Obsah (10)

§ 208§ 218§ 77§ 100§ 101§ 14§ 221§ 217§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17483

§ 208) tuleneva nõudena.

1. Pooltel ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: 6 2-19-17483 • • • • • • • hagejad ostsid kostjatelt 05.06.2018 (maakohus on ebaõigesti märkinud lepingu sõlmimise kuupäevaks 21.09.2016) lepinguga kinnistu XXX; elamule väljastati 03.05.2018 kasutusluba; hagejad tasusid kostjatele ostetud kinnistu eest 228 500 eurot; müügilepingu p-s 2.1.6 kinnitas müüja, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; hagejad said kinnistu valduse 14.07.2018; hagejate kohtueelsete õigusabi kulude suurus on 3384 eurot ja Q arvamuse (audit, Katuse Ekspert OÜ) saamise kulu on 1680 eurot; hagejad teavitasid kostjaid väidetavatest puudustest mõisliku aja jooksul ja nõudsid puuduste kõrvaldamist.
2. Pooltel oli vaidlus asja puuduste üle ja selle üle, kas kostjad kui müüjad teavitasid hagejaid puudustest ning kas tegemist võiks olla varjatud puudustega. Lisaks vaidlesid pooled selle üle, kas puuduste kõrvaldamise kulud kui kahju on tõendatud ja põhjendatud ja kas nõutavat hüvitist tuleks vähendada. Seega tõusetus küsimus sellest, kas lepingu ese vastab kokkulepitud tingimustele ja kas see on keskmise kvaliteediga ja kas kostjad vastutavad selle eest ja kui vastutavad, siis millises ulatuses.
3. Seoses väidetavate puudustega soojustuse ja fassaadi osas kuulas maakohus üle kostjate tunnistaja N, kelle ütluste kohaselt uurisid hagejad majaga tutvudes korduvalt elamu soojustuse küsimusi. Tunnistaja ütles, et hagejad selgitasid, et nad peavad vajalikuks maja tulevikus soojustada ja seda räägiti mitu korda, kui hagejad käisid maja dokumentidega tutvumas. Hageja II seletas, et kui tema käis majaga tutvumas, küdes ahi ja majas oli soe. Seega nähtub hageja II seletustest, et kui ahju köeti, siis oli soe. Tunnistaja N ütlused ja lepingu p-s 2.1.6 sätestatu kinnitavad, et kostjad avaldasid hagejatele, et elamu võib olla jahe. Hageja II seletustest järeldas kohus, et teatud juhtudel kasutati täiendavalt ahjuga kütmist, et saavutada toas soe temperatuur.
4. Kirjalikest tõenditest nähtus, et kostja I saatis hagejatele tehnilise seisukorra dokumendid ja elektri tarbimise ajaloo andmed. Elamu üleandmise aktist nähtub, et hagejad kinnitasid 14.07.2018, et nad on tutvunud elamu dokumentidega. Tehnilise seisukorra ülevaatuse akti p-s 2.1.2 viidatakse vajadusele teha fassaadi kohal termouuringud, mis tuvastaks soojalekked, sealjuures nähtub aktist, et 2016 oli osa fassaadikividest lagunenud, mis on tingitud niiskus- ja külmakahjustustest. Lepingu p 2.2.7 koosmõjus lepingu p-ga 2.1.6 ja enne lepingu sõlmimist maja soojustuse uurimist on võimalik tõlgendada nii, et kostjad olid teavitanud hagejaid sellest, et maja soojapidavus ei ole hea. Asjaolu, et müüjad kirjeldasid soojapidavuse põhjuseks aknaid ja suuri tuuli, ei tähenda, et nad ei oleks soojapidamatusest hagejaid teavitanud. Arvestades 16.12.2016 elamu tehnilise seisukorra akti, mille hagejad kostjatelt said, ja lepingu p 2.1.6 esimeses lauses sätestatut, ei saanud hagejatele olla üllatuslik ja ootamatu, et elamu on jahe ehk et vajab soojustust ning et vajadusel on vaja termokaamerate abil selgeks teha võimalikud soojakaod (tehnilise sisukorra akti p 2.1.2). Ka hagejate kasutatud spetsialist H, kes vaatas elamu üle
5. aastal enne lepingu sõlmimist, on oma hinnangus kirjeldanud lagunenud fassaadi ja katuselae soojustuse ebaühtlust, mida tuleks kohendada ja kuhu tuleks lisada soojustust. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjad tõendasid, et nad avaldasid ostjatele müüdud asja omaduse, et see võib olla jahe, mis viitab otseselt elamu soojapidavuse probleemidele. Lepingu p-des 2.1.6 ja 2.2.7 märgitud asjaolusid on pooled arvestanud ka hinna kujundamisel lepingu p-s 3.
6. Nimetatud põhjendustel leidis kohus, et elamu soojapidamatus ei ole varjatud 7 2-19-17483 puuduseks, vaid müüjad olid seda ostjatele avaldanud. Seega ei vastuta kostjad müüjatena

§ 218

lg 4 järgi selle elamu nn omaduse või puuduse eest, kuna ostjad teadsid lepingu sõlmimisel asja sellisest omadusest või pidid teadma.

1. Seoses fassaadi puudustega märkis kohus, et lepingus on avaldatud, et fassaadi tellised on osaliselt murenenud ilmastikumõjude tõttu. Kostjate esitatud 16.12.2016 tehnilise seisukorra aktist nähtuvalt oli fassaad osaliselt lagunenud. Seda, et fassaad osaliselt laguneb, oli näha ka vaatlusel, kuid seda, et kogu maja ulatuses fassaad laguneks, ei nähtunud. Ka enne lepingu sõlmimist hagejate enda spetsialisti
2. aastal koostatud arvamusest nähtub, et fassaad on osaliselt lagunud. Seega oli tegemist puudusega, mis oli visuaalsel vaatlusel nähtav ja seda ei saa pidada varjatud puuduseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada puuduseks mitte seda, et ehitustehniliselt on asi ehitatud ebakorrektselt, vaid seda, et fassaad lagunes, kuid fassaadi lagunemisest pidid olema hagejad teadlikud. Asjaolu, et hagejatel oli plaan fassaad soojustada lepingu p 2.2.7 järgi, tähendab seda, et soojustamiseks tuleb teha vastavaid töid ja kanda kulusid, millega pidid hagejad arvestama. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole hagejate väited, et kogu elamu fassaad tuleb täies ulatuses lammutada ja uuesti ehitada, kuna see on laotud ilma projektikohase ja vajaliku tuulutusvaheta, mistõttu omakorda vajalik täiendavalt laiendada vundamenti.
3. Sadevee läbijooksu kohta oli lepingu p 2.1.6 märgitud, et sügisel 2017 toimus tugeva tuule ja vihmaga leke teise korruse wc-vannitoa, millest on näha väga väikest kahjustust, mis vajab väikesemahulist pahteldamist/värvimist. Hagejate esitatud fotod tõendasid, et jaanuaris 2019 toimus esimene suur sadevete läbijooks elamusse, mida ilmestasid veetilgad ruumides, põrandale asetatud anumad. Vee läbijooksu kinnitas vande alla ka hageja II. Hageja II tõendas, et vee läbijooksu põhjus sellises ulatuslikus osas on tingitutud ehituslikust veast – katuse ja vintskapi seinapleki all nurgas pole vettpidavat kihti ning aluskatte ülespöördeid pole tehtud nõuetekohaselt. Kostjate tunnistaja N kinnitas istungil, et kunagi varem pole majja vesi sisse jooksnud, v.a 2017, kuigi selles majas on elatud 12 aastat. Hagejad kasutasid elamu ülevaatusel spetsialisti, kinnitades lepingu p-s 2.2.3, et nad on ehitise seisukorrast teadlikud. Kuigi spetsialist H ei avanud konstruktsioone, märkis ta, et ta ei märganud varasema läbijooksu märke. Kostjad ei ole varjanud läbijooksu ja see on lepingus esile toodud. Seega oli selge, et elamul on selline puudus, et kuskilt tuleb sadevesi elamusse sisse, s.t kas katus vm konstruktsioon laseb sadevett läbi. Asjaolu, et seda läbijooksu põhjustab ehituslik viga või ehituslik mööndus, ei tähenda, et puudus oleks hagejatele teadmata või mida kostjad oleksid varjanud. Nimetatud põhjendustel leidis kohus, et elamusse sadevee läbijooks (leke) ei ole varjatud puuduseks, sest müüjad olid seda ostjatele avaldanud.
4. Lisaks tuvastas ekspert hulgaliselt ehituslikke puuduseid, mis on märgitud auditis ja mida Q kinnitas ütlustega. Samas märkisid kostjad, et elamu soojustamise vajadusest olid hagejad teadlikud, samuti sellest, et majas oli läbijooks ja osa väidetavaid vigu, nagu pööningul puuduv osaline soojustus, oli hagejatele teada. Hagejate esitatud H arvamusest nähtub, et pööningul tuleb soojustust korrastada ja panna täiendavalt soojustust juurde. Neist asjaoludest olid hagejad teadlikud (lepingu p 2.2.3). Vaatlusel selgus, et pööningul on siiski olemas tuulutus. H arvamusest ei nähtu, et pööningul poleks tuulutust, on märgitud, et tuul puhub räästast sisse. Samas nähtub arvamusest, et akende ülemiste põskede katteplekid ei taga fassaadilt valguva vee ärajuhtimist, plekid on osaliselt puudu, mis viitavad sellele, et fassaadile jookseb vesi ja saab seda kahjustada. Samast arvamusest nähtub, et tuulesuunajad on paigaldamata, rõdude katteplaat on paigaldatud avatäidete tuulutusavadest kõrgemale ja raamisisene kondensaatvesi ei valgu ära või valgub hoone konstruktsiooni. Hagejad pidid olema H arvamuse kaudu teadlikud, et rõdude kalded pole korrektsed, puuduvad tuulesuunajad, fassaadilt ei jookse vesi 8 2-19-17483 korrektselt ära ning neid ei saa pidada varjatud puudusteks. Seega ei vastuta kostjad nende puuduste eest

§ 218lg 4 järgi.

