Obsah (5)

§ 143§ 207§ 141§ 101§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-15-323 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

§ 143

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 207

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 207

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 141

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 7 aasta vangistusega ning

§ 101

p 1 järgi eluaegse vabadusekaotusega.

§ 40lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks eluaegne vangistus.

Kinnipeetava karistusaeg algas 02.04.

2. Tartu Vangla esitas 29.03.2022 Tartu Maakohtule materjalid Aleksei Bušujevi vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksei Bušujevi tingimisi vabastamist.
3. Tartu Maakohtu 17.06.
4. a määrusega jäeti Aleksei Bušujev vangistusest tingimisi vabastamata. 3.
5. Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused Aleksei Bušujevi vabastamiseks on olemas, sh on tal olemas kindel elukoht MTÜ-s rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, millega kaasneb ka tugiisiku olemasolu. Samas soovib süüdimõistetu üürida endale niipea kui võimalik korteri. Maakohtu hinnangul suurendab kiiresti iseseisvalt elama asumine ohtu, et pärast aastaid vangistuses range järelevalve tingimustes elamist võib järjepideva kontrolli puudumisel isik seaduskuulekalt teelt kõrvale kalduda. Seetõttu leidis maakohus, et kinnipeetaval oleks mõistlik kaaluda võimalust vabaneda mõnda kinnisema režiimiga rehabilitatsioonikeskusesse, kus läbida rehabilitatsioon, saada tuge pakutavate teenuste näol ning harjuda samm-sammult eluga vabaduses. 3.
6. Vabaduses on võimalik Aleksei Bušujevil asuda tööle Marianna DMD OÜ-sse, vabanemisfondis on tal 1962 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Samuti on ta vanglas töötanud alates
7. aastast, omandanud puhastusteenindaja eriala ning osalenud raamatute restaureerimise koolitusel. Kinnipeetav on motiveeritud töötama ja võtnud tööhõives osalemist tõsiselt. Samas leidis maakohus, et Aleksei Bušujevi majandusliku toimetuleku oskus on kesine, sest ta on viibinud alates
8. aastast vangistuses ning elanud enne vangistust koos 2 emaga. Isegi emaga koos elades tekkisid tal võlgnevused. Kinnipeetavat on karistatud eriti raske isikuvastase kuriteo eest, mille pani toime materiaalse kasu saamiseks. Samuti on vangla viidanud asjakohaselt sellele, et pikemas perspektiivis ootavad teda ees suuremad kulutused eluasemele, kui ta soovib alustada iseseisvat elu omal eluasemel. Seega isegi kindla töökoha olemasolul püsib maakohtu hinnangul jätkuvalt oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib Aleksei Bušujev jätkata oma majandusliku heaolu tagamiseks kuritegude toimepanemist. 3.
9. Aleksei Bušujevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi – osalenud tööhõives, omandanud eripuhastustööde kutse, osalenud koristusalastel eritöödel, töötanud soodustuse korras (käesolevalt töötab SOL Baltics Eestis, läbinud kuriteopõhise vestluse, samuti vestlused majandusliku toimetuleku ja vägivaldsuse vähendamise teemadel ning seoses murekohtadega avavanglasse paigutamisel, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja seda kinnistavad vestlused ning alates 09.08.2021 viibib avavanglas, kust on käinud soodustuse korras väljas. Maakohus leidis, et kuigi positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu puhul välja tuua individuaalse täitmiskava täitmise, distsiplinaarkaristuste puudumise, vabanemisel elukoha ja töökoha ning toetavate lähedaste (ema, perekonnatuttavad Kanadast ja Moskvast, tädi ja tädilapsed) olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. 3.
10. Aleksei Bušujevil on üks kehtiv kriminaalkaristus ning ta kannab esimest reaalset vangistust, mis on mõistetud tapmise eest omakasu ajendil, röövimise, kelmuse ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude raskusaste on muutunud ajas raskemaks. Süüdimõistetu omandas, hoidis ja kasutas ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona ning pani tulirelva kasutades toime jõhkra vägivallakuriteo – tapmise. Laiba peitmiseks tükeldas ta surnukeha ning viis laiba osad tühermaale, metsa ning Tallinnas asuva maja hoovis asuvasse prügikasti. Selle kuriteo puhul ei olnud tegemist juhusliku sündmusega, vaid kuritegu oli ette planeeritud ning eelnevalt läbi mõeldud. Kuriteod pani Aleksei Bušujev toime hõlptulu saamiseks, röövides kannatanult kaasas olnud 46 000 krooni sularaha. Niivõrd julma kuriteo toimepanemine tollal kõigest 23-aastase isiku poolt, kes varasemalt ei olnud toime pannud vägivallakuritegusid, näitab, et isikust tulenev oht on raskesti ettearvatav ja suur. 3.
11. Maakohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise tõenäosus piisavalt madal. Kinnipeetav on avavanglas viibinud alla ühe aasta, mis on võrreldes senise vangistusega kinnises osakonnas kaduvväike aeg, et teha tõsikindlaid järeldusi isiku suutlikkuses käituda absoluutselt õiguspäraselt vabaduses. Jätkates vanglas eeskujulikku käitumist ning harjudes avavanglas viibides eluga tavapärasele ühiskonnale sarnases keskkonnas, on kinnipeetaval võimalik end hästi ette valmistada õiguskuulekaks eluks ning tõestada, et soovib ja suudab elada edaspidi seaduskuulekalt. Samuti tuleks kaaluda lisakohustusena elektroonilist valvet. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 17.06.
13. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksei Bušujev, kes palub maakohtu määruse tühistada ja ta tingimisi vabastada. 4.
14. Aleksei Bušujev leiab, et kinnipeetaval on õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta vabaneda. Ta on viibinud vanglas rohkem kui 25 aastat ning ta on olnud sel ajal seadusekuulekas. Ta on täinud individuaalse täitmiskava, töötanud, võtnud osa sotsiaalsest tööst, huviringidest, konkurssidest ja näitusest, samuti õppinud. Vabanedes on tal garanteeritud töö- ja elukoht, samuti tugiisik ning Kolgata kiriku kogudus toetab teda. Ta on nõus võtma endale lisakohustusena allumise elektroonilisele järelevalvele. Töötukassa võimaldab tal 3 õppida Vasara autokoolis, teooriaeksami sooritas edukalt ning jätkab sõidutundidega. Tema psüühiline ja füüsiline tervis lubab tal saada juhiload. 4.
15. Aleksei Bušujevit toetab L.U. (vene kirjanik ja opositsionäär), kes soovitab tal õppida edasi Kõrgemas Kunstikoolis. Tal on tänukiri Kersti Kaljulaidilt kantseleist ilusa pildi ja luuletuse eest Eesti Vabariigi juubeliks. Samuti toetab teda V.K. (Tartu poetess), kes külastab teda ja teisi kinnipeetavaid, et aidata leida sobivaid raamatuid ja teisi inimesi. Alates
16. aastast on ta hõivatud tööga, rahalised nõuded on tasutud ja ta ei kuulu kuritegelikku ühendusse. Tartu Vangla lubab tal liikuda nii Tartus kui ka Tallinnas vabalt, sest tema suhtes puudub vajadus tugevdatud järelevalveks. Ta ei toeta kriminaalset mõtteviisi, on õppinud olukordi analüüsima ja langetama mõistlikke otsuseid, samuti teab, et vastutab oma tegude eest. 4.
17. Aleksei Bušujev kahetseb toimepandud kuritegu väga, kuid ei saa enam midagi muuta. Tema ema tervis on kehv ja ema tahab temaga suhelda rohkem kui selle jaoks on ettenähtud vanglas aega. Iga järgnev aasta vanglas halvendab tema resotsialiseerumist. Ta õppis iseseisvalt inglise keelt. Samuti luges ta karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet. Vabanemisjärgsesse elukohta on võimalik paigutada elektroonilist valvet ja ta on valmis alluma käitumiskontrollile nii kaua, kui kohus määrab.
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka Aleksei Bušujevi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Aleksei Bušujev tingimisi vangistuse kandmiselt. 5.
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on tuginenud vabastamata jätmisel vaid toimepandud kuriteo raskusele, mis ei ole lubatud, ning jätnud arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samuti ei ole arusaadav, mis peaks sellisel juhul kinnipeetavat motiveerima käituma õiguskuulekalt, kui seda kõike vabastamise puhul ei arvestata. Aleksei Bušujevi puhul on vabastamise tingimused täidetud. Maakohus ei ole põhjendanud, millised toimepandud kuriteo asjaolud suurendavad temast tulenevat retsidiivsusriski ja miks on alus arvata, et ta käituks tingimisi vabastamise korral kuritegelikult. Lisaks märkis kaitsja, et ei ole veendunud, et maakohus on üldse tutvunud Tallinna Linnakohtu 26.06.
