Obsah (6)

§ 141§ 136§ 121§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-7898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7898 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ja karistatud 13 aastase vangistusega,

§ 136

lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat ning

§ 121

järgi ja karistatud 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks Sulev Ketsile 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise algusajaks 26.03.

1. Sulev Kets kannab karistust Tartu Vanglas ja tema karistusaja lõpp on 26.03.
2. a.
3. 06.07.
4. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sulev Ketsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
5. Prokurör esitas seisukoha Sulev Ketsi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu puhul välja tuua osalemise tööhõives, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseteks asjaoludeks on siinkohal toetavate lähedaste ja töökoha puudumine, samuti süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Sulev Kets viibib vanglas kolmandat korda, seega ei ole vangistuses viibimine tema jaoks midagi uut ning ei ole teda seadusekuulekamaks muutnud. Tegemist on pikaajalise õigusrikkujaga, kelle vägivaldsuse aste on kuritegude toimepanemisel ajas suurenenud. Vangistuses on Sulev Kets keeldunud osalemast riske maandavates sotsiaalprogrammides, sest leiab, et neid ei ole talle vaja. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht ja seega ka seaduslik sissetulek. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei tunnista siiani ühtegi enda poolt toime pandud kuritegu, kuigi ta on korduvalt pannud toime vägivaldseid seksuaalkuritegusid, olgugi et enamus neist on kustunud. Tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning seni ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kuni antud ajani ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ja ei soovi tegeleda kuriteo põhjusriskidega. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad ühtegi uut asjaolu mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine olla vabaduses seaduskuulekas. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Sulev Ketsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute raskete kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sulev Ketsi ennetähtaegset vabastamist.
6. Süüdimõistetu Sulev Kets selgitas kohtuistungil, et vanglast vabanedes soovib ta minna tööle ja tasuda ära kõik oma võlad. Tal on olemas elukoht Kohtla-Järvel ja ta on nõus minema ka rehabilitatsioonikeskusesse, kus tal on juba koht olemas. Ta ei tea täpselt, millega see tegeleb, kuid tema soovib minna sinna majutus- ja rehabilitatsiooniteenusele. Süüdimõistetu on nõus vabanema ka elektroonilise valve all, ta ise soovib, et talle jalavõru paigaldatakse. Vanglast vabanedes soovib ta elada õiguskuulekalt ja kuritegusid enam mitte toime panna. Vabanedes on ta nõus läbima ka sotsiaalprogramme. Vanglas ei ole kinnipeetav enda sõnul programmides osalenud, kuna on tööga hõivatud ja tema sõnul ei viida neid vanglas selliselt läbi nagu peaks. Sulev Kets selgitas kohtuistungil, et viibib vanglas selle pärast, et vägistas alaealise tüdruku. Ta ei tea, miks ta seda tegi, oli teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes ja kahetseb oma tegu. Ta ütleb, et on ise süüdi, et läks selle naisterahva juurde elama, kellega koos ta kuriteod toime pani. Süüdimõistetu sõnul ei olnud tal endal mingisugust huvi kuriteo toimepanemiseks. Enne seda tegu oli ta 27 aastat vabaduses olnud. Varasemalt viibis Sulev Kets vanglas sama laadi teo eest, mille eest ta ka 2 käesoleval ajal karistust kannab. Süüdistatava sõnul mõisteti ta
7. aastal süüdi enda tütre seksuaalses väärkohtlemises, kuid seda tegu ta enda sõnul toime ei ole pannud. Tema sõnul leppisid prokurör ja tema tütre ema karistuses kokku, aga tütar tunnistas talle, et teda sunniti valetama. Süüdimõistetu sõnul puudub tal huvi noorte tüdrukute vastu ja ta on selle üheksa vanglas oldud aastaga palju muutunud. Sulev Kets lubab kohtule, et kui kohus ta vabastab, siis ta enam kuritegelikule teele kunagi tagasi ei satu, ta on aru saanud, et on teinud suure vea.