1. Lisaks leidis kohus, et sellised puudused nagu puudused aurutõketes, soojustuse, hüdroisolatsiooni paigutus, aluskatete ülespöörete puudulikkus, fassaadi osaline tuulutuse puudus, puuduv harjatuulutus, otsaviilude aluste otsaseinte tuulutusavade/restide puudumine, korstnal puuduvad ettenähtud nõutavad aluskatte veesuunajad ja ülespöörded, on osa ehituslikest vigadest, mis põhjustavad elamu soojakao ja vee läbijooksu elamusse. Seda kinnitab hagejate esitatud Q audit. Samas on neid puudusi, nagu sadevee läbijooks ja jahe maja ehk soojapidamatus, kostjad lepingus ka ostjatele avaldanud.
2. Q arvamusest nähtub, et elamu ei vasta ehitusprojektile, kuid samas nähtub, et elamule on antud kasutusluba. Arvamusest nähtuvalt puuduvad andmed projekti muudatuste kohta. Kostjate esitatud tehnilise seisukorra aktist nähtuvalt tehti kostjatele kasutusloa taotluse vormistamiseks ettepanek korrastada ehitise tehnilised andmed vastavalt muudatusjoonistele, sj nähtub, et tuleb teha projekti muudatus. Kostjad esitasid kohtule dokumendid selle kohta, et nad tegid projektimuudatused 2016 ja
3. Kuna hoonele on väljastatud 03.05.2018 kasutusluba, s.o mõni kuu enne müügilepingu sõlmimist, siis puudub kohtul alus kahelda, et elamut poleks projekti kohaselt ehitatud või poleks tehtud projektimuudatusi nagu oli nõutud tehnilise seisukorra aktis. Seega ei ole põhjendatud hagejate etteheide kostjatele, et hoone pole ehitatud projekti kohaselt ning tegemist pole puudusega.
4. Etteheited normidevastastele korstnaplekkidele on alusetud, sest tegemist on vaid Q arvamusega, et need ei pruukinud olla normide kohased. Samas on Q hinnanud, et ka hagejate 2019 tehtud töö ei vasta normidele. Seetõttu ei nõustu kohus hagejatega, et tõendatud oleks väide, et müügilepingu sõlmimisel oleksid puudunud normikohased korstnaplekid, mille eest vastutaksid kostjad ja et tegemist oleks puudusega, mida kostjad oleksid varjanud.
5. Seda, et vundament oleks vajunud ja talad vettinud, vaatlusel ei nähtunud. Viiteid pragudele ja vajumisele ei nähtu ka hagejate spetsialisti H arvamusest. Seega leidis kohus, et sellise puuduse olemasolu (vundamendi deformatsioon, vajumine) ei leidnud tõendamist.
6. Hagejate enda poolt kohtule esitatud Q audist nähtuvalt on elamu siiski elamiseks kõlblikus seisukorras. Seega vastab kinnistu keskmisele kvaliteedile

§ 77lg 1 järgi.

40. Kuna kostjad ei ole müügilepingut rikkunud

§ 100

tähenduses, ei saa hagejad nõuda kostjatelt

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 3, § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 65 lg 1 järgi kahju hüvitamist väidetavate puuduste kõrvaldamise kulude eest, kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ja kahju kindlakstegemise kulude eest. Apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust (

§ 14, § 77, § 217, § 218 ja § 221).

Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolud ja hindas ebaõigesti tõendeid, mistõttu on ka maakohtu järeldused ebaõiged.