20. a otsusega, kuivõrd kohtuistungil märkis maakohus küsimusele, kas see otsus on kohtul olemas, et „Olemas on kohtumäärus, millega on jäetud karistus muutmata“. Seega ei ole kohus tutvunud kõikide asjas olulist tähtsust omavate dokumentidega. Prokuratuuri seisukoht on kaitsja arvates samuti põhjendamata, ka pealiskaudne. 5.
21. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks ei toeta vangla Aleksei Bušujevi vabastamist, kui tema kohta koostatud iseloomustus on väga põhjalik ja positiivne. Riskiprotsendid on arusaamatud ja ei ole teada, kui kaua kriminaalhooldaja on isikuga koostööd teinud. Lisaks on ta paigutatud ümber avavanglasse, millises otsuses (26.05.2021) on kirjas, et vangla käsutuses olevatest materjalidest ei sisaldu fakte, mis takistaksid kinnipeetava avavanglasse paigutamist ja tema suhtes puudub tugevdatud järelevalve vajadus. 18.01.2022 käskkirjas ilma järelevalveta Sotsiaalkindlustusametisse lubamise kohta on märgitud, et senise vangistuse jooksul on kinnipeetav maandanud kuriteo põhjusriskid, läbides temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema käitumine vangistuses on osutunud heaks. Avavanglas rikkumisi Aleksei Bušujevil olnud ei ole. 5.
22. Käitumiskontrollile allutamine ning pikem katseaeg annavad kohtule vajaliku kindlustunde ja piisava võimaluse kontrollida vabastatud isikut ka siis kui ta ei viibi enam füüsiliselt vanglas. Kuritegusid sooritanud isikute puhul säilib alati mõningane risk, et nad jätkavad tavaellu 4 naastes kuritegude toimepanemist. Kaitsja hinnangul ei anna Aleksei Bušujevi kuriteo asjaolud eraldivõetuna pärast nii pikaajalist vangistuses viibimist alust arvata, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks liiga suur ja hoiakud jätkuvalt kuritegelikud. Vastupidi, pigem on Aleksei Bušujevi retsidiivsusrisk madal, mida kinnitab ka kaitsealuse käitumine karistuse kandmise ajal, muutused mõttemaailmas ja tema vabanemisjärgsed plaanid. Ta on osalenud arvukates rehabiliteerivates tegevustes, säilinud on tööharjumus ning vabanemisjärgsed tingimused on head. Lisaks leiab kaitsja, et praegu ei mõistetaks selliste kuritegude eest enam eluaegset vangistust, ka tunnistas Aleksei Bušujev ennast eeluurimisel süüdi.
23. Tartu Ringkonnakohtu 25.07.
24. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.08.
25. 6.
26. Aleksei Bušujev esitas täiendavalt käskkirja tema lühiajalisele väljasõidule lubamise kohta ning märkis, et läbisaamine emaga on suurepärane ja viimane ootab tema vabanemist, et saaks teda tihedamini külastada. Samuti esitas Aleksei Bušujev täiendava seisukoha, milles jääb määruskaebuses märgitu juurde, lisades, et ta käib kirikus, töötab uksetehases ning võtab osa luulekonkursist.
27. Tartu Ringkonnakohus palus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnal kontrollida, kas Aleksei Bušujevi vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Aleksei Bušujev andis määruskaebuses nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. 7.
28. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Ragne PiiritsHiob saatis 05.09.2022 Tartu Ringkonnakohtule seisukohas, mille järgi vastab Aleksei Bušujevi vabanemisjärgne elukoht XXX elektroonilise järelevalve nõuetele ning olemas on ka omaniku kirjalik nõusolek. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebustes esitatud asjaolud tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuste rahuldamise ning Aleksei Bušujevi vangistusest tingimisi vabastamise.
