← Eesti

2-19-12126/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-12126 Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2022.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Kohtuasi Osaühing Artego Kivi hagi X vastu võlgnevuse 1998 euro, kahju hüvitamise 60 euro ja viivise nõudes X vastuhagi Osaühing Artego Kivi vastu 1560 euro ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing Artego Kivi apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Hageja (vastuhagis kostja): Osaühing Artego Kivi (registrikood 11208241, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Nauts (e-post XXX) Kostja (vastuhagis hageja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (e-post XXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Artego Kivi apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 14.04.2022.a otsuse peale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus 1

(4)menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud
  1. Hageja esitas Harju Maakohtule 13.08.2019.a hagi kostja vastu kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 25.02.2019.a hagejalt hauakivi. Tööhinnaks oli tellimuse arve nr LHK01250219 kohaselt 3498 eurot. Kostja kinnitas arve nr LHK01250219 alusel tellimuse eskiisid. Kostja tasus 27.02.2019.a 1500 eurot. Kostja soovis, et tööd oleks valmis hiljemalt 08.06.2019.a. 08.05.2019.a teatas kostja, et soovib muuta hauakivil joonist. Hageja selgitas kostjale, et tegemist on suuremahulise tööga ning kivi ei ole võimalik täielikult ümber lihvida. Kostja nõudis jätkuvalt joonise muutmist ning 03.06.2019.a e-kirjaga nõustus kostja uue hauakivi joonisega. 05.06.2019.a teavitas hageja, et töö on valmis ning alustatakse hauakivi paigaldustööd. Korduv teavitus saadeti ka 06.06.2019.a ja 07.06.2019.a. Kostja vastuväiteid ja pretensioone tööde valmimise osas ei esitanud ja ülejäänud arvet ei tasutud. Sellest tulenevalt hageja demonteeris hauakivi pandiõiguse alusel ning hoiustas selle kolmanda isiku laos. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1998 eurot, kahju kahe kuu ladustamise kulu eest 60 eurot ning viivise vastavalt VÕS § 113 lg
  2. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud vastuhagi. Kostja tellis hagejalt hauakivi ja hauapiirde. Kostja soovis hauakivi mustast kivimist, mustal pinnal, täielikult poleerituna. Kivi esipinnale soovis kostja oma poja portreed, epitaafi, küünalt, autot, kaske, nime ja kuupäeva. Hauakivi tagumisele küljele soovis kostja ingli pilti ja tsitaati. Kostja edastas selleks hagejale foto oma pojast, autost, küünlast, inglist, tsitaadist ja kasest. Hauakivi ei vastanud kostja tellimusele. Sellel olid üleliigsed elemendid, kostja ei soovinud hauakivile merd ega metsa, samuti oli portree mittesobiv. Hageja ütles, et kivi saab ümber lihvida ja seda ka tehti. Hageja ei hoiatanud kostjat, et hauakivi poleerimise tagajärjel jääb hauakivi peale silmaga nähtav defekt, et pind jääb ebatasaseks, ribiliseks ja defekt näeb välja plekina. Hageja ei arutanud poleerimismeetodit kostjaga. Kostja märkas hauakivi tagakülje defekte alles füüsilisel vaatlusel, kui hauakivi oli juba paigaldatud, hageja poolt saadetud fotolt ei olnud seda aru saada. Kostja teatas hagejale, et soovib tellida ekspertiisi hauakivile ning demontaaž ei ole soovituslik, kuna pretensioonid on ka hauakivi püstitamise kohta. Kostja taganes lepingust 26.07.2019.a avaldusega tarbijavaidluste komisjonile. Seega on kostja lepingust taganenud. Kostja palub vastuhagis tagastada tema poolt tasutud ettemaks 1500 eurot koos viivistega ja eskiisi tasu 60 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuhagis vastuväited vastuhagile
  4. Kostja vastuhagis vaidles vastuhagile vastu. 2
(4)Maakohtu otsus
  1. Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi, mõistis Osaühingult Artego Kivi X kasuks 1706,23 eurot, millest põhivõlgnevus 1560 eurot ja viivis 146,23 eurot, viivise põhivõlgnevuselt (1560 eurot) alates 01.05.2020.a kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis hageja Osaühing Artego Kivi kanda. Mõistis välja Osaühingult Artego Kivi X kasuks menetluskulu summas 4131 eurot ning leidis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus
  2. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
  4. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 1998 eurot, kahju kahe kuu ladustamise kulu 60 eurot ning viivise tasumist. Vastuhagis palus kostja tagastada tema poolt tasutud ettemaks 1500 eurot koos viivistega ja eskiisi tasu 60 eurot. Seega oli nii hagi kui vastuhagi näol tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja otsuse, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et menetluskulude jaotuse peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud.
  5. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asja lahendamise keskseteks küsimusteks oli tuvastada millise töö kostja hagejalt tellis ning kas teostatud töö oli puudusteta. Maakohus on otsuses analüüsinud poolte vahel 3
(4)sõlmitud lepingu asjaolusid, kostja taganemist lepingust ning puuduste olemasolu hageja poolt tehtud töös. Nõustuda tuleb sellega, et puudused hageja töös on tuvastatavad juba esitatud fotode alusel. Kuna hageja esitatud tõendid, sh asjatundja arvamus ei lükanud veenvalt ümber kostja etteheiteid puuduste kohta, siis on maakohtu otsuse lõppjäreldus õige. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. 10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.