1. Maakohus asus põhimõtteliselt ebaõigele seisukohale ehitustehnilise puuduse määratlemisel. Maakohus ei eristanud elamul esinenud ilmseid silmnähtavaid puudusi (mille olemasolust kostjad teavitasid lepingus ning mille osas hagejad nõudeid ei esitanud) varjatud 9 2-19-17483 puudustest ja nende tekkepõhjustest, mis olid hagi aluseks ning millest hagejad said teadlikuks alles pool aastat pärast lepingu sõlmimist ning millest teadmisel ei oleks hagejad elamut endile elamiseks ostnud.
2. Väär on maakohtu järeldus, et hagejad olid või pidid olema teadlikud kõigist hagi aluseks olevatest varjatud puudustest lepingu sõlmimisel, kuivõrd sellest oli neid teavitanud müüjad ning nad olid eelnevalt elamu üle vaadanud ehitusalal kogemusi omava H-ga. Mõlemad järeldused on väärad.
3. Elamus varjatud puudused avastanud eriteadmistega isiku 01.02.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tegemist varjatud puudustega, mille leidmine oli võimatu ilma konstruktsioone avamata. Seevastu toimus elamu müügieelne vaatlus koos ehitusalal tegutseva H-ga üksnes visuaalselt ning lühiajaliselt, sealjuures konstruktsioone avamata, mistõttu polnud ka võimalik tuvastada varjatud puudusi. Ehituskogemusega isiku kasutamine ülevaatuse läbiviimisel ei suurenda ostja hoolsuskohustust nende vigade osas, mida visuaalse vaatluse käigus ei olnud võimalik tuvastada.
4. Kostjate kinnituste mittevastavus tegelikkusega on kinnistu müügilepingus ilmselge. Maakohus tegi ebaõige järelduse, et ostjad pidid olema teadlikud, et ostetava elamu näol ongi tegemist sooja mittepideva ning pidevalt jaheda majaga. Samuti tegi maakohus ebaõige järelduse lepingus viidatud ühekordsest lekkest, et hagejad pidid seeläbi olema teadlikud ega tohtinud olla üllatunud asjaolust, et edaspidi hakkavadki ilmnema elamu erinevates kohtades massiivsed vee läbijooksud ja need ei ole ehitusvigadest tingitud puudused. Fassaad oli murenenud täies ulatuses, mitte osaliselt, nagu kostjad väitsid. Kostjad väitsid, et aed vajab osaliselt renoveerimist, aga tegelikult vajas tervikuna.
5. Maakohus järeldas vääralt, et kuivõrd hoonele on antud 2018 kasutusluba, siis pole põhjendatud hagejate etteheide, et elamu ei ole ehitatud projekti kohaselt ning tegemist pole puudusega.
6. Väär on maakohtu järeldus pööningul tuulutussüsteemi olemasolu kohta, tuginedes subjektiivsele tundele, mis tekkis vaatluse ajal. Vaatluse ajal tundis kohtunik tuuletõmmet mitte tuulutussüsteemi olemasolu tõttu, vaid seetõttu, et pööningu luuk oli avatud.
7. Maakohus tegi väärad järeldused müügilepingu p 2.2.7 sisalduvast hagejate soovist tulevikus üle soojustada elamu fassaad.
8. Väär on maakohtu järeldus, et elamu vastab keskmisele kvaliteedile. Maakohus on ebaõigesti tsiteerinud Q arvamust. Elamu keskmise kvaliteedi taset ei saa lasta niivõrd madalale, et piisab ainuüksi sellest, et see ei ole ohtlik inimese elule. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt auditis kirjeldatud ning pärast lepingu sõlmimist avastatud varjatud puudused kinnitavad asjaolu, et selliselt ehitatud elamu ei saa vastata keskmisele kvaliteedile. Eriteadmistega isiku arvamus, hagejate tehtud termofotod külmasildadest, Q ütlused ja kostja II seletus istungil kinnitavad, et avastatud varjatud puudused ei ole tekkinud elamu tavapärasest kulumisest pärast elamu ostmist ostja poolt, s.t ajal, mil see oli ostja kasutuses ja valduses, vaid on tingitud elamu ehitaja ebaprofessionaalsest tööst.
9. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 218

ja § 221, mis sätestab müüja kõrgendatud vastutuse lepingu tingimustele mittevastavuse eest, ja

§ 221lg 1 ja 2, mis sätestab müüjate vastutust piiravate kokkulepete tühisuse.

10 2-19-17483

1. Kostjad on käitunud pahauskselt ning hagejate õigusi rikkuvalt, kuivõrd olid teadlikud varjatud puuduste olemasolust aga ei avaldanud neid hagejatele.
2. Kostjate lapse N ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Hagejate hinnangul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, kuivõrd ütlused sisaldavad olulisi vastuolusid, mistõttu on põhjust arvata, et need on antud kostjate kontrolli all ning nende sisu ei vasta tõele. Vastustajate seisukoht
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
5. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hagejad on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud.
6. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et otsuse tegemisel ei oleks maakohus saanud arvestada tunnistaja N ütlustega, kuna tunnistaja on kostjate laps ja seetõttu asja lahendusest huvitatud. Maakohus on hinnanud tõendeid, sh tunnistaja N ütlusi, TsMS 232 lg-st 1 lähtudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Ringkonnakohtu arvates ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks see, et tunnistaja ei olnud järjekindel selles, mitu korda hagejad elamut vaatamas käisid. Tunnistaja selgitas, et ta ei lugenud täpselt, mitu korda hagejad enne müügilepingut elamus käisid, kuid see toimus tihti. Arvestades möödunud aega, on usutav, et tunnistaja ei saa täpselt mäletada neli aastat tagasi toimunut.
7. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hagejad ostsid kostjatelt 05.06.2018 müügilepinguga kinnistu XXX hinnaga 228 000 eurot ja kinnistu valdus anti üle 14.07.
8. Müüdud kinnistul asub üksikelamu, millele on kasutusluba antud 03.05.2018 ja mis on ehitatud
9. aastal. Müügilepingu p-s 2.1.6 kinnitas müüja, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Müüja teavitas ostjat, et elamu suurte akende tõttu võib elamus olla väga külma ja tuulise ilmaga jahe, maja fassaadi ja väravapostide tellised on osaliselt murenenud ilmastikumõjude tõttu, sügisel 2017 toimus suure tuule ja vihmaga leke maja teise korruse WC-vannitoa seina ja lae ülemineku kohalt, millest tekkinud kahjustus on nähtav, ning kinnistut piirav aed vajab osaliselt renoveerimist. Hagejad teavitasid kostjaid elamu puudustest 06.04.2019 e-kirjaga ja nõudsid puuduste kõrvaldamist. 11 2-19-17483
10. Hagejate väitel ilmnes müüdud kinnistul asuval elamul mitmeid puudusi, kusjuures osa neist oli varjatud ja osade puuduste osas väitsid hagejad, et puudustest olid küll kostjad neid enne müügilepingu sõlmimist teavitanud, kuid puudused olid ulatuslikumad, kui kostjad väitsid. Hagejate arvates on puudused sellised, mis ei ole omased keskmise kvaliteediga eluruumile. Kostjad ei eitanud puuduste olemasolu, kuid osadest puudustest oli hagejaid enne lepingu sõlmimist teavitatud ja osadest olid hagejad teadlikud, kuna vaatasid ise ja ehitusspetsialisti abil hoone üle. 60.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostjad (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle hagejatele (ostja) lepingutingimustele mittevastava asja.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 61. Müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu enese ning