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et formaalsed eeldused Aleksei Bušujevi vabastamiseks on olemas. Nii on ta vangistusest ära kandnud 25 aastat 5 kuud, tal on olemas kindel elukoht, mis mh ka vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, millest tingituna on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et Aleksei Bušujevi puhul ei ole vabanemise materiaalsed eeldused täidetud. Maakohus on Aleksei Bušujevit tingimisi vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusvea, jättes kinnipeetava, hoolimata teda iseloomustavatest arvukatest positiivsetest argumentidest, vabastamata, keskendudes liigselt tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele.
31. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mõistetud karistuse võimalike eripäradega – eeskätt sellega, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Eluaegset vangistust kandva isiku ennetähtaegseks vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi 5 kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (Riigikohtu 05.11.
32. a määrus nr 1-15-400, p 9).
33. Maakohus jättis Aleksei Bušujevi vabastamata, kuivõrd selleks ei anna alust ennekõike tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud, mille tõttu on isikust tulenev oht raskesti ettearvatav ja suur. Maakohus tõi veel välja, et vaatamata töökoha olemasolule säilib majandusliku toimetuleku risk ning ohumärgiks on ka soov asuda iseseisvalt elama väljapoole rehabilitatsioonikeskust. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kuriteo toimepannud isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise risk alati olemas, kuid selle juures tulebki vaadata, kui suur on see konkreetse kinnipeetava puhul. Aleksei Bušujevi puhul on rehabiliteerivad tegevused, tema enda aktiivne panus neisse ning vabanemisjärgsed tingimused sellised, mis võimaldavad retsidiivsusriski hinnata nii madalaks, et tema tingimisi vabastamine on võimalik.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 05.11.
35. a määrus nr 1-15-400 punktis 11, et sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega. Küll aga tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt ennetähtaegse vabanemise materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, millena tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski ja võimaliku uue kuriteo raskust mõjutada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.
36. a määrus nr 1-14-5339/95, p 12). Et eluaegne vangistus ei ole ajaliselt määratletud, ei kajastu süüdimõistmise aluseks olnud tegudes sisaldunud ebaõigus karistuse pikkuses nii, nagu see on tähtajalise vangistuse puhul. Seetõttu on eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nende asjaolude kaalumine ongi vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (Riigikohtu 05.11.
37. a määrus nr 1-15-400, p 11).
38. Aleksei Bušujevi tingimisi vabastamise üle otsustamisel on esmalt oluline analüüsida tema poolt toimepandud kuritegusid. Aleksei Bušujevi kuritegelik eluviis algas 15.03.1997, mil ta omastas pettuse teel (kelmus) kannatanu Ž.L. ilt 10 000 krooni, mille eest ostis mh 26.03.1997 püstoli Makarov koos padrunitega, mida kasutas kannatanu Ž.L. i tapmiseks (seega omandas, hoidis, kasutas ja kandis ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona). 31.03.1997 tappis ta Ž.L. i omakasu ajendil ja teise kuriteotoimepanemise hõlbustamise eesmärgil, et röövida ja omastada kannatanul kaasas olnud raha. Aleksei Bušujev röövis pärast tapmist kannatanu Ž.L. ilt 46 000 krooni. Arvestades toimepandud kuritegusid, omab esmatähtsust prognoos isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil.
39. Kahtlemata pani Aleksei Bušujev toime raske kuriteo, s.o ta võttis elu teiselt isikult. See kajastub ka temale mõistetud karistuses. Samas pani Aleksei Bušujev kõik kuriteod toime kõigest 17 päeva jooksul ning sama kannatanu suhtes. Tegemist oli tema elus esimeste kuritegudega, mis olid tingitud valedest ostustest, mis panid ta keerukasse olukorda ja mida ta asus lahendama kõige taunitavamal viisil. Süüdimõistetu oli kuritegude toimepanemise ajal noor, 23-aastane. Arvestades tema vanust ja puudulikku probleemide lahendamise oskust, ka toimepandud kuritegusid, on alus arvata, et tema käitumine oli kiireid lahendusi otsiv ning peaasjalikult kantud materiaalse seisukorra parandamise soovist. Tapmine on toime pandud siiski vaid ühe kvalifitseeriva asjaolu olemasolul, milleks oli omakasu. Sellega ei kaasnenud erilist jõhkrust ega piinavat viisi: kannatanu tapeti ühe lasuga kuklasse. Laiba tükeldamine ja peitmine toimus kuriteo varjamiseks. 6
