Obsah (6)

§ 164§ 187§ 630§ 179§ 150§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10144 Tsiviilasi H. L. hagi R. L. vas

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

1. Jätta hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv hageja kanda, rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ja mõista välja H. L.lt riigi tuludesse riigilõiv 50 eurot.
2. H. L. on kohustatud tasuma riigilõivu osamaksetena alates käesoleva aasta oktoobrikuust 2 kuu jooksul kuni riigilõivu täieliku tasumiseni. H. L. tasub igakuiselt 25 eurot
3. kuupäevaks vastavalt makseinfole. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 630 lg 2 kohaselt ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale 1 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

1. H. L. esitas 07.07.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. L.ga xxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib H. L. lahutada abielu kuna kostja on alkohoolik ning temaga ei ole võimalik koos elada ning ka laps kannatab selle all kui isa selline on.
2. Kohus pidas asjas istungi 26.09.
3. Hageja jäi oma avalduse juurde ning avaldas, et kuivõrd kostja on sageli alkoholijoobes ei ole õnnestunud ühiselt perekonnaseisuametis abielu lahutamine. Abielulised suhted on lõppenud juba mitu aastat tagasi, kuid läbi käiakse aeg-ajalt ikka. Abielulisi suhted taastada ei ole võimaik. Ühisvara ei ole. Üks alaealine laps on. Soovib, et perekonnanimeks jääks L.. Lahendi peale edasi kaevata ei soovi. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist ja sooviks ülejäänud 50 eurot riigilõivu tasuda osadena. Kostja avaldas, et ei vaidle lahutamisele vastu. Leppisid kokku, et lahutame ära. Abielulised suhted on lõppenud, kuid üksteist aidatakse ikka ja suheldakse lapsega seoses. Koos ei elata ja abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Ühisvara ei ole. On nõus edasikaebeõigusest loobuma. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
5. Nähtuvalt rahvastikuregistri kandest on poolte abielu sõlmitud xxx. Hageja on kohtule avaldanud, et kooselu on lõppenud vähemalt 2 aastat tagasi, kuid kui palju rohkem, ei mäleta. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja selgitas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus. Abieluliste suhete taastamist pooled võimalikuks ei pidanud. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on tuvastanud, et pooltel ei ole ühisvara ning vaidlusi alaealise lapsega seoses ei ilmnenud.
6. Hageja soovis jätta oma perekonnanimeks L.. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema 2 varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatavaks perekonnanimeks olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi ja 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja ei ole esitanud avaldust nime taastamiseks, seega jääb hageja perekonnanimeks L..
7. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
8. Pooled loobusid istungil kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa

§ 630lg 2 kohaselt otsusele apellatsioonkaebust esitada.

8.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

9. 15.08.2022 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

§ 179

lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 10.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt, hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud ning

§ 164

lg 1 alusel jääb riigilõiv tema kanda, tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv. Arvestades, et pooled loobusid edasikaebeõigusest ning hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ja ülejäänu kahes osas tasumise võimaldamist, mõistab kohus hagejalt välja 50 eurot. Kohtu hinnangul on

§ 445lg-st 1 lähtuvalt hageja poolt taotletu võimalik.

Seega määrab kohus, et hageja peab tasuma riigi tuludesse riigilõivu 50 eurot osamaksetena 2 kuu jooksul, st 25 eurot kuus. Kohus lisab otsusele maksete tegemiseks vajamineva makseinfo eraldi lehena. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 3