MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1866 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipid
§ 23
lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
§ 68p 6).
- Puudutatud isik viibib hetkeseisuga Eesti Vabariigis ebaseaduslikult, sh kinnitas isik, et sai otsuse 31.08.2022 kätte (küsitluse lk 4). Isikule on koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Isikul on küll kehtiv pass, kuid tema väljasaatmine ei ole kinnipidamisest 48 tunni jooksul võimalik (vt PPA kinnitus istungil). Isiku osas on vajalik korraldada lennupiletid päritoluriiki väljasaatmiseks ning esmane võimalus selleks on 12.09.
- Asja materjalidest nähtub, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (
§ 10lg 2).
Isikul puudub elukoht, milles elamiseks saaks teda kohustada (p 1). Ka on isik keeldunud enda reisidokumendi hoiule andmisest (p 6). Ka isiku suhtlemisest PPA-ga nähtub, et isik ei ole valmis talle ebasobiva haldusakti täitmisele kaasa aitama. Isiku suhtes tuli kasutada vahetut sundi (füüsilist jõudu) (kinnipidamise protokoll, lk 1). Isik on sõimanud tema taotlusega tegelenud ametnikku (04.03.2021 e-kiri). Ka on isik väljendanud vaenulikku suhtumist Eesti Vabariiki, leides, et kui „suur/suurepärane Venemaa liidab endaga väikese nii nimetatud Eesti Vabariigi kui enda oma…;“ või „Eesti hakkab kannatama rohkem kui Ukraina ja Venemaa on sõbralikum“. Isiku ebausaldusväärsust kinnitab ka Aenbee OÜ ebausaldusväärsuse kohta kogutud põhjendused, ennekõike, et ligikaudu nelja aasta jooksul ei ole isikule elamisloa andmise aluseks olnud ettevõte, mille juht isik ise on, faktiliselt oma tegevust alustanud. Sealjuures on muu isik kasutanud X eresidendi digitaalset isikutunnistust (teade ebausaldusväärsuse kohta, alapealkirjad „Aenbee OÜ pangakonto väljavõte“ ja „E-residendi kaart“) ja isik on olnud seotud teiste ettevõtetega, mida ta ise ei kontrolli (sama teade). Isik on ettevõtte kaudu soovinud tuua Eestisse oma lähisugulasi (isa, ven2
(3)na, õe). Seega isiku käitumine tervikuna viitab sellele, et tema viibimiseesmärk ei ole olnud elamisloaga kooskõlas, vaid ta on siia pigem soovinud tuua oma lähisugulasi (mittetöötavasse ettevõttesse), ei ole ettevõttega taganud endale legaalset sissetulekut (raha on saatnud sõbrad või sugulased; küsitluse lk 3) ning ta on olnud sisuliselt variisikuks. Seega isik ei täida talle pandud kohustusi, vaid peab silmas talle sobivamaid eesmärke. Isik kinnitas 02.09.2022 küsitlusel korduvalt, et ei soovi Eestist ega Schengeni alalt vabatahtlikult lahkuda. Mõningatel juhtudel võib olla isiku soovimatus Eestist lahkuda inimlikult mõistetav, nt kui isikul on Eestis olulised sidemed, tema elu satuks koduriigis ohtu vms. Käesoleval juhul aga ei ole isikul sidemeid Eestiga ning ta ei teosta Eestis eesmärki, milleks talle kui välismaalasele elamisluba anti. Seetõttu on isiku soovimatus Eestist lahkuda oluline asjaolu, mis kinnitab ka põgenemisohtu. Kuigi isik on viibinud Euroopa Liidu riikidest üksnes Eestis, on ta kinnitanud, et tal on sugulasi ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal.
- Kohus ei pea usaldusväärseks isiku istungil antud selgitusi, et ta on valmis Eestist lahkuma ja tegema koostööd. Isiku selgitused on kardinaalselt erinevad 02.09.2022 vestluse protokollis toodust, sh sisaldab varasem protokoll isiku keeldumist korduvalt. Kohus peab tõenäoliseks, et üheks ööks vabaduse võtmine võib kallutada isikut andma talle soodsaid selgitusi, pääsemaks vabadusse, kuid ei vähenda põgenemisohtu. Isiku soovimatus Eestist lahkuda ja sellest tulenev võimalus, et ta hakkab väljasaatmisest kõrvale hoiduma, on kooskõlas Aenbee OÜ kohta kogutud andmete, 02.09.2022 protokolli sisu, sellele lisatud omakäelise selgituse kui ka varasema sõimukirjaga. Isikul oli võimalik nõustuda juba 02.09.2022 enda vabatahtliku lahkumisega Eestist ja endale ka piletid korraldada, kuid isik ei soovinud seda teha. Isiku selgitusi istungil, et tal on võimalik igal ajal oma ettevõttele investeeringuid kui ka endale kojulennu piletiraha organiseerida ei pea kohus usaldusväärseks, sh kuna isik ei ole korraldanud investeeringuid 4 aasta jooksul ning ka üürileandja avaldusest üürikomisjonile nähtub isiku võimetus enda kulusid kanda.
- Kohus rahuldab taotluse
§ 23
lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus
§ 68
p-ga 6 ning annab loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse üheks kuuks, kuna esineb isiku põgenemisoht. Isiku senisest käitumisest ja väljaütlemistest ning neist järelduvatest hoiakutest nähtub prognoos, et vabaduses viibides ei pruugi isik talle pandud lahkumiskohustust vabatahtlikult täita ega PPA-le kättesaadav olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)