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Aleksei Bušujevi kuritegude asjaolud eraldivõetuna pärast nii pikaajalist vangistuses viibimist alust arvata, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on suur ja hoiakud jätkuvalt kuritegelikud. Seda kinnitab ka Aleksei Bušujevi käitumine karistuse kandmise ajal, läbitud tegevused, muutused mõttemallides ja tema vabanemisjärgsed plaanid.
41. Nii on vangla iseloomustusest näha, et Aleksei Bušujev on alates
42. aastast osalenud tööhõives (on töötanud koristajana, raamatukogus) ning omandanud ka eripuhastustööde kutse. Varasemalt on ta omandanud vedurijuhiabi ja lukksepa eriala. Lisaks on ta läbinud kursuse „Raamatute köitmine ja parandamine“ 01.
43. – 31.07.2007, arendanud õpioskusi vahemikus 02.
44. – 21.08.2018 ning omandanud eesti keele B2 riiklikul tasemel ja C1 koolieksami tasemel. Avavanglas töötas ajavahemikul 01.10.2021 – 14.01.2022 soodustuse korras OÜ-s Mereland lukksepatöödel ning alates 07.03.2022 töötab soodustuse korras SOL Baltics Eestis (teeb vangla territooriumil heakorratöid). Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle Marianna DMD OÜ-s heakorratöödel. Arvestades seda, et Aleksei Bušujevil puuduvad võlgnevused, tal on vabanemisfondis 1962 eurot ning kindel töökoht, on eeldused tema majanduslikuks toimetulekuks olemas. Soov asuda pärast vabanemist endale üürikorterit otsima, näitab Aleksei Bušujevi tahet hakata elama iseseisvat elu, mida ei saa pidada kuritegude toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Pikaaegset vangistust kandvatel isikutel on paratamatult raske hakata korraldama oma elu vabaduse nii tavaelust pikaaegse eemaloleku kui rahaliste nappuste tõttu. Aleksei Bušujev on aga vanglas tegelenud majanduslikust toimetulekust tulenevate riskidega. Ta omandas vajalikke teadmisi nii eelarve kui ka oma tööoskuste kohta 31.
45. – 06.08.2020 toimunud vestlustel, käib Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja vastuvõttudel, on arvel tööotsijana. Võimalusi tööturul avardavad eelkõige tema keelteoskused (eesti, vene ja inglise) ja enesearenduse huvi. Ka on ta läbinud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse teooriakoolituse ning mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse. Sõiduki juhtimisõigus annab rohkem võimalusi uue töökoha leidmisel. Kõik eelnev näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et uue kuriteo toimepanemise risk majandusliku kasu saamiseks ei ole kõrge. Väheoluline ei ole seegi, et kriminaalhooldus on üks võimalusi, mis aitab kinnipeetaval vabaduses toime tulla igapäevase elu korraldamisel tekkivate probleemidega ning vähendab veelgi Aleksei Bušujevist tulenevat ohtu.
46. Mis puudutab Aleksei Bušujevi mõtteviisi muutusi ja ohtu, et ta ei tule piisavalt hästi toime sotsiaalsete olukordadega, mis aga võivad viia raskete kuritegude toimepanemiseni, siis seda ohtu on maandatud samuti mitme erineva tegevusega. Aleksei Bušujev läbis 15.04.2017 kuriteo põhise vestluse, mille tagasisidest on näha, et süüdimõistetu tunnistab tegu ja kahetseb seda ning saab aru, et seetõttu on ta jäänud ilma oma perekonnast. Ajavahemikus 14.
47. – 06.08.2020 läbis ta sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, mil arutati probleem- ja konfliktolukordades toimetulemist ja lahendamist. Vahemikus 26.
48. – 03.07.2021 toimusid struktureeritud vestlused vägivaldsuse vähendamise teemadel. Tagasiside järgi saab Aleksei Bušujev aru, et vajalik on empaatia, tapmise toimepanemine oli seotud halva probleemide lahendamise oskusega.