§-de 77 ja 217 alusel. Et otsustada selle üle, kas kostjad on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama (Riigikohtu 22.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18582 p 12). Kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud kokkulepet asja kvaliteedi kohta, peab asi

§ 217

lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile (Riigikohtu 15.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 13). Kui elamiseks mõeldud lepinguese ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega

§ 217lg 2 p 2 järgi.

62. Kui müügiese ostetakse elukohaks, tuleb müüjal arvestada, et müügiese peab vastama elementaarsetele elamistingimustele ja kui müügiese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult

§ 217

lg 2 p-s 2 sätestatud lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud. Kohtupraktikas on elementaarsete elamistingimuste hulka (millele eluruum peaks vastama) loetud normaalset temperatuuri, elementaarset veevarustust, kanalisatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsivalt olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Märgitu kehtib üldjoontes ka kasutatud eluruumi ostmisel, kuigi viimaselt ei saa eeldada uuega samaväärset kvaliteeti. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama (Riigikohtu 19.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p d 23 ja 26). 63. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Kui asi ei ole selle ostjale üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav, toob see

§ 217

lg 2 p 2 alusel kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse isegi juhul, kui asja puudused on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades tavalised. Sel juhul on asi lepingutingimustele mittevastav hoolimata sellest, et asi on keskmise kvaliteediga

§ 77

lg 1 tähenduses 12 2-19-17483 (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II, 2019, § 217, lk 91 ning seal viidatud kohtupraktika). 64. Kuna müügilepingu esemeks oli kinnistu, millel asus elamu, pidi see

§ 217

lg 2 p 2 järgi sobima igapäevaseks elamiseks ning olema

§ 77lg 1 teise lause järgi vähemalt keskmise kvaliteediga.

1. Kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ja seda ka juhul, kui neid puudusi ei ole müügilepingus selgesõnaliselt märgitud (Riigikohtu 26.09.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 13).
2. Müügilepingu punktis 2.2.3 on hagejad kinnitanud, et nad on ehitusspetsialisti abil üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ning on teadlikud ehitise seisukorrast ja p 2.2.5 kohaselt on nad teadlikud lepingu p-s 2.1.6 nimetatud asjaoludest ja ei loe neid lepingu eseme puuduseks. Puudub vaidlus, et hagejatel oli võimalik kinnistu ja sellel asuv elamu põhjalikult üle vaadata, millist võimalust kasutati mitmel korral. Samuti täpsustati elamu omadusi ka lepingu sõlmimise eelselt e-kirjades. Pooled leppisid lepingus kokku, et müügihinda alandati 20 000 euro võrra, arvestades müügilepingu p-des 2.1.6 ja 2.2.7 toodud asjaolusid.
3. Hagejad väidavad hagiavalduses, et vaatamata nende poolt kinnistu ülevaatamisele oli elamul selliseid varjatud puudusi, mida ei olnud võimalik tavapärasel ülevaatusel kaetud konstruktsioone avamata tuvastada, ja seetõttu ei olnud nad neist teadlikud. Hagejate väitel varjasid kostjad nende eest elamu puudusi tahtlikult.
4. Maakohus tuvastas, et hagejate esile toodud puudused olid järgmised: elamu ei ole soojapidav, fassaad laguneb ja esineb sadevete läbijooks. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige apellandi käsitlus, et Q erakorralises auditis loetletud ehitustehnilisi minetusi tuleb eraldi võetuna pidada müüdud elamu puudusteks. Õige on maakohtu järeldus, et hinnata tuleb ehituslikke minetusi sellest lähtuvalt, kas need muutsid müüdud elamu selliseks, et see on puudustega ja hagejatel ei olnud lepingu sõlmimisel need puudused teada või ei olnud neil võimalik puudusi asja ülevaatamisel avastada. Ringkonnakohus nõustub kostjate vastuväidetes apellatsioonkaebusele rõhutatuga, et hagejad on apellatsioonkaebuses käsitlenud puuduste ehituslikke tekkepõhjusi omaette puudustena. Isegi juhul kui elamu pole ehitatud täpselt vastavalt ehitusele kehtivatele normidele ja heale ehitustavale, ei tähenda, et müüdud kinnisasjal asuv hoone on igal juhul puudustega ja ehituslikud vead ongi iseenesest varjatud puudused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduseks on sadevee läbijooks, vähene soojapidavus ja fassaadi murenemine, kuid puuduseks ei ole eraldi võttes asjaolud, millest need puudused on põhjustatud.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejad olid teadlikud, et elamul võivad olla probleemid soojapidavusega ja tegemist ei olnud varjatud puudusega, mistõttu ei vastuta kostjad

§ 218lg 4 järgi selle eest.

