1-20-4089/25

Kriminaalasi nr 1-20-4089 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.08.
3. a) Kriminaalasja number 1-20-4089 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Toomas Koitmäe (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Artur Mäeoru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ARTUR MÄEORG isikukood: 38805130323; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx RESOLUTSIOON Jätta Artur Mäeorg Harju Maakohtu 03.07.
4. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 120-4089 määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Artur Mäeorg on süüdi tunnistatud Rootsi Kuningriigi Ülem-Norrlandi Ringkonnakohtu (Hovrätten för Övre Norrland) 7.10.2019 otsusega nr B 800-19 suures koguses narkootilise aine salakaubaveo eest raskendavatel asjaoludel. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest mõisteti Artur Mäeorule karistusena 6 aastat vangistust salakaubaveo eest karistusi sätestava seaduse (2000:1225) § 3 lg 1 ja § 6 lg 3 järgi. Nimetatud tegu on kuriteona karistatav ka Eesti Vabariigis ja seda KarS § 184 lg 1 järgi. 03.07.2020 tunnistas Harju Maakohus oma määrusega kriminaalasjas nr 1-20-4089 KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel Artur Mäeoru suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Ülem-Norrlandi Ringkonnakohtu 7.10.2019 otsusega nr B 800-19 mõistetud vangistuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Eelnimetatud kohtumäärusega määrati, et Artur Mäeorul kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ärakandmisele 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.04.2019 ja lõppeb 01.04.
5. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Artur Mäeoru tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Artur Mäeoru tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toob välja, et kuigi positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja elukoht vabanemisel, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Isik on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vanglas viibib kolmandat korda. Seega ei ole kriminaalkaristus ja vangistus talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Teda on karistatud suurtes kogustes narkootikumide käitlemise eest ja viimasel juhul oli kuritegu toime pandud Rootsi Kuningriigis. Kuritegude toimepanemise ajendiks on süüdimõistetul olnud kiire majandusliku kasu teenimine, Eesti Vabariigis ametliku töötamise kohta andmed puuduvad ja ka vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Kuna varasemad karistused ei ole isikule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud siis on alust kahelda, kas õiguskuulekusele suunavat mõju saab loota praegusest vangistusest ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast katseajast. Samuti ei saa prokuröri hinnangul riski maandavateks teguriteks lugeda neid asjaolusid, mis olid olemas kuriteo toimepanemise hetkel. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Artur Mäeoru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Artur Mäeorg selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda vangistusest elektroonilise valve all. Ta soovib elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxx osakonda. Süüdimõistetu mõistab, et elektroonilise valve all vabanedes peab ta järgima nõudeid ja läbima programme. Isik selgitab, et ta soovib asuda elama Samaaria turvakoju, kuna sealt saab ta vajalikku abi ja tuge. Lisaks on tal vabaduses õde, kellega soovib suhteid parandada, vanaema ja kaks väga head sõpra, kes teda materiaalselt toetavad ja tööd pakuvad. Vanglas olles on Artur Mäeorg läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud puidupingi operaatori eriala ja osalenud tööhõives. Isik selgitab, et ta vaatab praegu asju teistmoodi, kui varem. Rootsis vangistust kandes käis ta psühholoogi vastuvõtul, kes aitas tal aru saada asjadest, mida ta enne ei mõistnud. Süüdimõistetu leiab, et tema suhtumine vabadusse ja vanglasse on nüüd hoopis teine ja tal on olemas tahe. Süüdimõistetu loodab, et kohus usub temasse ja palub ennast ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Artur Mäeorg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu Pärnus. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Turvakodu juhataja ning Artur Mäeoru võimalikud toakaaslased on andnud oma nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Artur Mäeoru tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artur Mäeorul on kriminaalkorras neli kehtivat karistust ja ta kannab praegu kolmandat reaalset vanglakaristust. Kõik karistused on isikule määratud narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab Artur Mäeorg Rootsi Kuningriigis toime pandud narkokuriteo eest. Eelmise kuriteo pani isik toime Soome Vabariigis. Kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud ette planeeritult, tahtlikult ning ajendiks on olnud rahalise kasu teenimise soov ja uimastite tarvitamine. Käideldud narkootikumide kogused on ajas muutunud suuremaks (eelmise kuriteo puhul 2,5 kg ja käesoleva kuriteo puhul ligikaudu 13 kg amfetamiini). Kohtu hinnangul näitab isiku suhtumist ka kehtivasse õiguskorda asjaolu, et käesoleva kuriteo pani süüdimõistetu toime üksnes viis kuud pärast seda, kui oli Soome Vabariigis ennetähtaegselt vangistusest vabanenud. Süüdimõistetu puhul ei saa mööda vaadata toime pandud kuriteo iseloomust ja narkootikumide tarvitamise harjumusest. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta esmakordselt narkootikume 13 aastaselt ning viimati
6. aastal. Esmalt ta enda sõnul lihtsalt tarvitas narkootikume, kuid siis leidis, et ta võiks neid ka müüa. Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt on isik kuriteod enamasti toime pannud kiire hõlptulu teenimise ajendil. Isik teadvustab, et töötamine on vajalik õiguskuuleka elu elamiseks, kuid tema hinnangul ei jõua töötamisega piisavalt kiiresti soovitud tulemuseni. Eestis süüdimõistetu ametlikult töötanud ei ole, kuid enda sõnul on olnud ametlikult tööl Soomes. Enne käesolevat vangistust isik ametlikult tööl ei käinud. Hõlptulu teenimine ja elukvaliteedi tõstmine kuritegelikul teel näitavad isiku negatiivset suhtumist töötamisse. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu süüdimõistetu ükskõikset ja hoolimatut suhtumist teiste isikute heaolusse ja kehtivasse õiguskorda. Isikul on kuritegelikku käitumist soodustavad hoiakud ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga. Artur Mäeoru käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibides on ta omandanud puidupingi operaatori eriala ning on osalenud tööhõives. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud struktureeritud vestlusel negatiivsete hoiakute mõjust igapäevaelule ning täitnud töövihiku teemal kanep. Programmide läbiviijate hinnang isiku osalemise kohta on positiivne. Süüdimõistetu on avatud suhtlemisega, viisakas ja osavõtlik. Isik on seadnud endale eesmärgiks täielikult lõpetada mõnuainete tarvitamise ja eluga edasi liikuda. Samas on ta ka varasemalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, millele on siiski järgnenud tagasilangused ja uued kuriteod. Positiivse asjaoluna saab veel välja tuua, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakoju, kus talle pakutakse võimalust osaleda 6 – 12 3 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on isikul vabaduses õde, kellega ta soovib suhteid parandada, kaks head sõpra, kes on nõus teda materiaalselt aitama ja suhtleb ka vanaemaga. Küll aga ei saa antud juhul arvestada lähedaste toetust ja elukoha olemasolu määrava asjaoluna, kuivõrd isikul oli eelnimetatud olemas ka kuritegude toimepanemise hetkel. Kohus ei ole siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Isik on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nende läbiviimisel on täheldatud positiivseid muutuseid. Teisalt on Artur Mäeorul olnud võimalus eelmisest vangistusest Soome Vabariigis ennetähtaegselt vabaneda, kuid kõigest mõned kuud pärast vabanemist pani isik toime uue kuriteo. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt ei mõtle süüdimõistetu oma tegude tagajärgedele, tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiirele ja positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Ta on ka varasemalt avaldanud motivatsiooni muutusteks, kuid seniajani need püsima ei ole jäänud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et isikut ei ole võimalik usaldada, et ta sellel korral vabaduses olles teisiti käituks. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada väga suureks. Kohus leiab, et isiku praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises ja hoiakutes on püsivad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Artur Mäeoru karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4