← Eesti

4-21-4545/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 31. jaanuar 2022 Kohtuasja number 4-21-4545 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.R-ile (isikukood XXX) ase

) § 203 lg 4 järgi saab vangla pöörata aresti täitmisele alles lahendi jõustumisest.

§ 201

lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ning kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le

  1. Kuivõrd Viru Maakohtu
  2. detsembri 2021 määrusega E.R-ile kohaldatud asendusaresti täitmisele pööramist ei lükatud edasi vastavalt

§-le 209, oli maakohus õigustatud pöörama kohtumääruse täitmisele selle jõustumisest.

§ 199

lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus või määrus siis, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, v.a

§ 199lg-tes 3 ja 4 sätestatud erandid.

Nende erandite kohaselt jõustuvad koheselt vaid kohtuotsus aresti mõistmise kohta ja kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus. Kuna asendusaresti kohaldamise otsustab kohus süüdlase kohalolekul ehk istungimenetluses, ei ole

§ 199lg-s 4 sätestatud erand praeguses asjas asjakohane.

Seega saaks maakohtu määrust lugeda koheselt jõustunuks vaid

§ 199

lg-s 3 sätestatud juhul, kui samastada määrusega asendusaresti kohaldamist kohtuotsusega aresti mõistmisega. Väärteoasjas nr 4-21-2867 asus Tartu Ringkonnakohus 14. oktoobri 2021 määruses seisukohale, et kuivõrd

§ 199

lg 3 ütleb selgelt „kohtuotsus aresti mõistmise kohta“, mitte „kohtuotsus ja/või määrus“, viitab see sellele, et seadusandja on tahtnud eristada kohtuotsusega mõistetud aresti ja kohtumäärusega kohaldatud asendusaresti jõustumist. Juba ainuüksi

§ 199

lg-te 2 ja 3 sõnastustest on ilmne, et eesmärk on anda kohtule võimalus pöörata arest täitmisele viivitamatult olukorras, kus seda tehakse kohtuotsusega. Kuna Viru Maakohtu 29. detsembri 2021 määrus ei saanud jõustuda enne kaebetähtaja möödumist ning ka selle täitmisele pööramine oli võimalik alles pärast määruse jõustumist, taotleb vangla maakohtu määruse õigusvastaseks tunnistamist aresti täitmisele pööramise osas. Ringkonnakohtu seisukoht 6.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. 7. Viru Vangla ei ole asenduskaristuse kohaldamise menetluses kohtumenetluse pooleks, mistõttu ei saa vanglal olla selles menetluses kaebeõigust

§ 190esimese alternatiivi mõttes.

Et vangla on menetlusväline isik, saab tal kaebeõigus olla vaid

§ 190teise alternatiivi mõttes.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei piira aga Viru Maakohtu 29. detsembri 2021 määrus kuidagi vangla õigusi või seaduslikke huve ning samuti ei saa järeldada, et vangla peaks käesolevas menetluses kaitsma kellegi teise isiku õigusi või seaduslikke huve, ei saa vangla kaebeõigust käesolevas asjas jaatada ka

§ 190teise alternatiivi mõttes.

Seetõttu jätab ringkonnakohus vangla määruskaebuse

§ 190

, § 194 lg 3 ja § 142 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale.

  1. Selgitavalt märgib ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuses viidatud väärteoasjas nr 4-212867 oli samuti tegemist asenduskaristuse kohaldamise menetlusega (nagu praegugi) ning seal vaatas ringkonnakohus vangla määruskaebuse sisuliselt läbi, on viidatud kohtuasja ja praeguse kohtuasja asjaolud siiski erinevad. Viidatud kohtuasjas oli vanglal kaebeõigus seetõttu, et vangla vaidlustas enda taotluse kohta tehtud maakohtu määrust. Praeguses kohtuasjas nii ei ole (vangla ei vaidlusta enda taotluse kohta tehtud kohtumäärust). Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib ringkonnakohus, et jääb asendusaresti kohaldamise määruse jõustumise ja täitmisele pööramise osas oma
  2. oktoobri 2021 määruses väärteoasjas nr 4-212867 toodud seisukohtade juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.