4-21-451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-451 (2302,20,021772) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekre

§ 242lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsus nr 2302,20,021772 N.H karistamises LS §

§ 242lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

1. Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5- kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5-kuulise tähtaja möödumisel. 1
2. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.
3. Asitõend: 1 CD plaat videosalvestuste ja fotode ga, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 24.03.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 23.04.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.04.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsusega nr 2302,20,021772 karistati N.H LS §

§ 242lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et N.H 25.12.2020 kella 20:12 ajal Pärnu maanteel Hallivanamehe ja Reketi tn vahel, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114 +/-4 km/h, millega ületas asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 60 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse tingimustes põlesid esimesed udutuled koos lähituledega. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja § 42 lg 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS §

§ 242lg 1 ettenähtud väärteod.

Kuna LS §

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Kaebus Politseija Piirivalveameti Põhjaprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgruppi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi poolt 13.01.2021 väärteoasjas nr 2302,20,021772 tehtud otsusele

1. Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2021 otsusega (edaspidi otsus) karistati N.H (edaspidi ka kaebaja) Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmisega 5 kuuks.
2. Otsuse järgi kaebaja 25.12.2020 kell 20:12 ajal juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114+-4km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 60km/h. Juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse tingimustes põlesid esimesed udutuled koos lähituledega.
3. Kaebaja vaidlustab eelmärgitud otsuse tervenisti.
4. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 4, milles on sätestatud süütuse presumptsioon, ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel rikuti süütuse presumptsiooni. Otsuse tegemiseks ei olnud tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 61 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.
5. Kaebaja leiab, et otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt tõendeid. Otsus on rajatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli järgi kiirusemõõtmiseks oli kasutanud kiirusmõõturit Stalker. 2 Auto kiiruse ületamise hetke ei ole selgelt fikseeritud. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas kogutud materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just nimelt xxxx, mis juhtis kaebaja ületas lubatud sõidukiirust. Väärteoasja materjalides on videosalvestus, millest on näha lubatud sõidukiiruse ületamise fikseerimise moment. Sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma. Valesid kiirusmõõturi Stalkeri näite võivad põhjustada juhendi järgi puulehed, vihm, kõrgepingeliinid, neoonvalgustus, raadiotelefon, ebaseaduslik radar jne. Videosalvestusel ei ole näha, milline auto ületas lubatud sõidukiirust. Videosalvestusel on lubatud sõidukiiruse ületamise fikseerimise momendil olemas ka teised sõidukid, mis liiguvad koos xxxx samas suunas. Kui sõiduteel liigub rohkem kui üks auto, võib teha kiiruse ületajaks suvalise sõiduki.
6. Kokkuvõttes kaebaja leiab, et väärteoasja materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et 25.12.2020 kell 20:12 ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114+4km/h.
7. Kaebaja soovib osa võtta kohtuistungist. Arvestades eeltoodut kaebaja palub:
8. Tühistada Politseija Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgruppi 2302,20,021772 ja lõpetada asja menetlemine. Põhjaprefektuuri 13.01.2021 otsus korrakaitsebüroo väärteoasjas nr Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et sõitis linnast Järve poole oma autoga õhtul, sõitis korralikult, siis peatas politsei, ütles, et on kiirust ületanud. Ei olnud sellega nõus, kuna ei ole kiiruse ületamisega niisuguses koguses, see ei saa olla isegi reaalne, sellega ei ole nõus. Liikus korralikult, võib olla oli väike ületamine, mingi 10, mitte
9. Liikus autoga xxxx, reg märk kohe peast ei mäleta, xxxx vist, liikus vist Pärnu mnt -l. Karistati ka udutulede eest, võis kogemata vajutada, seal on nupp niisuguses kohas, kus saab vajutada ka jalaga. Armatuurlaual märgutuld ei märganud. Liikus vist parempoolses reas, ees sõidukeid vist ei olnud, oli esimene fooril. Kiirus võis olla umbes 65 äkki, 62, midagi niisugust, mitte see mida ette heidetakse. Et võis olla 65, arvab seepärast, et teised autod hakkasid liikuma fooris temaga koos ja lõpus nad tulidki taga, oli sama kiirus, oli lihtsalt natukene eespool, mingi 1-2 autot ja see tõendabki, et ei ole kiirust ületanud peaaegu 2 korda, mis on lubatud, ehk siis vahe peaks olema suurem tagant sõitvate autodega. Seal on foor, hakkasid kõik koos liikuma, natukene hakkas liikuma kiiremini ja ongi kõik ja pärast sõitsid kõik nagu ühes suunas vastava kiirusega, see oligi põhjus, et on kindel. Teised liikusid sama kiirusega mis on lubatud, vaatab spidomeetri näitu kogu aeg, näitas
