Obsah (4)

§ 175§ 3§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2022. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-9999 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Me

§-st 173 tulenevaid kohustusi, neid kohustusi on võlgnik rikkunud süüliselt ning sellest tulenevalt on võlgnik kahjustanud võlausaldaja huve. Praegusel juhul on võlgnik oma tegevuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja palub lõpetada A N kohustustest vabastamise menetlus ja jätta A N kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS Lääne-Nigula Varahaldus kohtule enda seisukohta ei esitanud.

1. 01.09.2022.a toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et AS Pensionikeskuse väljamaksete eest soetas ta lastele riideid, voodid. Väljamakseid võlausaldajatele ei olnud kõigi nende aastate jooksul võimalik teha, kuna endale ei oleks jäänud elamiseks midagi. Üürihinnad on kõrgemaks läinud, praegu maksab üüri 700 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud, lisaks on tal kohustus lapsi üleval pidada. Õigeaegselt aruannete esitamata jätmise kohta märkis võlgnik, et ta saigi nii aru, et kohus alati saadab talle aruande blanketid. Võlgnik palus kohtul kaaluda siiski teda täitmata jäänud kohustustest vabastada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni
5. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, 3 2-13-9999 võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 04.09.

1. a määrusega Pärnu Maakohus pikendas võlgniku A N'i kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 18.02.
3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule kohtu nõudel aruandeid koos pangakonto väljavõttega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud 01.09.2022.a. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldaja AS SEB Pank palub lõpetada A N´i kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad vastuväiteid kohustustest vabastamisele ei esitanud. 9.

§ 3

lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Kohus olles tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannetega, võlgniku ja võlausaldajate seisukohtadega ning kohtu poolt kogutud tõenditega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda A N vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
2. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Maksu- ja Tolliameti teatest nähtub ülevaade võlgnikule tehtud väljamaksetest, mille kohaselt perioodil 01.02.2015 kuni 31.12.
3. a oli võlgniku sissetulekuks töötasu XXX AS-lt ja XXX AS-lt ning Eesti Haigekassalt brutosummas 8225,75 eurot. 2016.a on võlgnik esitanud abikaasaga ühise tuludeklaratsiooni, millel A Ni deklareeritud brutotulu oli 14 699,67 eurot, 2017.a on võlgnik saanud maksustatavat tulu kokku 14 972,11 eurot, 2018.a 13 785,49 eurot, 2019.a 13 208,61 eurot, 2020.a 14 044,77 eurot ning 2021.a 22 630,62 eurot. Perioodil 01.2022.a kuni 02.2022.a on A N saanud töötasu kokku 1674,43 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et perioodil 18.02.2015-18.02.2018 ei ole määratud võlgnikule sotsiaal- ja peretoetusi. Võlgniku 4 2-13-9999 pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud 7 aasta jooksul töötasu määras, mis ületas tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. Juba 04.09.2020.a määruses märkis kohus, et võlgnik ei ole nõuekohaselt täitnud enda kui võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise perioodil ning võlausaldajatele on vastavalt jaotusettepanekule tasumisele kuulunud summad alates
4. a-st üle kandmata. Vaatamata tähtaja pikendamisele, ei ole võlgnik täitnud enda kohustust teha võlausaldajatele väljamakseid ka kaks aastat hiljem. Perioodil märts 2020veebruar 2021 tuli võlgnikul väljamakseid teha võlausaldajatele kokku summas 8.82 eurot. Lisaks on võlgnikul tekkinud väljamaksete kohustus võlausaldajatele augusti ja septembri kuu eest 2021.a, kuid võlgnik ei ole ka seda kohustust täitnud, vaatamata kohtu ettekirjutusele, märkides lihtsalt, et tal on elamiseks ja laste ülalpidamiseks raha vaja.
5. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku A N´i (pankrotis) käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamise menetlus on tänaseks kestnud üle seitsme aasta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud mitte ühtegi väljamakset aastast 2017, kuigi võlgniku sissetulekud oleksid väljamaksete tegemist võimaldanud. Kohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et võlgniku sissetulekud võimaldavad teha väljamakseid võlausaldajatele ja andnud võlgnikule väljamaksete tegemiseks tähtaegu. Võlgnik ei ole aga kohtu selgitustele vaatamata võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi tema sissetulekuid arvestades oleks saanud tema tulule sissenõuet pöörata.
2. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel

§-s 173 lg 3 ja 4 tulenevaid kohustusi ning ei ole teinud seetõttu võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulekud tegelikult võimaldasid. 16. Kohtu hinnangul saab võlgnikule ka ette heita

§-s 173 lg 2 tulenevat kohustust mitte varjata saadud tulu. Kohus nõustub esmalt AS SEB Pank seisukohaga sellest, et võlgnik on varasemates aruannetes avaldanud ja tõendanud, et ta on töötanud ja saanud tasu ning teinud võlausaldajale väljamakseid. Küll aga väljamakseid aruannetes näidatud summades tehtud ei ole va üks väljamakse

1. aasta. Eeltoodu alusel kohus nõustub AS SEB Pank seisukohaga sellest, et võlgnik on varasemas menetluses esitanud ka valeandmeid. Lisaks on võlgnik jätnud perioodi 19.02.2021 - 18.02.2022 kohta esitatud esmases usaldusisiku aruandes sissetulekuna kajastamata AS Pensionikeskuse laekumised septembris 2021.a, mis kajastuvad pangakonto väljavõtetes. Kusjuures alles kohtu nõudel esitas võlgnik kohtule pangakonto väljavõtte perioodi kohta 01.09.2021-03.09.2021, mil AS-lt Pensionikeskus laekus võlgniku kontole 9233,87 eurot.
2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma

§-s 173 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi täitnud, on esitanud valeandmeid ja varjanud saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulek võimaldas ja on kahjustanud sellega 5 2-13-9999 võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

18. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et A N (pankrotis) on rikkunud

§ 173nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. 19. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A N´i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Eeltoodu tõttu on võlausaldaja AS SEB Pank taotlus võlgniku A N kohustustest vabastamata jätmiseks.põhjendatud ja tuleb rahuldada. 20.

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub A N´i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb A N´i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 21. Juhindudes

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. 22.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 23.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6