Maakohus on oma järeldust põhjendanud piisavalt põhjalikult ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Probleemidele soojapidavusega on viidatud müügilepingu p-s 2.1.

1. P-s 2.2.7 on hagejad ise kinnitanud, et nende sooviks on elamu fassaad üle soojustada. Enne müügilepingu sõlmimist on hagejate spetsialist H elamu üle vaadanud ja tuvastanud, et katuslae soojustus on paigaldatud ebaühtlaselt ja soovitatav on paigaldada lisasoojustus 100 mm. Seega oli probleem elamu soojapidavusega hagejatele teada. Puudub vaidlus, et elamut on võimalik kütta, s.t 13 2-19-17483 maasoojuspump ja Tulikivi ahi toimivad. Küsimus on selles, kas elamut küttes on võimalik saavutada elamiseks normaalne temperatuur. Maakohtus kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et elamu on vaatamata kütmisele sellises seisukorras, et on talvistes oludes eluruumina kasutamiseks sobimatu. Hagejad on esile toonud, et maaküttega ei olnud võimalik saavutada välistemperatuuri -10 oC juures siseruumides üle +20 oC ja -17 oC juures üle +18 oC ning hagejad pidid kütma Tulikivi ahju. Ringkonnakohtu arvates ei saa hagejate poolt esiletoodust järeldada, et elamus ei olnud normaalset temperatuuri. Sisetemperatuur +18 oC ja +20 oC on ringkonnakohtu arvates normikohane ja elamiseks sobiv. Elamu termopildid näitavad madalamat temperatuuri välisseinte konstruktsioonide liitumiskohtadel, akendega piirnevatel seinaosadel ja vahelagedel, kuid see ei saanud olla hagejatele üllatus. Kostja I on hagejatele saatnud enne lepingu sõlmimist elamu ehitamist kajastavad dokumendid, sh ka tehnilise seisukorra ülevaatuse kohta 16.12.2016 tehtud akti, milles on viidatud soojaleketele ja vajadusele need termokaamera abil tuvastada (II kd, tl 9-17).
2. Hagejate käsitluse kohaselt, mida nad rõhutavad ka apellatsioonkaebuses, oli soojapidavuse osas oluliseks varjatud puuduseks see, et elamu vähene soojapidavus tulenes mitte suurtest akendest, vaid sellest, et elamu ehitamisel on tehtud olulisi ehitusvigu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see, millest olid soojakaod ja vähene soojapidavus tekkinud, ei ole müüdud elamu lepingule mittevastavuse tuvastamisel määrav. Oluline oli see, et elamu vähene soojapidavus oli hagejatele teatavaks tehtud ja kinnistut ostes said nad sellega arvestada. Ringkonnakohus märgib, et tegemist oli elamuga, mis oli ehitatud 12 aastat tagasi ja kostjate pere oli seda kasutanud kogu selle aja elamuna. Millest saab samuti järeldada, et elamu soojakaod ei takistanud elamu tavapärast kasutamist. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et puuduvad tõendid, mis annaksid aluse objektiivseks hinnanguks, et elamu ei ole jaheduse tõttu eluruumina kasutatav. Ringkonnakohus märgib, et hagejad on selgitanud, et nad ei ole senini vajalikuks peetud töid elamu soojustamiseks teinud, kuid samas on püsivalt elamus elanud.
3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et fassaadi kattematerjaliks kasutatud telliste murenemine ei ole varjatud puudus. Apellandid rõhutavad, et lepingus oli fikseeritud puudusena see, et fassaaditellised on osaliselt purunenud, kuid kivide murenemine jätkub ja kahjustused on üha laialdasemad. Hagejate väitel ei tähenda nende poolt müügilepingu p-s 2.2.7 väljendatud soov elamu fassaadi soojustamiseks seda, et nad oleksid soovinud kogu fassaadi lammutamist ja uuesti üles ehitamist. Maakohus on apellantide arvates hinnanud tõendeid valesti ja pole arvestanud, et hageja II selgitas vande all, et silmas peeti üksnes rõdude all olevate telliste vahetamist.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tegemist ei olnud varjatud puudusega, hagejad olid elamut ostes fassaaditelliste purunemisest teadlikud, mistõttu

§ 218lg 4 järgi ei vastuta kostjad selle puuduse eest.