10. Et udutuled sees olid, seal armatuuril on palju neid lampe, põlevad koos, ei vaata iga peale. Oli vihm, oli kõva vihm, pärast vihma poole tunni pärast hakkas lumesajuks muutuma, ilmastikuolud olid väga pahad. Arvab, et menetlusdokumente kohapeal ei tutvustatud, kiirusmõõturi protokolli juba siis, kui nad vormistasid, istus oma autos ja ootas, pärast vaatas, tutvustati kiirusmõõturi kasutamise protokolli, ei olnud sellega nõus. Alla ei kirjutanud, sest ei olnud nõus sellega. Ütleski politseipatrullile, et ei ole nõus, kaua rääkisid seal koha peal, nemad seletasid ühte, tema rääkis neile tei st, et ei ole nõus ja ei ole võimalik, ütles, et ei allkirjasta kuna ei ole nõus sellega. Nemad rääkisid, et sina olid esimene, sina oledki süüdi, ütles, et ei saa olla see loogika süüdi mõistmiseks, kes on esimene, see ongi süüdi, selle kohta ütles, et ei ole kindel, et teil on kõik õige ja ei allkirjasta. Vist allkirjastas ainult õigused, et on nendega tutvunud. Väärteoprotokolli seletati, mis sinna pandi, vist ei allkirjastanud seda, allkirjastas ainult ühe - õigused ja kohustused. Ei allkirjastanud samal põhjusel, et ei ole nõus. Udutuledest üldse rääkimist sellel momendil ei olnud, oli sellest kiiruse ületamisest, jäi äkki märkamata, et väärteoprotokollis selles süüdistati. Mingit näitu näidati arvuti peal, ootas autos, tuli politseinik välja, tõi arvuti, näitas mingi pildi, kus olid mingid numbrid, ütles, et see on sinu kiirus, see oligi vist kõik. 3 Tunnistaja R S selgitas, et olid sõitmas Pärnu mnt-l suunaga linnast välja ja peatus foori taga. Jõudis mingi hetke seal seista, kui märkas, et Stalkeri ekraanil hakkavad jooksma tagumise antenni koha peal suuremad numbrid, alguses nad tõusid, esialgu jäi silma kõige suurema näiduna 112 km/h, videoanalüüsi põhjal oli 114 ja nägi selle suurema kiiruse ära, korraks läks suuremaks, siis hakkas langema, hakkas siis peeglist vaatama, et kes see tuleb ja märkas, et üks auto jõuab sealt lähemale väga kiiresti. Ta jäi eelmise foori juures seisma või aeglustas, täpselt ei mäleta, aga nägi, et seal on rohkem tulesid põlemas kui teistel autodel, kuidagi väga heledamad, kui auto lähemale jõudis, siis nägi, et autol põlevad ees lähi- ja udutuled ja lasi siis auto endast mööda minna ja peale seda siis peatas Circle-K tanklas. Liikus auto juurde, tutvustas ennast, küsis isiku käest dokumenti, seepeale isik esimese asjana küsis, et mis juhtunud on, et kiirus läks natukene suureks. Esitas dokumendi, peale seda läks politseisõidukisse, hakkas seda videosalvestist läbi vaatama ja leidis selle kõige suurema kiiruse 114 km/h üles, läks isiku juurde, näitas isikule ja isik võttis väga kaitsva positsiooni, hakkas seletama, et äkki ta keeras üldse kuskilt välja, siin ei ole kuskilt näha, et see tema kiirus on, hilisemas jutus isik hakkas väitma, et te ei tohi üldse mõõta, et on tugev vihmasadu, et te peaks seadustega tutvuma ja peale seda jätkas menetlustoimingud. Isik oli lõppkokkuvõttes nõus ainult oma õigustele ja kohustustele allkirja panema, nendega ta tutvus aga ülejäänud dokumentide allkirjastamisest keeldus. Lõpuni jäi kindlaks, et temal oli halb nähtavus, temal on õigus udutulesid koos lähituledega kasutada ja politseinik peaks minema kooli õppima. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker DSR 2X, see on politseiautos statsionaarselt sinna paigaldatud. Sellega on mõõtevõimalusi päris palju, saab mõõta eest lähenevaid, kaugenevaid ja tagant lähenevaid ja kaugenevaid ja seda nii seismise kui liikumise pealt. Konkreetselt o li tegu tagant läheneva sõiduki mõõtmisega ja kõige kiirema sõiduki režiimis jälgimisega. Seade saadab antenniga kõrgsageduslaine välja mõõteobjektini, sealt ta peegeldub tagasi antennile ja selle sageduse erinevuse mõõtmine või hindamine annabki seadmele õige kiiruse teada, mis on see mõõteobjekti kiirus, mida ta on mõõtnud. On kindel, et isik, kelle kinni pidas, oli see, kes rikkumise toime pani. Menetlusalune isik võttis väga kaitsliku positsiooni, mitte millegagi nõus ei olnud, väitis, et te ei tohi, te ei saa, te ei või ja, et temal on õigus ja miks teda kiusatakse, et tema ei ole midagi teinud. Antud olukorras ei olnud tegemist nii kõva vihmasajuga, mis võiks mõõtmisel kõrvalekaldeid põhjustada. Ei mäleta, kas oli vihm või lörts, aga mingi kerge sadu oli. Teab, et vihm võib põhjustada kiirusemõõtja valesid näite. Nende mõõteseadmetega ei ole sellist viga veel näinud, teab, et tugeva saju korral mõõtedistants võib kehvemaks muutuda, aga veateateid ei ole nende mõõteseadmetega näinud, töötab politseis alates 2018, selle aja jooksul ikkagi päris palju väljas käinud, aga ei ole neid näinud veel. Lähenevat sõidukit nägi läbi salongi peegli. Ise oli teisel sõidurajal, sellel hetkel seisis, kui