8. Kaitsja tõdeb, et Sulev Ketsil on jäänud karistusaja lõpuni veel üsna pikk aeg, kuid samas on ta mõistetud karistusest ära kandnud juba pea 10 aastat. Kaitsja usub, et selline pikk aeg on kinnipeetava mõttemaailma muutnud. Tema kaitsealune ei ole läbinud küll ühtegi sotsiaalprogrammi, kuid põhjendab nende mitteläbimist arusaadavalt ja on nõus programmides osalema vanglast vabanedes. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägib see, et vangistuse jooksul ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta oskab kinnipidamiskasutuses käituda. Vabanemisel on ta valmis alluma ka elektroonilisele valvele, mis oleks täiendav kontrolliabinõu tema käitumisele ja tegevusele. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata selle kestvuseks 12 kuud ning Sulev Kets on sellega nõus. Kaitsja leiab, et Sulev Ketsi on võimalik vabastada, ta leiab vabaduses töö ja seeläbi on tal võimalik elada õiguskuulekat elu. Kaitsja sõnul tuleks süüdimõistetule panna lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja katseaeg määrata karistusaja lõpuni. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 7. Sulev Kets on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos ning ta on praeguseks ära kandnud vähemat kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Sulev Kets on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta kolmandat reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud alaealise vägistamise eest, varavastaste kuritegude eest ja sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seksuaalkuritegude puhul on olnud soodusteguriks seksuaalne motiiv, puudulik probleemi lahendamise oskus, impulsiivsus ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Varavastaste kuritegude puhul lisandub grupi mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Hetkel kannab karistust ebaseadusliku vabaduse võtmise eest, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, kehalise väärkohtlemise ja noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise eest. Kuriteod on ta toime pannud ette planeerimata, hetke emotsiooni ajel. Sulev Ketsi korduvad kriminaalkaristused ja nende iseloom viitavad selgelt talle omaks saanud käitumismustrile ning näitavad tema suhtumist kehtivasse õiguskorda.
2. Sulev Ketsi käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada rahuldavaks, kuid mitte heaks. Tema puhul võib positiivse asjaoluna välja tuua vangla majandustöödel osalemise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja elukoha olemasolu vanglast vabanemisel. Kinnipeetav osaleb aktiivselt ja kohusetundlikult vangla tööhõives alates
3. aastast. Vangla esitatud materjalide põhjal soovib ta vabanemise korral elama asuda Kohtla-Järve linnas asuva xxxxxxxxxxxxx juurde. 3 Tegemist on ühiselamu tüüpi majutusasutusega, kus on elamiseks olemas kõik vajalik. Ühiselamus elavatele vabanenud kinnipeetavatele pakutakse tugiteenust. xxxxxxxxxxxxx juhataja on e-kirja teel kinnitanud, et Sulev Ketsile tagatakse tema vabanemisel elukoht nende majas Kohtla-Järvel. Vanglast vabanedes on Sulev Ketsil soov asuda tööle, kuid kindlat töökohta tal ei ole.
4. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on keeldunud osalemast talle määratud sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ta ei näe sotsiaalprogrammide läbimisel mõtet. Tema hinnangul ei viida neid programme vanglas läbi selliselt nagu peaks. Samuti on ta tööga hõivatud ja tal ei ole aega programmides osaleda. Tema eesmärk on käia tööl ja tasuda oma võlad.
5. Sulev Ketsi varasem elukäik viitab sellele, et ta ei ole suuteline enda probleemidega iseseisvalt toime tulema, mistõttu on kohtu hinnangul rehabiliteerivate programmide läbimine oluline. Kinnipeetav avaldus kohtuistungil, et ta on nõus sotsiaalprogramme läbima, kui ta vanglast vabaneb, on kohtu hinnangul manipuleeriv ja näitab, et isik väljendab oma soovi vaid seetõttu, et soovib kiiremini vanglast vabaneda. Seega ei ole kohus käesoleval hetkel veendunud, et süüdimõistetu soovib tõsikindlalt enda elus muutuseid teha.
