← Eesti

1-17-3656/3

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-17-3656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3656 (17230200213) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav V.S Ik: XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: OÜ xxxx; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Rivis Kaitsja RESOLUTSIOON 1. V.S süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel V.S-ile mõistetud ja ära kandmata karistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata, tingimusel, et V.S temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab V.S täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 6 637 076). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada V.S järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 4. 5. 6. 7. 8. - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada V.S-ile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.05.2017.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada V.S-i suhtes lisakaristust, võttes V.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. V.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; • joobe tuvastamise kulud 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „V.S, 1-17-3656, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.S-ile tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.S süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 20.02.2017 kella 15.00 ajal Tallinnas Vilde tee 67 juures, liikudes Vilde tee 65 suunas, mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist). Sellise käitumisega rikkus V.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. 2 Seega pani V.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 05.05.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav V.S ja tema määratud korras kaitsja Eva Rivis järgneva kokkulepe: Prokurör taotleb kohtus V.S-i süüdimõistmist

§ 424järgi toimepandud kuriteo eest ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

Prokurör taotleb kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt

§ 74

lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes ühe aasta pikkust katseaega vastavalt

§ 74lõikele 3.

Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi

§ 75lg 1 punktides 1-6 ja lg 2 punktis 21 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
  6. mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. V.S määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: joobe tuvastamisega seotud kulud kokku 183 eurot; kokkuleppe sõlmimise hetkel kaitsjatasu kokku summas 48 eurot; sundraha II astme kuriteo puhul 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista V.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 936 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 50 lg 1 p-st 1; § 74 lg-test 1 ja 3 ja lg 2 p-st 21; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et V.S kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 3 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja joobe tuvastamise kulud, s.o kokku 936 eurot, mis tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.