Hagejale kuritegude toimepanemise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seetõttu oli vaidlusaluse väite avaldamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et vaidlusalune väide vastas tõele. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kuna hageja oli pannud toime kuriteod, mille eest ta oli süüdi mõistetud, siis hageja oli oma au ja hea nime maha mänginud. Hageja ei olnud ise ennast avalikkuse tähelepanu huviorbiiti asetanud. Avalikkus sai hagejast ja tema poolt toimepandud kuritegudest teada tänu ajakirjandusele. Ajakirjanikel oli õigus avaldada tõeseid andmeid hageja poolt sooritatud kuritegude kohta. Ajakirjandusel ei olnud õigust avaldada ja hagejal puudus kohustus taluda ebaõigete andmete avaldamist tema tegevuse, sh sooritatud kuritegude kohta. Meediaväljaandel oli kohustus ja vastutus täpse ja usaldusväärse informatsiooni edastamise eest. Mida tõsisem oli isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam pidi olema faktiline aluspõhi (EIK lahend asjas Ziembiński vs. Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Isikul oli õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli isikul selline õigus ka olukorras, kus ta pani toime kuritegusid ja seda vaatamata toimepandud kuritegude tehioludele.
) §637 lg1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Maakohus tuvastas ebaõigesti aegumistähtaja alguse. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlustanud hageja TsÜS § 150 lg 1 kohaldamist. Maakohus tuvastas, et hageja oli tuginenud tsiviilasjas nr 2-13-19714 esitatud 03.10.2014 kassatsioonkaebuses, et vastav saade oli Kanal 2 veebilehel järelvaadatav igale soovijale. Seega hiljemalt 03.10.2014 oli hageja teadlik, et vaidlusalust faktiväidet sisaldav saade oli kättesaadav Kanal 2 veebilehel ja hiljemalt 03.10.2014 pidi hageja teada saama kahjust (maine kahjustamine ebaõige faktiväite avaldamisega) ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Puudus vaidlus, et saade oli veebis avalik tsiviilasja nr 2-13-19714 menetlemise ajal. Seega nähtub, et hageja oli juba eelmise kohtumenetluse ajal teadlik, et saade oli veebilehel kättesaadav. Maine kahjustamisest ja kahju põhjustanud isikust pidi hageja teada saama juba hiljemalt 03.10.2014. Hagejal oli õigus ja võimalus juba siis kaaluda kohtusse pöördumist oma huvide kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide, et kassatsioonkaebuses avaldatu ei puutunud praegu asjasse, sest hageja oli eluaegne vang, kellel puudus vaba juurdepääs internetile, ei lükka ümber maakohtu järeldusi. Isegi kui hageja sai ka tunnistajalt teada telesaate kohta, siis arvestades hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse sisu poleks hageja saanud tunnistaja ütlustega lükata ümber seda, mis 03.10.2014 kassatsioonkaebuses kirjas oli. Kohus märgib, et hagejal oli 4 tsiviilasjas nr 2-13-19714 kassatsioonkaebuse esitamisel lepinguline esindaja ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (
Hageja polnud toonud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal hagejale soovitud ajal. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited otsusele ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebuses pole esile toodud selliseid maakohtu rikkumisi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul maakohtu otsustusi tühistada või muuta. Pelgalt asjaolu, et hageja ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohtu lahend on ebaõige. Apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel pole ringkonnakohtul võimalik asuda maakohtust erinevale ja teistsugusele seisukohale nõude aegumise osas. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. Eeltoodud arvesse võttes, ei saaks hageja apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Keeldumise tõttu puudub vajadus otsustada menetlusabi üle. 7.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (
8. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjale (
Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (
lg 4).
9.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.