6. Süüdimõistetu arusaam toime pandud tegudest on samuti küsitav. Ta väitis kohtuistungil mitmeid kordi, et on tehtu peale palju mõelnud ja kahetseb seda, mida on teinud ja lubab enam mitte kunagi kuritegusid toime panna. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav oma süüd osaliselt ning süüdistas enda kuritegelikule teele sattumises endist elu- ja kuriteokaaslast. Kinnipeetava sõnul ei olnud tal mingisugust huvi kuritegu toime panna, ta tegi seda seetõttu, et oli elukaaslase mõju all ja viimane sundis teda selleks. Eeltoodu põhjal on kohtule selgelt näha, et Sulev Kets ei tunnista siiani tegelikult enda süüd ja süüdistab enda toime pandud tegudes teisi. Seega ei ole karistuse eesmärgid kohtu hinnangul saavutatud, kui kinnipeetav ka pärast peaaegu üheksa ja poole aasta pikkuse vangistuse kandmist ei saa päris täpselt aru, mida ta on valesti teinud. Samuti ei osanud süüdimõistetu kohtuistungil kohtule selgitada, mida ta on teinud selleks, et ennast ja oma mõttemaailma muuta. Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et ta oleks enda kuritegeliku käitumise põhjustega tegelenud. Kui kinnipeetav sooviks tõsimeeli enda elus nö. uue lehekülje keerata ja mõistaks enda kuritegude raskust, siis teeks ta kõik endast oleneva, et tulevikus kuritegelikule teele sattumist vältida. Paraku ei pea kinnipeetav vajalikuks rehabiliteerivates programmides osalemist, kuna ei näe neil mõtet. Kohus usub kinnipeetavat selles osas, et vanglas ta mõtlebki, et ei pane enam kuritegusid toime, kuid elu vanglast väljas on midagi muud. Paljasõnalised väited, et süüdimõistetu ei satu enam kuritegelikule teele, ei ole kohtu hinnangul usutavad, arvestades asjaolu, et isik ei väljenda seda oma tegudes.
7. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Kinnipeetav ei ole pidanud vajalikuks läbida talle määratud sotsiaalprogramme, leides, et need ei ole vajalikud. Süüdimõistetu rõhutas kohtuistungil mitmeid kordi, et kahetseb enda tegu ja ei tee enam mitte kunagi midagi sellist. Samas nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et ta on korduvalt seksuaalselt väärkohelnud alla kaheksateist aastaseid isikuid, s.h on ta
8. a süüdi mõistetud enda alaealise tütre seksuaalses väärkohtlemises. Eelnimetatud koriteo toimepanemist Sulev Kets ei tunnista ning väidab, et tegemist oli prokuröri ja ta tütre ema vahel sõlmitud kokkuleppega. Selliste tegude toimepanemine näitab selgelt, et tal on ebaadekvaatne arusaam ühiskonnast kehtivatest reeglitest ning ta suhtub ükskõikselt teise inimese tervisesse, kehalisse puutumatusse ja inimväärikusse. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta on viimase üheksa aastaga palju muutunud. Kohtule jäi arusaamatuks, et kuidas ja millised muutused Sulev Ketsiga toimunud on ning mida ta on teinud selleks, et enda väärtushinnangud ümber kujundada ja ennast muuta. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude iseloomu, ei toimu selliste ebatervete arusaamade muutumine iseenesest. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu enda kuritegude põhjuste ja ajendite analüüsimisega tegeleda ei soovi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Sulev Ketsi väited toimunud muutuste kohta ei ole usutavad. 4
9. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Olenemata kinnipeetava puhul välja toodud mõningatest positiivsetest asjaoludest, tuleb Sulev Ketsi uute kuritegude toimepanemise riski pidada väga suureks (arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda). Kohtu hinnangul ei tunnista kinnipeetav siiani täielikult enda süüd toime pandud kuritegudes, tema suhtluses on näha enese õigustamist ja teiste süüdistamist. Kohus on arvamusel, et isiku tingimisi ennetähtaega vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sulev Ketsi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Sulev Ketsi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.08.
10. a kohtuistungist osa advokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 120 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Sulev Ketsilt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 5