KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-20-13406 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu

§ 65) vähemalt alates 07.02.2017.

Puudutatud isik vältis pikema aja jooksul kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist, käitudes hea usu põhimõtte vastaselt. Avalduses on toodud võlgnevuse tekkimise periood, võlgnevuse tekkimise perioodil arvestatud kululiigid, kululiikide alused ja arvestuskäik. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1240, 33 eurot eurot ja viivis alates 16.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

1. Puudutatud isik avaldust ei tunnista. Puudutatud isikule kuulus vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele xxx korteri kaasomand ½ ulatuses alates 02.04.2020-02.07.2020, st kolm kuud ja selle aja eest on tal majandamiskulude tasumise kohustus. Kuna puudutatud isik ei olnud korteri omanik, ei saa tal lasuda ka kohustust korteriga seotud kulude kandmiseks aja eest, mil ta omanik ei olnud. Kohtuotsus ei muutnud puudutatud isikut korteri omanikuks, vaid omaniku muutus toimus kinnistusraamatu kandega. Seda ei olnud kuni 02.04.
2. Korteriomandi omandiõigus läheb üle alles siis, kui kinnistusraamatusse on tehtud sellekohane kanne. 5.

§ 641järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse. Ts

ÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsus asendab vaid asjaõiguslepingu, kuid see ei asenda kinnistusraamatu kannet. Kõik esitatud xxx kommunaalteenuste arved on adresseeritud kuni 2020 aprillini endistele omanikele R. Mle ja H. Sle ning puudutatud isikule ühtegi arvet ei saadetud. Nõude suurus on ebaselge. Avaldaja viited tühisuse õiguslikele tagajärgedele on väärad, kuna puudutatud isik taganes korteri kinkelepingust VÕS § 267 lg 1 p 1 alusel, mitte ei tühistanud seda. 6. Põhikirjast tuleneb, et ühistu liikmeks saab siis, kui isikule on üle läinud korteri omand ehk isik on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Alles sellest päevast alates tekivad liikme õigused ja kohustused. Keelumärge seati Viru Maakohtu poolt tsiviilasja nr 2-1463136 raames puudutatud isiku kasuks ning eesmärgiga vältida R M (hiljem tema pärijate I M ja R M) ja H S võimalikke korteri võõrandamiskatseid. Seega ei olnud keelumärke 2

§ 65) vähemalt alates 07.02.2017.

8. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et

§ 641

järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse, kuid nagu õigesti märgib avaldaja oli kinnistusraamatu kanne H S kui korteri kaasomaniku kohta ebaõige kanne (

§ 65

).

§ 641

kohaselt on võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Kinnistusraamatu kanne ei ole absoluutselt konstitutiivne, st. tegelik (materiaalne) õiguslik olukord võib sellest erineda. Sel juhul on tegemist ebaõige kandega.

§ 65

lg-st 1 järgi saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.

1. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta kinnistusraamatu kanne siis, kui kinkija on kinkelepingust kehtivalt taganenud, kuid kinnistusraamatusse ei ole kinkijat kaasomanikuna sisse kantud, st. kaasomanikuks on kingisaaja. Sellisest kandest nähtuv isik (kingisaaja) ei ole tegelikult kinnisasja omanik, sest kinkelepingust taganemise korral on omanikuks teine isik (kinkija). Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et põhikirjast tuleneb, et ühistu liikmeks saab siis, kui isikule on üle läinud korteri omand ehk isik on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Avaldaja põhikirja p 13 kohaselt loetakse korteri võõrandamisel omandaja liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva ja pärandi vastu võtnud pärija liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva.
2. Kuna korteri majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb korteriühistu liikmesusest, mis omakorda eeldab korteri omaniku staatust (KrtS § 1 lg 4) ja puudutatud isik oli vaidlusalusel perioodil kinnistu kaasomanik, siis oli puudutatud isikul ka majandamiskulude tasumise kohustus

§ 75lg 1, Krt

S § 40 lg 1 ja VÕS §-de 76 ja 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ning 108 lg 1 alusel ja avaldus tuleb rahuldada. Arvetelt ja võla arvestusest on näha millise kulu eest tasu nõutakse ja kuidas see on arvestatud. Avaldaja on arvestanud puudutatud isiku majandamiskulude osa vastavalt kaasomandi suurusele. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Majandamiskulude tasumisega viivitamisel on korteri omanikul KrtS § 42 lg 1 alusel kohustus tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 3