toimus mõõtmine, seisis foori taga teisel sõidurajal. Umbes 150-200 meetrit tagasi linna poole on ka üks foor, sellest olid mööda sõitnud, see oli sama foor, mille tõttu tõenäoliselt menetlusalune isik aeglustas . Kiiruse näit tuli enne seda kui see mõõdetav sõiduk oli eelmise foorini jõudnud. Ei mäleta enam, kas pärast eelmise foori lubavat tuld enam kiirust mõõtis, see vahemaa ei olnud enam nii pikk seal kahe foori vahel ja sealt oli juba politseiauto helkureid näha tagant. Lasi sõiduki mööda paremalt poolt esimese sõiduraja kaudu, kui ta oli oma suurema kiiruse kätte saanud, oli teisel sõidurajal ja siis sealt foori juurest, kuna ise ei hakanud kohe rohelise tulega üle liikuma, ootas ki, et ta jõuaks juurde või mööda, siis ta läks esimese sõiduraja peale ja jätkas seal liikumist . Edasi liikus mööda ja andis sinise-punase vilkuriga pe atumismärguande ja siis ta peatus Circle -K tanklas. Pöördus isiku poole, tutvustas ennast, küsis dokumenti. Selle peale isik võttis kohe kaitsva seisukoha, et mis juhtunud on ja esitas dokumendi. Selgitas isikule, et kiirus läks suureks, kuna hetkel päris kindel ei olnud, mis see suurim kiirus sellel hetkel oli, läks autosse videot vaatama. Isik võttis kaitsva seisukoha, ütles, et äkki ta üldse keeras kuskilt välja, pakkus seda välja ja siis hiljem hakkas ta otsima erinevaid seaduseakte nagu ei tohiks sajuga mõõta üldse tema kiirust. Tutvustas isikule, et metoodika on muutunud, siis sellele rõhumise ta lõpetas ära, aga ikkagi jäi kindlaks, et see ei ole tema kiirus ja te ei tohi ja te ei saa. Isik oli nõus tutvuma oma õiguste ja kohustustega, mis on tulenevalt VTMS § 19 aga edasised dokumendid ta keeldus allkirjastamisest, mis oli kiirusemõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused ja 4 väärteoprotokoll. Põhjendas, et ta ei ole sellega nõus ja nemad põhjendamatult koosta vad temale väärteomaterjali, et tema rikkunud ei ole. Tutvustas isikule need protokollid ära, luges sisu ette ja isik jäi endale kindlaks, et ei ole nõus allkirjastama, täpselt ei mäleta, kas ütles talle, et ta saab täiendavalt, menetlusaluse isiku ütluste puhul ütles küll, et ta saab oma seisukohad ja arvamused kõik sinna kirja panna, kiirusemõõturi protokolli koha pealt ei mäleta kas ütles, et võib protokolli oma märkused kirjutada. Esialgu näitas isikule videopilti, ta ütles, et sealt ei ole aru saada, et tema kiirus on, et äkki te kellegi teise kiirust üritate siis pähe määrida ja hiljem siis oli protokoll koostatud selle mõõtmise kohta, kus sai kõik tehiolud kirja pandud ja tutvustas ka seda ja samuti isik ei olnud nõus allkirja panema. Võttis videoregistraatorist videoklipid, millest oli ka pilt tehtud ja sülearvutiga läks isiku auto juurde ja näitas talle seda. Selles autos on 2 videosüsteemi, üks on see, mis näeb ettepoole, teine on ette ja tahapoole, mõlemad salvestised on materjali juures olemas. Tunnistaja V O selgitas, et
11. detsembril kell võis olla kuskil 8 õhtul, liikusid patrullsõidukiga Tallinnas Pärnu mnt suunaga linnast välja, kui paarimees R S mõõtis tagant poolt läheneva sõiduki liikumiskiirust, mis oli lubatust oluliselt suurem. Peatasid sõiduki, seletasid juhile, miks peatasid ja koostasid talle protokolli. Kiirust mõõtis R S. Mõõdeti statsionaarselt armatuurile paigaldatud kiirusemõõturiga Stalker, mõõdetud sõiduk liikus nende taga ja liikus nende suunas ja neist mööda. Märkas sõidukit siis, kui see sõiduk neist juba mööda sõitis, kuna kiirust mõõdeti tagantpoolt, siis ei saanud väga seda sõidukit näha, oli pime aeg ka . Tagapool olid sõidukid, aga läheduses ei olnud teisi sõidukeid, tema möödus teistest sõidukitest. Oli eraldatav teistest, on kindel, et peeti kinni õige sõiduk. Menetlusalune isik käitus üleolevalt, kolleeg R S läks juhi juurde, seletas miks sõiduk peatatud on, palus dokumenti, isik kui talle seletati, mis põhjusel ta peatati, ägestus ja käitus küllaltki üleolevat ja keeldus koostööst. Isik oli sõidukis üksinda, rikkumisega nõus ei olnud. Kinni peeti punast värvi sõiduk, praegu ei tule meelde rohkem. Politseisõidukil on kaamera, see kiirus salvestus, on näha kaamerast. Kaamerad on ees ja taga. Kiirus mõõdeti tagumise antenniga. Lisaks kiirusele heideti ette udutulede kasutamist, nähtavus ei olnud kehv. Isik sellega nõus ei olnud, tema sõnade kohaselt on nähtavus halb ja sellega ta udutulede kasutamist ka põhjendas. Oli kerge vihmasadu, nähtavus ei olnud kuidagi sellest tingituna halb ega piiratud. Sellel ajahetkel ei näinud , et keegi oleks veel udutuledega sõitnud. Isik leidis, et kiirusemõõtmine ei ole õiguspärane, et te ei tohi kiirust mõõta sellise ilmaga, et see kiirusmõõtur valetab ja tegemist ei ole tema sõiduki kiirusega. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et väärteoasja materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just nimelt 25.12 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114 km/h. Toimikus on videosalvestised, aga nendel on ka teised sõidukid, just nimelt lubatud sõidukiiruse ületamise fikseerimise momendil olemas teised sõidukid, mis liiguvad koos xxxx samas suunas. Videosalvestises, see oli linnakaameras, ei ole üldse näha, mis auto seal on ja mis kellaaeg. Kaebaja leiab, et väärteoasja puuduvad veenvad tõendid tema rikkumise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Tegu on tõendatud asjas kogutud materjalidega. On näha kiirusmõõturi tulemus, on fikseeritud protokollis, lisaks sellele on see näha ka video pealt. Patrullsõidukil on videokaamerad, mis filmisid nii ette kui taha ja näha on, et tagant liikuv sõiduk, mis on esimene enne teisi, mis jõudis järgi , oli see sama sõiduk, mis peatati. Ka linnakaamera salvestiselt on näha, mis sõiduk see on ja kes seal ka väljus. Lisaks, kui vaadata teisi tõendeid, siis kõrval oleva hoone salvestiselt on näha, et sõiduk, punane sõiduk, liikus teistest sõidukite grupist eraldatult, ta oli üksinda ning ta läbis selle videolõigu kiiremini kui teised sõidukid. Video alguses oli näha, et kõigepealt sõidab kaadrist läbi politseisõiduk ja pärast siis juba teine sõiduk. Linnakaamera piltide pealt, kui vaadata seda sõidukit xxxx, ta näeb täpselt samasugune välja, punast värvi, kaetud ühtlase lumega nagu ka pärast näha video pealt, kust väljus menetlusalune isik. Kohtuvälise menetleja hinnangul saab omistada menetlusalusele isikule selle teo toimepanemist. Samuti, kui vaadata mõõtmist, siis Stalker ei näidanud vea teadet, vaid kuvas sõiduki liikumiskiiruse näitu. Patrullauto, nagu oli kuulda tunnistajate ütlustest, seisis, mis andis võimaluse tahavaatepeeglisse vaatamiseks ja siis ümbruse jälgimiseks. Sajuga ei ole iseenesest keelatud mõõta ning samuti ei ole esinenud 5 mõõtemetoodika rikkumisi, tegemist on nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõteseadmega, mida on kasutanud pädev mõõtja ja mõõtmisel on järgitud ka metoodikanõudeid ehk siis mõõtetulem on jälgitav. Siiski menetlusaluse isiku tegu tuleb võtta täie tõsidusega, taoline olukord, kus piirkiiruse ületamine kasvõi minimaalses ulatuses võib pidada normaalseks, sest piirkiirus on kehtestatud põhjusega ja linna liikluses rohkem kui topelt kiirusega sõites seab see ohtu isiku enda elu ja tervise kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ja vara. Jäetakse tähelepanuta, et suurema liikumiskiirusega kaasneb pikem peatumisteekond, mis omakorda vähendab võimalusi ohu ees aeglustamiseks. Kuulda oli ka menetlusaluse isiku enda hinnangut olukorrale, siis tema jaoks oli tegemist halva nähtavusega, siis tekib üldse küsimus, miks ta sellise kiirusega otsustas sõita linna sees, kus tema hindas nähtavust halvaks. Samuti näitab teo ohtlikkust ka see, et ta ei osalenud liikluses üksinda, tema ise mainis, et ümberringi oli teisi liiklejaid, kui ta alustas esimesena foori tagant kiirendamist ehk ta ei olnud üksinda tee peal. See juba näitab üles hoolimatust kaasliiklejate suhtes ja seda linnaliikluses tolereerida ei saa. Lisaks kiiruse ületamisele menetlusalune isik kasutas udutulesid sõites hästi valgustatud teel, kus põlesid tänavavalgustused. Menetlusalune isik ütles, tunnistas täna, et ta sõitis udutuledega, ütles, et kogemata need jäid peale, ametnikele aga õigustas oma tegu põhjendades seda halva nähtavusega. Samuti menetlusalune isik ütles, et ta vaatas spidomeetrit aga udutulesid ei näinud ehk siis teatavad vastuolud on menetlusaluse ütlustes. Riigikohtu otsusest 3-1-1-58-13 tuleneb, et kui isik on süüteoasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud mitu erinevat kvalifitseeritavat koosseisu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Käesoleval juhul on meil ka sellega tegemist ehk siis kiiruse ületamine ning ka udutuledega sõitmine ajal kui neid ei oleks tohtinud kasutada. Karistuse määramisel tuleb arvestada eripreventiivseid kaalutlusi, lähtuda sellest, kuidas menetlusalust isikut saaks mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest. Kui vaadata menetlusaluse isiku karistusregistrit, siis on näha, et ta on samasuguse asja eest varasemalt karistatud. Kahe rikkumise vaheline ajavahe on olnud väike ning isik ei teinud oma eelmisest rikkumisest järeldusi, vaid vastupidiselt jätkab kiiruse ületamist ning seda veelgi suuremas mahus võrreldes eelnevate rikkumistega. Sellest tulenevalt karistus ei saa olla samalaadne, vaid peab olema rangem, mis on koosõlas ka Riigikohtu seisukohtadega. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena avaldab olulist eripreventiivset mõju tuletades igapäevaselt isikule meelde oma toimepandud väärtegu ja sundides selle üle järgi mõtlema. Hiljutisel ajal on meediast läbi jooksnud palju juhtumeid, kus vale piirkiiruse valik toob kaasa liiklusõnnetusi. Praegusel juhul need küll ei realiseerunud, aga piirkiirust ületades loob isik palju soodsama võimaluse selle tekkimiseks. Riigikohtu otsusest 3-1-1-6-17 tuleneb, et liiklussüüteo toimepannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast enam piiranguid kaasa toovat karistusliiki ja tuleks kohaldada üksnes erandjuhtumitel. Tegelikult see nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul sellele viitavaid tõendeid ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on menetlusaluse isiku rikkumine tõendatud ning palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas 6 tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et otsuse tegemiseks ei ole piisavalt tõendeid ning et otsus on rajatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil. Auto kiiruse ületamise hetke ei ole selgelt fikseeritud ning puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just xxxx juht ületas lubatud sõidukiirust. Samuti on menetlusaluse isiku kaitsja seisukohal, et sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma ning et valesid kiirusemõõturi Stalker näite võivad põhjustada puulehed, vihm, kõrgepingeliinid, neoonvalgustus, raadiotelefon, ebaseaduslik radar jne. Samuti ei ole kaitsja sõnul videosalvestuselt näha, milline auto ületas lubatud sõidukiirust. Menetlusaluse isiku kaitsja väide, et otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja väärteomenetluse tuginenud üksnes kiirusmõõturi kasutamise protokollile, ei vasta tõele. Väärteo toimepanemist tõendavad lisaks kiirusmõõturi kasutamise protokollile ka politseiametnik R Si vormikaamera salvestis, fotod xxxx liikumise suunast alates Liivalaia ristmikust kuni Vineeri tänavani koos kellaaja ja kuupäevaga, videosalvestis politseisõiduki kaamerast, millel on näha, kuidas xxxx läheneb tagantpoolt politseisõidukile ning samuti videosalvestised Lincona maja esiselt tänavalt, millelt samuti nähtub kiirust ületanud sõiduk. Väärteotoimikus asuva ja kohtuistungil vaadatud heli- ja videosalvestustelt, mis on VTMS § 31 lg 11 iseseisvaks tõendiks, nähtub, et kaebuse esitaja N.H juhitud sõiduki xxxx reg.märk xxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 25.12.2020 kella 20:12 ajal mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP019604, KC064132, KR
12. Seejuures on videosalvestistelt jälgitav kogu mõõteprotseduur, kiirusmõõturi näit ja selle muutumine ajas ja kõik väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Videosalvestiselt nähtub, et 25.12.2020 kell 20:12 mõõdeti politseisõidukile lähenevat ja samas suunas liikuvat sõidukit ning kiirusmõõturi lugemiks saadi 114 km/h. Kiiruse mõõtmise ajal seisis politseisõiduk valgusfoori keelava tule ees. Sama vaatepilt nähtub ka politseisõiduki tahavaate akna videosalvestiselt. Seejuures on nii kaitsja kui ka menetlusalune isik segamini ajanud mõõtmise aja ja koha. Menetlusalune isik väitis, et tema kiirus ei saanud olla suurem kui 65 km/h. Seejuures nähtubki politseisõiduki tagumise kaamera videosalvestisest, et eelmise foori alt hakkas liikuma korraga mitu sõidukit ja üks sõiduk liikus mõningal määral teistest kiiremini. Samas selgitas tunnistajana üle kuulatud R S, et sellel ajal enam kiirust ei mõõdetud ja kiiruse ületamine mõõdeti tagant läheneval sõidukil enne eelmise foori taga sõidukite peatumist. Tahavaatekaamera salvestisest on näha kiiresti liikuv sõiduk, millel on teistest heledamad tuled ja mis peatub ning seejärel asub taas kiirendama, liikudes teistest mõningal määral kiiremini. Linnakaamerate salvestistest on tehtud fotod, millel on näha xxxx sarnaneva kujuga sõidukit liikumas sellel teelõigul ja on näha, et esituled on heledamad. Samas Lincona hoone küljes olevate kaamerate salvestistest on näha teelõik, mis on enne eelmist foori ja ristmikku ning hoonest möödub linnast väljuval suunal üksteise järel kolm sõidukit, keskmine neist politseisõiduk, seejärel on ajavahemik, mille jooksul sõidukeid samas suunas ei liigu ja seejärel liigub punane sõiduk, mis on väliskujult sarnane xxxx ja mille kapott, katus ja tagaluuk on lumised ning mõne aja pärast mööduvad hoonest veel mõned sõidukid. Seejuures on sõidukite liikumiskiirusest näha, et politseisõiduk ja tema ees ning järel sõitnud sõidukite ning punase ja lumise sõiduki taga sõitnud sõidukid mööduvad kaamerast kaks korda aeglasemalt kui punane, lumega kaetud ning kerekujult xxxx sarnanev sõiduk. Kuivõrd salvestis on tehtud küljelt, on näha ka seda, et punasel lumega kaetud ja kerekujult xxxx sarnaneval sõidukil põlevad nii lähituled kui ka udutuled. Seega on hoone kaamera salvestisest näha, et punane lumega kaetud xxxx sarnanev sõiduk liigub Pärnu mnt-l teistest sõidukitest 7 vähemalt kaks korda kiiremini ning ta on ainuke sõiduk, mis sel ajavahemikul nii kiiresti sõidab ja ainuke sõiduk, millisel põlevad lisaks lähituledele ka udutuled. Sellest tulenevalt saab järeldada, et sellel lühikesel ajaperioodil liikus sellel teelõigul linnakaamerate ja Lincona hoonele paigutatud kaamerate salvestiste kohaselt vaid üks kindlate ja individuaalsete välistunnustega sõiduk. Seega sai politseisõidukisse paigaldatud kiirusmõõtur mõõta vaid ühe sõiduki sellises ulatuses kiiruse ületamist ja selleks sõidukiks oli punane lumega kaetud ja xxxx sarnaneva kerega sõiduk. Politseisõiduki videoregistraatori esimese kaamera salvestisest nähtub, et kell 20:13:17 kui valgusfooris süttib roheline tuli, alustab politseisõiduk sõitmist ning kell 20:13:35 möödub politseisõidukist paremal sõidurajal punane lumega kaetud xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seejärel reastub politseisõiduk mootorsõiduki xxxx taha ning kui järgmises valgusfooris süttis roheline tuli andis politsei xxxx sõidukijuhile peatumismärguande. Politseiametniku rinnakaamera salvestisest nähtuvalt istus peatatud sõidukis aga juhi kohal menetlusalune isik, kes hiljem sõidukist väljus ja politseinikega vaidlust jätkas. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega kogumis üheselt tuvastatud, et politseisõidukis asunud kiirusmõõtur mõõtis just xxxx sõidukiirust, kuivõrd ka linnakaamerate ja Lincona hoone kaamerate salvestistest on näha samas suunas liikumas vaid üht kindlatele tunnustele vastavat sõidukit ja Lincona kaamerast on üheselt tuvastatav, et sellistele tunnustele vastav sõiduk sõitis teistest samal teelõigul liikunud sõidukitest vähemalt kaks korda kiiremini. Seega ei saanud kiirusmõõtur fikseerida ühegi teise sõiduki samas suurusjärgus kiiruse ületamist, sest videosalvestistel teisi kiirust ületavaid sõidukeid ei nähtu. Vastupidi, kaamerast mööduvad esialgselt kolm sõidukit, nende hulgas ka politseisõiduk, ühesuguse kiirusega ning samasuguse võrreldava kiirusega mööduvad kaamerast ka kaks järgmist sõidukit, mis järgnevad oluliselt kiiremini liikunud punast värvi ja lumega kaetud xxxx sarnanevale sõidukile. Kuivõrd statsionaarse radarkiirusmõõturi kasutamisel on tagumine antenn suunatud tahapoole, saab tagumise antenniga mõõta vaid tagant lähenevaid või tahapoole eemalduvaid liikuvaid objekte. Käesoleval juhul mõõdeti läheneva objekti kiirust ning videosalvestistest on näha nii politseisõiduki ees kui taga liikunud sõidukid, s.t mõõdetavate objektide ring on piiratud ning kiirusmõõtur ei saanud mõõta mõne muu sõiduki liikumiskiirust nagu väidab menetlusalune isik, kuivõrd kiirusmõõturi mõõterežiimiks oli valitud kiirema objekti jälgimise, mis tähendab, et ehkki teel liikus ka teisi sõidukeid, fikseeris kiirusmõõtur suurima kiirusega liikleja sel teel, mis videosalvestiste kohaselt oli punane lumega kaetud xxxx kere kujuga sõiduk, mis liikus 25.12.2020 kella 20.12 -20.13 ajal Tallinnas Hallivanamehe tänava ja Reketi tänava vahel suunaga Reketi tänava poole. Videosalvestistelt, s.h nii politseisõiduki videoregistraatori esimese kaamera kui ka politseiametniku rinnakaamera salvestistest nähtuvalt juhtis peatatud punast värvi ja lumega kaetud xxxx menetlusalune isik, mida on kohtulikul arutamisel kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Seega on tuvastatud, et lubatud suurimat sõidukiirust ületanud sõidukit juhtis menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 114 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 110 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 60 km/h. Sõiduki sõidukiirust mõõdeti seisvast sõidukist ning mõõterežiimiks oli valitud kiirema objekti jälgimine. Mõõdetav sõiduk liikus pärisuunavööndis, lähenedes patrullautole samas suunas ning teelõigul liikus ka teisi sõidukeid. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Nimelt nähtub väärteotoimikust, et kiirusmõõtur oli taadeldud 15.01.2020 (taatlustunnistus TTRS-20/00009) ning mõõtmist teostas politseiametnik, kes on väärteotoimikus leiduva asjakohase tõendi kohaselt läbinud ka pädeva mõõtja koolituse. Asja materjalidest on näha, et teelõigul, millel xxxx sõidukiirust mõõdeti oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks ette nähtud 50 km/h ning kui võtta arvesse, et N.H ületas lubatud sõidukiirust enam kui kaks korda, siis oli tema sõidukiirus teistest sõidukitest märkimisväärselt suurem ning see ei saanud jääda märkamatuks ei kiirusmõõturile ega menetlusalusele isikule enesele . Samuti on 8 väärteoasja materjalide hulka lisatud video tänavast Lincona maja ees, millelt nähtub, kuidas videosalvestise 00:43 sekundil ilmub kaamera vaatevälja xxxx kerekujuga sõiduk, mis liigub suurel kiirusel ja ületab silmnähtavalt linnaliikluses suurimat lubatud sõidukiirust. xxxx oluliselt kiiremat sõidukiirust saab võrrelda juba ainuüksi selle järgi, kui vaadata, kuidas nii vastas- kui ka pärissuunas teised liikuvad sõidukid temast oluliselt aeglasemalt sõidavad ning ka temaga samas sõidusuunas liiklejad temast hetkega kaugele maha jäävad. Seega eelviidatud tõendikogum tõendab üheselt menetlusaluse isiku süüd temale LS § 227 lg 3 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma ning see võis valet kiirusemõõturi näitu näidata. Politseisõiduki salvestussüsteemi esi ja tagakaameratelt ning politseiametniku vormikaameralt on näha, et väljas ei sadanud vihma, vaid pigem lund või lumelörtsi ning sadu ei ole tugev. See aga ei muuda asjaolu. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ ei keela kiiruse mõõtmist vihma ega lumesaju korral. Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta üksnes tunnelis ja peeglilt (nimetatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 8). Juhul kui vihm oleks kiiru semõõtmist seganud, siis ei oleks mõõteseade üldsegi kiirust mõõtnud, vaid oleks kuvanud veateate, mitte mõõdetud kiiruse. Arvestades politseisõiduki videosalvestist, millel on näha kiirusmõõturi töö, siis on näha, et kiirusmõõtur mõõtis erinevaid kiirusi üheaegselt ega näidanud ühtegi veateadet, s.t mõõtmisel mingeid tõrkeid ei esinenud. Kaitsja viitas seejuures mõõturi kasutusjuhisele, mille kohaselt võib vihm põhjustada eksitavaid mõõtetulemusi. Viidatud kasutusjuhise kohaselt vihm neelab ja hajutab radarisignaali, mis eelkõige vähendab mõõtmisulatust. Selleks, et mõõta langevate vihmapiiskade kiirust peaks aga olema vihm nii tugev ja tihe, et radarisignaal peegeldub vihmalt ega ulatu enam mõõdetava objektini. Salvestiselt on aga näha üksikuid helbeid, mis ei saa mõõtetulemust ega mõõteulatust mõjutada. Peale kiirusmõõturi näidu on oluliselt kiiremini liikuv sõiduk fikseeritud ka tänaval asuvate kaameratega, milliste videopildi salvestamist ei vihm ega lumi ei sega. Vormikaamera salvestiselt on näha kuidas menetlusalune isik vaidleb politseiametnikega ja soovitab neil uuesti kooli minna, sest nad ei tea seda, et vihmasajuga ei tohi kiirust mõõta. Seejuures teeb politseiametnik menetlusalusele isikule selgeks, et ta peaks tutvuma mõõteprotseduurile kehtestatud nõuete kehtiva versiooniga, milline sellist keeldu ei sisalda. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalusele isikule teada olev keeld on tühistatud juba 02.07.2019 ja muudatus jõustus 05.07.
13. Seega on menetlusaluse isiku enda teadmised puudulikud ning arvestades seda, et menetlusalune isik asus oma vananenud teadmiste pinnalt politseiametnikuga vaidlema, võib järeldada, et menetlusalune isik lootis, et tema kiiruse ületamist ei saa kiirusmõõturiga ilmtingimuste tõttu fikseerida, mis viitab lisaks teadlikule liiklusnõude eiramisele ka teadmisele või vähemalt lootusele, et nõude eiramisele ei järgne karistusõiguslikku tagajärge. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 60 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik ( § 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 60 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 9 Lisaks eelmärgitule nähtub väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest, et menetlusalusele isikule inkrimineeritakse LS § 242 lg-s 1 nimetatud nõuete täitmata jätmist. LS § 42 lg 1 kohaselt võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 25.12.2020 kella 20:12 ajal sadas küll märga lund, kuid lumesadu ei olnud nii intensiivne, et see oleks põhjustanud halva nähtavuse. Pealegi rikkus sõidukijuht liikluseeskirju linnas liigeldes, kus niigi on tagatud oluliselt parem nähtavus ainuüksi juba tänavavalgustuse näol kui seda näiteks võrreldes maanteel pimedal ajal sõitmisega. Asjaolu, et tänavavalgustus põles, on näha ka väärteoasjas olevatest rohketest videosalvestistest. Samuti peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata LS § 2 p-ile 10, mille kohaselt loetakse halvaks nähtavuseks ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee - ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Ehkki menetlusalune isik jäi politseiniku rinnakaamera videosalvestisest tulenevalt politseinike etteheite peale endale kindlaks, et tegemist oli tol päeval tema jaoks halva nähtavusega, siis peaks menetlusalune isik mõtlema, kas tal on mõtet üldse autorooli istuda, kui juba ainuüksi nõrk lumesadu, mis nähtavust ei piira, teeb temal liiklemise niivõrd raskeks. Samas teatas menetlusalune isik kohtuistungil, et ju ta oli udutuled kogemata sisse lülitanud ja ei märganud seda. Võrreldes politseiniku rinnakaamera salvestiselt nähtuvat kohtuistungil öelduga saab üheselt tulla järeldusele, et menetlusalune isik oli udutuled sisse lülitanud teadlikult. Juhul, kui udutuled oleks sisse lülitatud kogemata, siis oleks menetlusalune isik pidanud märkama näidikute paneelil põlemas tavapäratut ja iseloomulikku udutulede märgutuld ning lisaks sellele aru saama ka sellest, et lisaks lähitulede valgusvihule on valgustatud ka vahetult sõiduki ees olev teekate, mida lähituled ei valgusta. LS § 42 lg 2 näeb eesmiste udutulede kasutamise osas ette ka erandi, mille kohaselt võib udutulesid LS § 40 lg 1 nimetatud juhul kasutada lähitulede asemel, s.t liiklusnõuete kohaselt võivad põleda kas lähituled või udutuled, kuid mitte lähi- ja udutuled üheaegselt. Seega peaks udutulede põlemise korral sõidu ajal sõidukil põlema eesmised udutuled koos ääre- ning numbrituledega. Nimetatud sätetest tulenevalt saab üheselt tulla järeldusele, et juhul, kui ei ole udust või sajust põhjustatud halba nähtavust, eesmised udutuled koos esituledega põleda ei tohi. Selline nõue peaks olema arusaadav ka menetlusalusele isikule. Menetlusalune isik on aga kogutud tõenditest tulenevalt teadlikult seda nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik rikkus LS § 42 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 3 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 10 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 60 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust saab ületada vaid eesmärgipäraselt, siis on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Samamoodi ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamatuks ka udutulede ebaõige kasutamine ning väärteoasjas kohtutud tõenditest saab tulla järeldusele, et ka udutulede kasutamise nõude eiramine on toime pandud eesmärgipäraselt, s.o teadlikult ning tahtlikult, s.o kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 60 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo ning eesmiste udutulede kasutamise koos esituledega hea nähtavuse korral, eirates LS 42 lg 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni . LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on mõlemad temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud sõidukit juhtides, s.o ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 227 lg 3 sätestatud sanktsiooni alusel. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 60 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust ületatud kõige ülemises määras, ületad es lubatud suurimat sõidukiirust rohkem kui poole võrra. Arvestades asjaolu, et LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h ja menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 60 km/h võrra, on menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes maksimaalne. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub 11 sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisest suuremana. Kuivõrd menetlusalune isik pani samaaegselt toime ka teise liiklusalase süüteo, tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata kogumis suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei ole ka kohus tuvastanud. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on juhi liiklusest kõrvaldamisega tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Eripreventiivse eesmärgi tuvastamiseks tuleb karistuse liigi ja määra määratlemisel tuvastada ka süüdlase käitumine enne süüteo toimepanemist kui ka pärast süüteo toimepanemist, hindamaks isiku allumist või allumatust õiguskorrale. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus ning isikut on kohtuvälise menetleja 20.07.2020 otsusega karistatud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Rahatrahvi on menetlusalune isik tasunud 31.08.
14. Ülalmärgitud andmetest tuleneb, et menetlusalust isikut on suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest varasemalt juba karistatud ning rahatrahvi on isik küll tasunud, kuid siiski jätkanud samalaadse ja iseloomult ohtlikuma väärteo toimepanemist ning nelja kuu möödudes rahatrahvi tasumisest taas märkimisväärselt suurimat lubatud sõidukiirust ületanud, pannes samaaegselt toime ka teise liiklusalase süüteo . Kohtu arvates näitab see menetlusaluse isiku allumatust kehtestatud korrale ning tegemist ei ole enam juhusüüteoga, vaid teadva ja ohtliku õigusvastase käitumisega liikluses, mis ajas muutub ohtlikumaks. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik on talle määratud rahatrahv i küll tasunud, kuid jätkanud liikluse ohustamist samal viisil. Seega ei ole varasem rahatrahv ühe võimaliku karistusliigina täitnud oodatud eesmärki, s.t ei ole sundinud menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kui isik, kes on neli kuud enne käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist tasunud rahatrahvi, mis on määratud samasuguse, kuid vähemohtliku väärteo eest ja jätkab seejärel samalaadset liikluse ohustamist, siis ei saa samasugune karistusliik ka kuidagi mõjutada isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtul puudub usk, et uus rahatrahv mõjutaks menetlusalust isikut uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Pealegi on menetlusalune isik seda ise enda käitumisega ilmekalt tõestanud, sest vastupidisel juhul ei oleks ta uut ja ohtlikumat õigusrikkumist toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teist liiki karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, et sellise karistusliigiga kõrvaldada liikluskorda tahtlikult eirav juht liiklusest ja sundida teda loobuma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ning võtta ka karistuse kandmise ajaks ära uute liiklusalaste süütegude toimepanemise võimalus. Kohus leiab, et kuna lisaks lubatud sõidukiiruse olulisele ületamisele on tuvastatud ka varasema karistuse määra ja liigi ebaefektiivsus ja menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma teosse teo toimepanemise ajal, saab juba eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt asuda seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on põhjendatud ja ainuke kohaldatav karistuse liik, mida kohtuväline menetleja on ka kohaldanud. Kohtu arvates iseloomustab menetlusaluse isiku õigusvastast käitumist liikluses ka asjaolu, et alates juhtimisõiguse saamisest 17.08.2003 on liiklusregistri andmetel menetlusaluselt isikult juhtimisõigust karistusena ära võetud kaheksal korral ja viimane kord taastus tal juhtimisõigus 22.01.
15. Selline varasem kogemus menetlusalust isikut aga korrale kutsunud ei ole. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks 12 teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust 60 km/h võrra, s.o üle poole võrra lubatust, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Sellisel kiirusel teiste sõidukite vahele suunduva juhi kasvõi väike vääratus võib põhjustada ohu paljude kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et lisaks muudele põhjendustele ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13