1-22-4258/12

1-22-4258 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-4258 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2022.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Ebe Tall (isikukood: 47907172727; elukoht: XXX; email XXX) apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Ebe Talli apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. augusti 2022 otsusega mõisteti Ebe Tall kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 69 sätteid ning mõistetud vangistus asendati 627 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel määratud kohustusi. 1.1 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati Ebe Talli suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. 1.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.
5. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Ebe Tall, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu
6. augusti 2022 otsus kriminaalasjas nr 1-22-4258 ja teha uus otsus, millega tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. 2.1 Süüdistatav märgib, et vaidlustab kohtuotsuse KrMS
7. peatüki
8. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumise tõttu. Tema ei olnud algusest peale nõus nii pika lisakaristuse kohaldamisega. Leiab, 1 et sõiduki juhtimise õigust ei oleks tulnud üldse kohaldada seoses perekondlike ja majanduslike põhjustega. Äärmisel juhul tuleks kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist minimaalmääras, s.o mitte üle 3 kuu. 2.2 Teda ähvardas riigi poolt määratud advokaat, et kui tema ei nõustu prokuröri poolt pakutud tingimustega, siis pannakse teda pikas ajaks vangi. Sellest tulenevalt ei olnud lisakaristuse kohaldamisega nõustumine tema vaba tahte avaldus ja kokkuleppe allkirjastas sundolukorras. Seega tuleb otsus tühistada ja toimik tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile arvestades Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-16, p 11 märgitud seisukohti. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
9. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 11.08.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-4258 muutmata ja süüdistatav Ebe Talli 26.08.2022 apellatsioon rahuldamata. 3.1 Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 11.08.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-4258 on seaduslik ning ei esine ühtegi KrMS §-s 3411 sätestatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise alust. 3.2 Kokkuleppemenetluse läbirääkimised toimusid prokuratuuris 13.07.2022 ning õiguste ja tagajärgedega tutvumist kinnitab süüdistatava allkiri kokkuleppe esimesel leheküljel. Süüdistatava väide kaitsja poolsete ähvarduste ja sunni kohta on alusetu. Tegemist on lausvalega, millega süüdistatav üritab viia ringkonnakohut eksiteele. Läbirääkimiste käigus ei ole kaitsja (ega prokurör) süüdistatavale mis tahes survet avaldanud ega teda ähvardanud. Kaitsja täitis enda ülesandeid korrektselt ning tegutses kooskõlas seadusega. Süüdistataval küsimuste tekkimisel vastas kaitsja neile ning nõustas süüdistatavat kogu läbirääkimiste aja vältel. 3.3 Läbirääkimistele asudes ei olnud süüdistatav teadlik KarS § 424 lg 4 p 2 sättest, mille kohaselt kohaldatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isiku suhtes alati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu oli antud säte ja selle kohustuslikkus süüdistatavale nii prokuröri kui kaitsja poolt selgitatud ning süüdistatav sai sellest aru. Kuivõrd tegemist on obligatoorse tingimusega, siis puudus alus pidada läbirääkimisi lisakaristuse kohaldamise/kohaldamata jätmise kohta ning selles osas on apellatsiooni väited ainetud. Lisakaristuse pikkus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu ei tulnud selles osas vastuväiteid ka kaitsjalt. Vastupidiselt süüdistatavale leiab prokurör, et see on põhjendatud ning vastab süüdistatava süü suurusele. Siinkohal rõhutab prokurör taas, et seonduvalt lisakaristuse pikkusega ei ole süüdistatavat millegagi ähvardatud ega talle kellegi poolt survet avaldatud. 3.4 Eesti Vabariigis eksisteerib hästi arenenud ja sujuvalt toimiv ühistranspordi süsteem, mille abil on igaühel, ka juhtimisõigust mitteomaval isikul, mõistliku aja jooksul võimalik edukalt jõuda ühest punktist teise. Veelgi enam, Tallinna elanikele on ühistranspordi kasutamine tasuta. Arvestades kütuse hindasid, on viimane süüdistatava, kellel lasuvad märkimisväärsed rahalised kohustused, jaoks eriti aktuaalne. Internetileheküljelt www.tallinn.ee leitava ja vabalt kättesaadava reisiplaneerija andmete kohaselt kulub süüdistatava elukohast XXX tänavale (väidetava töökoha asukoht) ühistranspordiga jõudmisele 45-46 minutit, millist ajavahemikku ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ja ületamatuks. Mis puudutab süüdistatava elukaaslast, kelle sõidutamiseks on süüdistataval väidetavalt samuti vaja juhtimisõigust, siis elukaaslasel kui liikumispuudega isikul on õigus pöörduda vastava abi saamiseks elukohajärgse linnaosavalitsuse poole. 