Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 165§ 162§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-103756 Tsiviilasi Osaühing Linaaru

) § 407 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. 5.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. 6. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata ja kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist.

1. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on tervikuna õiguslikult põhjendatud.
2. Hageja nõue kostja I vastu põhineb kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingul. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt rikkus kostja I müügilepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Hageja võib seega nõuda kostjalt ostuhinna 4815 euro 49 sendi tasumist. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist tasumata põhivõlalt lepingu p-s 9.2 kokkulepitud viivisemääras ja viivis on kokku 3127 eurot 66 senti. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt I tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.
3. Kostja II vastu on hagi aga õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt, mistõttu saab hagi rahuldada üksnes osaliselt.
4. Käenduslepingu p 1 kohaselt käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja II on füüsiline isik, siis on tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping.
5. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 näeb lisaks ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
6. Praegusel juhul on käenduslepingu p 2 kokku lepitud, et käendaja vastutus tasumata kaupade ja viivise, samuti võlgade sissenõudmisega seotud kulude eest on kuni 5000 eurot. Seega on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 5000 eurot kokku lepitud ja käendusleping on sõlmitud kirjalikult, seega on käendusleping kehtiv.
7. Hageja nõutav summa ületab aga käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse määra. Hageja võib nõuda kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu ja käenduslepingu p 2 alusel ostuhinna tasumist ja viivist kokku 5000 euro ulatuses. Kostja I ja kostja II vastutavad VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmise eest solidaarselt 5000 euro ulatuses.
8. Hageja nõue kostja II vastu ei ole eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud ulatuses, mis ületab kostja vastutuse maksimumsummat. Hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta seega rahuldamata ulatuses, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära ehk 5000 eurot.
9. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kokku võlgnevuse 7943 eurot 15 senti (sh 4815 euro 49 sendi suuruse põhivõla ja 3127 euro 66 sendi suuruse viivise). Kostjalt II mõistab kohus välja 5000 eurot. Selle summa osas vastutab kostja II hageja ees kostja I kui põhivõlgniku võla eest solidaarselt kostjaga I. Lisaks mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2.02.2022 kuni põhinõude 4815 euro 49 sendi täitmiseni. 16.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 17. Kuna kohus rahuldab hagi kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu osaliselt ehk 60% ulatuses, jätab kohus

§ 165

lg 3 ja § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 60% solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud 40% hageja menetluskuludest jääb hagi täieliku rahuldamise tõttu

§ 162lg 1 alusel kostja I kanda.

18. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 700 euro suuruse riigilõivu ja 935 eurot esindaja tasu. 19.

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 700 eurot. 20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

1. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 935 eurot 50 senti.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud.
3. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostjad esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 4,5 tunni kulu ehk 495 eurot ilma käibemaksuta
4. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulu suurus 1195 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 717 eurot (0,60 x 1195). Kostjalt I tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista ülejäänud menetluskulu 478 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda OÜ Linaarus arvelduskontole nr OÜ Linaarus arvelduskontole EE062200221020790632 AS-is Swedbank. 25.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjatel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik