Kriminaalasi nr 1-21-1916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1916 Kohtunik Marek Vahing Taotlus Tartu Vangla k

§ 74

lg 4 alusel pikendada Harju Maakohtu 07.12.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1916 Fred Bekkerile määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 14.03.

1. a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
2. Fred Bekker on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.12.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1916

200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 05.1007.10 2020.a ja 25.05.2021.a - 14.06.2021.a, s.o 24 päeva karistusaja hulka.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele kui Fred Bekker ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

Fred Bekkeri kriminaalhooldus algas 07.12.

1. a ja peaks lõppema 14.12.
2. a.
3. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.07.2022.a kohtule erakorralise ettekande Fred Bekkeri kohta, ettepanekuga pikendada süüdimõistetule määratud katseaega kolme kuu võrra. Ettekande kohaselt on süüdimõistetul probleeme kohtu poolt pandud kohustuse, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, täitmisega. Isik jättis 03.06.2022.a registreerimisele ilmumata, mille kohta selgitas, et oli läinud ajameelsusest tööle, kuid helistas kriminaalhooldajale. Teist korda ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele 01.07.2022.a, mille kohta ta avaldas, et viibis Ida-Virumaal ja ei jõudnud registreerimisele. Samuti on politsei poolt isiku väliste tunnuste põhjal tuvastatud, et Fred Bekkeri tarvitas 27.03.2022.a ja 28.03.2022.a alkoholi, mida isik ise ei tunnista. Eeltoodust tulenevalt koostas kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule kaks hoiatust. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et Fred Bekker on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimise kohustust, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega on ametnik seisukohal, et süüdimõistetu käitumiskontrolli tähtaega tuleks pikendada kolme kuu võrra. KOHTU SEISUKOHT
4. Fred Bekkeri kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on see, et 03.06.
5. a ja 01.07.
6. a ei ilmunud Fred Bekker registreerimisele. Kriminaalhooldaja hinnangul saab Fred Bekker registreerimiskohustuse täitmisega väga halvasti hakkama ja väidetavalt ajameelsusest unustab registreerimise ajad ära. Süüdimõistetu selgitas, et ühel korral ta ajameelsusest unustas registreerimisele minna ja teisel korral viibis Ida-Virumaal. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et rikkumiste toimepanemiseks puudus mõjuv põhjus. Samuti tuvastas politsei isiku väliste tunnuste põhjal, et Fred Bekker oli 27.03.2022.a ja 28.03.2022.a alkoholi joobes. Eeltoodu kohta on kriminaalhooldusametliku poolt süüdimõistetule koostatud kaks hoiatust, seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Materjalidest nähtuvalt on Fred Bekkeri asunud läbima sõltuvusvastase ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. 4.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku pikendada katseaega.

1. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
4. Arvestades Fred Bekkeri toimepandud kuriteo asjaolusid ja erakorralisest ettekandest nähtuvat, on ilmne, et kohtu poolt määratud kohustuste korrektseks täitmiseks ning uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on äärmiselt oluline, et Fred Bekker lõpetaks alkoholi tarvitamise. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetu juba tegeleb enda alkoholi tarvitamise probleemiga. Seetõttu leiab hetkel kohus, et on võimalik piirduda leebema meetmega ning nõustuda kriminaalhooldusametniku ettepanekuga, pikendada süüdimõistetu katseaega.
5. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus Fred Bekkerile määratud katseaega kolme kuu võrra. Karistuse eesmärkide saavutamisele aitab pigem kaasa kriminaalhoolduse jätkumine kui vangistuse täitmisele pööramine. Ühtlasi säilib katseaja pikendamisega süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnev abi ja tugi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing, kohtunik 2