2 3.5 Läbirääkimiste tulemusena allkirjastatud kokkulepe oli süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kui prokurör poleks selles veendunud, ei oleks ta süüdistatava ja tema kaitsjaga kokkulepet sõlminud. Apellatsioonis sisalduvad viited Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-120-16 ja nr 3-1-1-81-11 on asjakohatud, kuivõrd süüdistatav Ebe Tall ei olnud kokkulepet sõlmides eksimuses selle sisu või õiguslike tagajärgede osas, teda ei mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga ning tema ei olnud otsustusvõimetu. Apellatsioonist võib järeldada, et süüdistatav heidab Harju Maakohtule ette, nagu poleks kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus kontrollinud, kas kokkuleppe sõlmimine, sealhulgas lisakaristuse tingimustega nõustumine, oli süüdistatava vaba tahte avaldus. Ka selles osas vaidleb prokurör, kes osales kohtuistungil, apellandile vastu. Nimelt nähtub nii 11.08.2022 kohtuistungi protokollist kui audiosalvestiselt, et vastates kohtu küsimustele kokkuleppe sõlmimise asjaolude ja tahteavalduse tõelisuse kohta, kinnitas süüdistatav, et väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, keegi teda ei sundinud ega ähvardanud, samuti on temale selgitatud üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Apellatsiooni, mille on esitanud süüdistatav on viidatud kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele kokkuleppe sõlmimisel, kuna väidetavalt ei ole süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet lisakaristuse kohaldamise osas, millise vaidlustamine on võimalik seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses.
11. Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega ning prokuröri seisukohaga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 5.1 Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
12. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas kokkuleppemenetlust kohaldades kriminaalmenetlusõigust rikutud. Kriminaalasjas on Ebe Talli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe
13. juulil 2022.a (tl 61-64). Ebe Tall on kinnitanud enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda allkirjaga (tl 64). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud toimepandud kuritegu, kuriteo kvalifikatsiooni kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, sh lõplikku liitkaristust, karistuse asendamist ja ka lisakaristust. 6.1 Kokkulepe on avaldatud kohtuistungil, kus maakohus tuvastav vastavalt KrMS § 247 lg 2, et Ebe Tall on kokkuleppest aru saanud ja ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Seejuures ei ole kohtu tegevus olnud üksnes formaalne. Kohus on teinud süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, kuid süüdistatav ei soovinud seda teha. Seejuures on süüdistatav Ebe Tall väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, märkides kohtuistungil, et keegi ei sundinud ega mõjutanud teda. Lisaks on süüdistatav kinnitanud, et talle on selgitatud kokkuleppe sõlmimise tagajärgi ning kinnitanud, et ta suudab kahe aasta jooksul üldkasuliku töö tunnid ära teha (tl 67). Süüdistatava väide, et sõlmis lisakaristuse osas kokkuleppe kaitsja ähvarduse tulemusel ei ole usutav ja on ainetu. 3 6.2 Materjalidest ei tulene, et Ebe Talli poolt kokkuleppe sõlmimine, sh lisakaristuse osas ei olnud tema tõeline tahe ning ta polnud võimeline hindama või arusaama kokkuleppe allkirjastamise tähendusest. Seda enam, et süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses, kuna teda ähvardati kaitsja poolt. Seega ei ole süüdistatav märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse. Kokkuvõtvalt ei ole alust asuda seisukohale, et Ebe Talli poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oli kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või et Ebe Tall oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest või ta ei olnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline.
14. Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS
15. peatüki
16. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning süüdistatava väide, et tal puudus kokkuleppe sõlmimisel vaba tahe, on ainetu.
17. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4