Õige on maakohtu järeldus, et fassaadi lagunemise põhjus ja see, et hagejad kinnistut ostes põhjusest, mille Q oma arvamuses esile tõi, ei teadnud, ei ole vaidluse lahendamisel määrav. Vaidlust ei ole, et fassaadikivide kahjustused olid visuaalsel vaatlusel nähtavad. Hoone enne tehingut üle vaadanud H on fassaadi osas esile toonud, et kohtadest, kus kivid on katki, tuleb need eemaldada ja laduda uued kivid. Q arvamusest tuleneb, et fassaad tuleb eemaldada ja uuesti ehitada mitte niivõrd kivide purunemise kui soojustamise vajaduse ja ebapiisava tuulutusvahe tõttu. Ringkonnakohus märgib, et Q arvamus välisseina tuulutusvahe puudumise kohta on vastuoluline. Nii väidab arvamuse andja, et tuulutusvahe puudub, kuid samas toob esile, et tuulutusvahe osad avad on suletud vahturetaaniga (I kd, tl 41 pöördel). Seda, et tuulutusavad olid vahturetaaniga täidetud, oli võimalik näha elamu ülevaatusel enne lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et müügilepingu p14 2-19-17483 des 2.1.6 ja 2.2.7 toodud kinnitusest ei saa järeldada hagejate soovi purunenud fassaaditelliste asendamiseks, vaid hagejad soovisid ainult fassaadi soojustada. Ringkonnakohus leiab, et fassaadi soojustamiseks tuleb see kas kõigepealt parandada ja sellele paigaldada lisakate või, nagu on esile toonud Q, lammutada, seejärel soojustada ja paigaldada uus välisfassaadi kate (praegusel juhul projekti järgi tellised). Seega on maakohtu järeldus õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugust järeldust teha.

1. Vaidlust ei ole, et müüdud elamus on olnud enne müüki sadevete läbijooks, millest on hagejad teadlikud, kuid hagejate väitel oli müüdud elamu varjatud puuduseks see, et elamu katus oli ehitatud viisil, mis tingis talvisel ajal, kui katusele kogunes lumi, mis jäätus, hulgaliselt massiivseid läbijooksusid. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud fotod ja hageja II on vande all andnud seletuse. Vaidlust ei ole, et läbijooksu põhjuseks on katuse ehituslikud vead vintskappide ja katuse ühenduskohas (katuse vintskappidele on tehtud liiga lühikesed ülespöörded katuse aluskattega). Korstna juurest toimunud läbijooksu põhjus oli veesuunajaaluskatte ebaõige ehitus, kuid Q arvamuse andmise ajal oli ebaõigesti ehitatud plekk-krae paigaldatud hagejate poolt. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all ennekõike see, et kas kostjate poolt müügilepingus 2017 sügisel toimunud läbijooksu kohta avaldatu oli piisav, et hagejaid puudusest teavitada.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et probleemist sadevee läbijooksuga pidid olema hagejad teadlikud, kuna lepingus on vastav teavitus. Talvel 2019 toimunud suure läbijooksu kohta märgib ringkonnakohus, et usutav on kostjate põhjendus, et see tekkis mh hagejate enda tegevusetuse tulemusel. Hagejad on esile toonud 06.04.2019 kostjatele saadetud kirjas, et talv oli lumerohke, katusel oli lund ja vihmaveerennid jäätusid. Katusel oleva lume sulamisel hakkas see läbi katuse jooksma. Kostjad on kinnitanud, et nad puhastasid talvel katust lumest, kuid hagejad seda ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et lumiste talvede korral, kus katusel on suur hulk lund ja jää, saab katuse lumest puhastamist pidada vajalikuks tegevuseks, mis tagab ka katuse ja selle aluskonstruktsioonide säilimise. Hagejad on väitnud, et ka hilisemal perioodil on olnud läbijooksusid, kuid millal ja kui ulatuslikud need on olnud, ei ole hagejad esile toonud. Eeltoodust saab järeldada, et talvel 2019 toimunud ulatuslik läbijooks katusest oli erandlik ja pigem tingitud hagejate enda tegevusetusest. Sellest, et elamus võib esineda läbijooksusid, olid aga hagejad teadlikud. Ringkonnakohus märgib, et hagejad on küll väitnud, et läbijooksusid katusest on olnud ka pärast 2019 talve, kuid vaatamata sellele ei ole hagejad senini katust parandanud ega võtnud vastu kostjate pakkumist, kes soovisid parandada vintskapi ja katuse ühenduskoha. Eeltoodust saab järeldada, et katusest tekkiva läbijooksu probleem ei ole selline, mis takistaks hagejatel elamut kasutada, ja katust õigesti hooldades ei ole läbijooksu oht suur.
3. Apellandid ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et elamu rõdude valed kalded ja rõdukatete ehitamine viisil, kus rõdule kogunenud vesi valgus hoone konstruktsioonidesse, olid hagejatele teada ja tegemist ei olnud varjatud puudusega.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole eksinud muude hagejate poolt loetletud väidetavalt varjatud puuduste olemasolu tuvastamisel. Hagejad ei ole seostanud oma väidet, et ehitatud elamu ei vasta projektile, esitatud kahju hüvitamise nõudega (