49. Kõik eelnev näitab, et Aleksei Bušujev on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi, täitnud individuaalse täitmiskava. Läbitud vestluste ja programmide tagasiside on positiivne ning on näha, et Aleksei Bušujev suhtus tegevustesse tõsiselt, arutles ja analüüsis esinevaid probleeme ja võimalikke lahendusi. Väheoluline ei ole ka see, et Aleksei Bušujevil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis viitab tema oskusele käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohus möönab, et kuigi vabaduses on see oluliselt raskem kui kinnipidamistingimustes, on ta avavanglas viibitud aja jooksul (alates 09.08.2021), s.o ühe aasta ja ühe kuu jooksul, näidanud, et suudab ka ilma järelevalveta reegleid järgida. Aleksei Bušujev on liikunud arvukalt erinevatel 7 põhjustel soodustuse korras väljaspool vanglat. Arvestada tuleb sedagi, et Aleksei Bušujev ei vabane ilma ühegi kohustuseta, vaid tal tuleb järgida vabanemisel pikka aega käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, samuti alluda elektroonilisele järelevalvele. Seega säiliks tema üle kontroll ka edaspidi, mis distsiplineerib ja suunab õiguskuulekusele.
50. Aasta avavanglas viibimist on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt pikk aeg, et teha järeldusi Aleksei Bušujevi edasise käitumise kohta vabaduses. Selle aja jooksul on ta harjutanud ühiskonnaliikmeks olemist ning korraldanud oma edasist elu, nt käinud pangakontoris, Eesti Töötukassas jms. Tal saab vabaduses olema tugiisik, kelle poole saab samuti pöörduda, kui tal tekib hakkamasaamisega mõningasi raskusi või probleeme.
51. Lisaks kindlale elu- ja töökohale, on tal vabaduses olemas ema, kellega ta taastas suhted
52. aastal. Samuti suhtleb ta tädi ja tema lastega ning mõne sõbraga. Seega on tal toetavad lähedased, kes võivad teda motiveerida edaspidi olema õiguskuulekas. Seda enam, et just kuritegude toimepanemise tõttu katkesid vahepeal tema suhted emaga. Samuti on Aleksei Bušujevil mitmeid huvisid, mis aitavad sisustada tema vaba aega. Ta on osalenud kunsti- ja luulekonkursil. Õppimine ja enese arendamine annab paremad võimalused ka vabaduses hakkama saada ning näitab Aleksei Bušujevi soovi ennast ja oma elu muuta.
53. Kõik eelnev kogumis kinnitab kriminaalkolleegiumile, et Aleksei Bušujev on oma aega vangistuses sihipäraselt kasutanud, mis näitab, et ta on muutunud tasakaalukamaks ning tema hoiakud ja mõtteviis on seadusekuulekusele orienteeritud. Seetõttu ei anna tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud praegu enam alust pidada uute kuritegude toimepanemise riski märkimisväärseks. See on piisavalt madal, et teda tingimisi vangistuse kandmiselt vabastada.
54. Ringkonnakohus leiab, et Aleksei Bušujevi katseaja pikkuseks tuleb määrata KarS § 77 lg 3 alusel 7 aastat, millest käitumiskontrolli nõuetele tuleb tal alluda 4 aastat. Aleksei Bušujev on 4 aasta jooksul kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusena tuleb talle määrata KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustus asuda tööle kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Aleksei Bušujev andis nõusoleku tema suhtes lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtukolleegium leiab, et selle kohustuse määramine on samuti põhjendatud, kuna elektrooniline järelevalve annab täpsema ülevaate Aleksei Bušujevi liikumistest, vähendab seeläbi uute kuritegude toimepanemise riski ning näitab kuivõrd on ta valmis jätkama karistuse kandmist vabaduses. Elektroonilise valve pikkuseks määrab ringkonnakohus KarS § 751 lg 3 alusel 6 kuud, mille tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Aleksei Bušujevil tuleb arvestada sellega, et käitumiskontrolli ja katseaja reeglite rikkumise korral on võimalik saata ta taas vanglasse eluaegset vangistust kandma (KarS § 77 lg-d 31 ja 4).
55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
56. juuni
57. määruse ja vabastab Aleksei Bušujevi vangistusest tingimisi. Määruskaebused tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 8