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ning Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis karistuseks vangistus 1 aasta ja 26 päeva. Seega eelmärgitud samalaadse kvalifikatsiooniga kuriteod olid toime pandud enne temale käesolevas kriminaalmenetluses KarS § 215 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Seetõttu on süüdistusaktis tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Kohus on kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et tegu pandi toime kavatsetult, kuivõrd süüdistatav tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd kohus on eelpool jõudnud seisukohale, et süüdistatava tegu jäi katse staadiumisse, leiab kohus, et M.H pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Xxxx esitanud tsiviilhagi 135 euro nõudes (tl 18-19), mis on tekitatud sõiduki lõhkumisega selle ajutise omavolilise kasutamise käigus. Xxxx pakkumine 070617-1 tõendab tekitatud varalist kahju, so sõiduki taastamisremondi eeldatavat maksumust (tl 17).

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, kuivõrd sõidukit on kahjustatud ja kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud sõiduki taastamisremondi maksumus, mis tuleb tasuda sõiduki remontimisel. Seega on tegemist kahju tekitamisega seoses tulevikus kantava kahjuga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav alaealine, mistõttu tuleb kindlaks teha, kes vastutab alaealise poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutavad vanemad või eestkostja sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Antud juhul on tsiviilkostjaks määratud süüdistatava ema Xxxxa (tl 53). 5 Kriminaaltoimikus leiduvast kriminaalhooldaja koostatud kohtueelsest ettekandest (tl 84-88) nähtub, et M.H perekond on Xxxx linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonnas arvel alates

1. aastast kui riskipere seoses alkoholi kuritarvitamisega lapse ema Xxxxa poolt. Lisaks sellele on tuvastatud, et elutingimused on lapse jaoks väga kitsendatud ning perekonnas esinevad tihti probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega lapse ema ja kasuisa poolt. Samuti on olnud väljakutseid politseile seoses perevägivallaga lapse kasuisa poolt. Peale selle nähtub ettekandest, et M.H on Xxxx politseijaoskonna noorsoopolitsei alaealiste õigusrikkujate andmepanga arvel alates 16.05.2010 ning ta on toime pannud nii väär- kui kuritegusid. Xxxx Erikoolist põgenemiste ajal ema politsei ja erikooliga koostööd ei teinud ning peitis poega kodus. Seega arvestades kohtueelsest ettekandest pärinevaid andmeid saab tulla ühesele järeldusele, et lapsevanem ei ole last nõuetekohaselt kasvatanud ning lapsevanema eluviis välistab peres kasvavas lapses õiguskuuleka ja hoolika käitumise arendamise ning lapse kasvatamisel õigete kasvatusmeetodite kasutamise. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu esitatud tsiviilhagi 135 euro nõudes on täies ulatuses põhjendatud ning kuulub tsiviilkostjalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuna süüdistatav ise oli teo toimepanemise ajal alaealine.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava puhul on tegemist alaealise isikuga, kes ei tööta ning keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes käesoleval hetkel kannab vanglas kriminaalkaristust. Seega on süüdistatava puhul tegemist alaealisega, kellel puudub iseseisev sissetulek. Vastavalt KarS § 44 lg 5 teisele lausele rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning seda nii seetõttu, et karistusseadustik selle üldse välistab, kui ka seetõttu, et selle karistuse täitmine on võimatu, samuti seetõttu, et uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergemaliigilise karistuse mõistmisega olukorras, kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Järgnevalt hindab kohus M.H süü suurust KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt kannatanu auto omavolilise kasutamise katses. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju auto rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et M.H pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus arvestab ka seda, et M.H ei õnnestunud sõidukit käivitada ning asja omavoliline kasutamine jäi katse staadiumisse. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M.H süü ei ole suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja on kergendavaks asjaoluks märkinud puhtsüdamliku kahetsuse ja kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. 6 Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 65 lõikest 1, mille kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohus arvestab seda, et käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuritegu on toime pandud enne Viru Maakohtu 06.06.2017 ja 17.08.2017 otsuste kuulutamist. Sisuliselt on need kuriteod samalaadsed ja toime pandud suhteliselt lühikese perioodi jooksul, mis võiks tingida karistuse liitmise KarS § 64 lg 1 sätestatud kergema liitmise viisi kohaldamise, s.o kergem karistus loetakse kaetuks raskeima karistusega. Seega loeb kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega mõistetud karistusega. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada Viru Maakohtu 17.08.2017 otsuse kohaselt alates 12.05.
4. MENETLUSKULUD Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava M.H menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning DNA ekspertiisikulu (tl 32). Vastavalt

§ 188

sätetele kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Arvestades, et alaealisel M.H puuduvad sissetulekud ja vajalikud rahalised vahendid, mille arvelt menetluskulusid hüvitada, siis tuleb menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt Xxxxalt. Tavapäraselt tasub menetluskulu

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistetu ja selliseks menetluskuluks on ka ekspertiisitasud ja sundraha. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Kohus asub seisukohale, et kuna tsiviilkostjal puudub tegelik puutumus kuriteoga, siis ei pea kohus ka põhjendatuks tsiviilkostjalt ekspertiisikulu väljamõistmist. Seega jätab kohus vastavalt

§ 180

lg-le 3 DNA ekspertiisikulu riigi kanda, kuid peab põhjendatuks välja mõista menetluskulu, mis seisneb määratud kaitsjale makstud tasus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu täies ulatuses ning leiab, et välja tuleb mõista määratud kaitsja tasu, mis hõlmab endas kohtuistungiks ettevalmistamist ja 15.11.2017 kohtuistungil osalemist. Kohus ei pea võimalikuks välja mõista kaitsjale makstud tasu 13.10.2017 kohtuistungil osalemise eest, kuivõrd kohtulik arutamine lükkus edasi süüdistatavast ja kaitsjast olenemata põhjustel. Lisaks sellele ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kaitsja sõidukulu. Seetõttu jätab kohus kaitsjale makstud tasu 13.10.2017 kohtuistungil osalemise eest ja kaitsja sõidukulu riigi kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades menetluskulude summade suurust ja konkureerivat kohustust tsiviilhagi hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada seaduslikust esindajast tsiviilkostjal tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7