§ 127

lg 4) ega toonud esile, milline kahju neile sellest väidetavast puudusest on tekkinud. Puutuvalt soojustuse, hüdroisolatsiooni ja aurutõkete osalisse puudumisse on maakohus analüüsinud neid asjaolusid seoses väidetega elamu vähese soojapidavuse ja läbijooksude kohta. Õige on see, et neid asjaolusid ei saa pidada eraldi puudusteks, vaid need võisid olla põhjuseks soojakaole ja läbijooksudele. Apellandid on maakohtu otsusele ette heitnud, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et elamu pööningul oli tuulutus, tuginedes mh ka sellele, mida kohus koges vaatlusel. Ringkonnakohus nõustub elamu pööningu tuulutuse olemasolu kohta tehtud 15 2-19-17483 maakohtu järeldusega. Asjatundja H arvamuse kohaselt on katuse räästasse paigaldamata tuule suunaja, mistõttu tuul puhub soojustusse. Seega tuulutus ei puudunud, vaid see oli ehitatud ebaõigesti. Samas H ei tuvastanud tuulutuse puudumist. Kohtu vaatlusel möönis tuulutuse olemasolu ka Q, kuid väitis, et tegemist on organiseerimata tuulutusega (III kd, tl 55 pöördel), selgitamata, mis vahe on organiseeritud ja organiseerimata tuulutusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väidetav vundamendi vajumine on tõendamata ja lisaks oleks pidanud vajumisele viitavad praod olema tuvastatavad elamu visuaalsel ülevaatusel. Eluliselt ei ole usutav, et vundamendi vajumine toimus 2018-2019 aastal, so 12 aastat pärast selle rajamist. Väited aia lagunemise kohta ei ole asjakohased, kuna aia taastamisest tulenevat nõuet ei ole hagejad esitanud. 77. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad müüsid hagejatele elamiskõlbuliku hoone, mis tähendab, et täidetud oli

§ 77lg-s 1 toodud eeldus keskmise kvaliteedi kohta.

Keskmise kvaliteedi tuvastamisel ei saa arvestada puudusi, millest olid hagejad teadlikud ja millele vaatamata nad oma ostuotsuse tegid. Q on arvamuse lõpus toonud hinnangu, et olemasolev olukord ei kujuta veel praegu ohtu elanikele ega hoonele. Sõnaselget otsustust hoone elamiskõlbulikkuse kohta ei ole arvamuse andnud isik esitanud ega selgitanud ka seda, mida on mõeldud elamu ohtlikkuse all. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hagejatele müüdud hoone on elamiskõlbmatu. Elamus on toimiv küttesüsteem, mis esitatud tõenditest nähtuvalt tagab elamus talvel normikohase temperatuuri. Läbijooksude kohta on hagejad väitnud, et sellises mahus ei ole need kordunud, kui oli 2019 talvel. Järelikult oli kas tegemist erakordsete asjaoludega või on hagejad talvel katust hooldades suutnud läbijooksusid vältida. Lisaks on ringkonnakohtu arvates oluline see, et kostjad olid elanud elamus 12 aastat ja hagejad elavad seal praegu, kusjuures ei ole hagejad asunud nende poolt esile toodud puudusi kõrvaldama. 78. Apellandid rõhutasid, et müüja ei võinud tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja seda teadis või pidi teadma ja ta sellest ostjale ei teatanud (

§ 221lg 1 p 2).

Apellandid ei ole oma väidet seostanud eluliste asjaoludega, mistõttu jääb väide paljasõnaliseks. Ainuüksi sellest, et kostjad olid elamus 12 aastat elanud, sellist järeldust teha ei saa. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et

§ 221

lg 1 p-s 2 sätestatut saab kohaldada siis, kui hoones oleksid olnud varjatud puudused, millest ei ole hagejaid teavitatud. Varjatud puuduste olemasolu ei ole tuvastatud. Samuti ei ole esile toodud ega tõendatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad on elamut müües käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostjad on pakkunud hagejatele, et nad parandavad ära katuse läbijooksu tekitanud konstruktsiooni (III kd, tl 54 pöördel ja 55), kuid hagejad ei ole sellega nõustunud. Menetluse käigus on kostjad pakkunud sama töö eest kompromissina 2500 eurot (III kd, tl 81 pöördel), kuid hagejad on sellest keeldunud. Seega on kostjad olnud nõus kõige suurema puuduse, milleks on läbijooks, kõrvaldamisse panustama, mis näitab kostjate soovi probleemi lahendamiseks ja nende hea usu põhimõtte kohast käitumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades. Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud.
2. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellantide (hagejate) kanda võrdsetes osades. 16 2-19-17483
3. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. Kostjate (vastustajate) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjad on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1440 eurot (käibemaksuga), mis moodustub esindajatasust 10 tunni töö eest keskmise tunnitasuga 144 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohtuistungi kulud paluvad kostjad hüvitada vastavalt istungi kestusele. Hagejatel polnud vastuväiteid kostjate menetluskulude suurusele.
5. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on kostjate esindaja koostanud põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Kuna kõik eelviidatud dokumendid on pikad ja põhjalikud ning tsiviilasi oli keskmise keerukusega, siis saab kostjate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu pidada põhjendatuks. Ringkonnakohtu istung kestis 1,25 tundi. Kokku on kostjatele õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu 11,25 tundi.
6. Ringkonnakohus peab kostjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjatele tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuga.
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatele hüvitamisele menetluskulu 1620 eurot. Kostjad on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 86. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 17