Obsah (7)

§ 38§ 33§ 32§ 175§ 170§ 173§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. september 2022 Tsiviilasja number 2-22-6496 Tsiviilasi

) § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Põhikirja muutmise otsus lisatakse kandeavaldusele. Registrisse kantakse põhikirja kinnitamise aeg. Põhikirja kinnitamise aeg on osanike poolt põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmise, s.o digitaalallkirjastamise aeg (otsuse elektroonilise vormi korral). Kanne põhikirja kinnitamise otsuse aja kohta tehakse juhatuse liikme kandeavalduse alusel, millele lisatakse kandeavalduses märgitud kuupäeval vastu võetud põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 sätestab, et hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 78 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. TsÜS § 80 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 5 sätestab, et kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 2 Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel (

§ 38lg 3).

Eeltoodu alusel on elektroonilises vormis vastu võetud otsus vastu võetud tahteavalduse kinnitamisest, s.o elektroonilise allkirja andmisest. Registripidajale esitatud kandeavalduse kohaselt on põhikiri kinnitatud

1. märtsil
2. Osanike otsus põhikirja muutmise kohta on osanike poolt vastu võetud (digitaalselt allkirjastatud) vastavalt
3. märtsil 2022,
4. märtsil 2022 ja
5. märtsil
6. Seega on otsus vastu võetud viimase digitaalallkirja andmisest, s.o
7. märtsil
8. Seega tuli avaldajal esitada muudetud kandeavaldus, milles põhikirja kinnitamise kuupäev vastab osanike otsuse vastuvõtmise, s.o viimase digitaalallkirja andmise kuupäevale (
9. märts 2022). Määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldatud. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele (

§ 33lg 5).

Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2). Lähtudes eeltoodust jättis maakohtu registriosakond esitatud avalduse osaliselt rahuldamata, s.o osas, milles avaldaja palus registrikaardile kanda, et osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu kohustusliku vormi nõudest (notariaalsest vorminõudest loobumine on sätestatud uues põhikirjas) ning põhikiri on kinnitatud

1. märtsil
2. Kuivõrd registrimenetlus on formaliseeritud menetlus, siis ei ole välistatud ka pärast kandeavalduse rahuldamata jätmist sama sisuga kandeavalduse uus esitamine (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-1450, p 12). MÄÄRUSKAEBUS
5. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu registriosakonna määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kandeavaldus. Määruskaebuse kohaselt langetab Tartu Maakohtu registriosakond vastuolulisi otsuseid, mille puhul täiesti identseid kaasuseid lahendatakse erinevalt. Avaldaja esitas registriosakonnale samalaadse kandeavalduse märtsis
6. Selle kandeavaldusega sooviti põhikirja muudatuste registrisse kandmist. Kandeavaldusele oli põhikirja kinnitamise kuupäevaks märgitud
7. veebruar
8. a, kuid osanikud olid andnud sellele digiallkirja vastavalt 2.,
9. ja
10. märtsil. Kuigi põhikirja kinnitamise aeg on
11. veebruar
12. a, siis äriregistris on põhikirja kehtivuse alguse ajaks märgitud
13. märts 2022, ehk kohtunikuabi lähtus sellest, millal põhikiri sai viimase osaniku allkirja ja millal rahuldati kandeavaldus. Põhikirja kinnitamise kuupäeval ei ole määravat õiguslikku tähendust, vaid määrav õiguslik tähendus on põhikirjale allkirjade andmisel ja muudatuste äriregistrisse kandmisel. Olukord, kus kohtunikuabi tegevus ei ole suunatud olukorra lahendamisele isiku kasuks, riivab haldusmenetluse üldpõhimõtteid, ennekõike haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t
14. Kandeavalduse täitmisel ei ole võimalik sinna lisada otsuse vastuvõtmise kuupäevana tulevikus saabuvat kuupäeva. Selleks, et e-residendid ei peaks andma mitut allkirja mitmele dokumendile, on mõistlik selline lahendus, et nad annavad korraga allkirja nii otsusele kui ka kandeavaldusele. See omakorda tähendab, et kandeavaldus on selleks ajaks koostatud ning et 3 sellele ei saa märkida tulevikukuupäeva (aga e-residentide allkirjade kogumine võtab aega), siis on vasturääkivused kandeavaldusel oleva kuupäeva ja viimase e-residendi digiallkirja andmise kuupäeva vahel juba eos süsteemi sisse kirjutatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu registriosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
16. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas avaldaja
17. aprillil 2022 registripidajale kandeavalduse, milles palus muuhulgas kanda registrikaardile, et põhikiri on kinnitatud
18. märtsil
19. Kandeavaldus, põhikiri ning avaldaja osanike otsus on allkirjastatud üheskoos nn konteineris osanike poolt 14.,
20. ja
21. märtsil
22. Avaldaja leidis määruskaebuses, et selleks, et e-residendid ei peaks andma mitut allkirja mitmele dokumendile, on mõistlik lahendus see, et nad annavad korraga allkirja nii otsusele kui ka kandeavaldusele. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Asjakohatud on avaldaja viited varasemas kandeavalduse menetluses tehtud kannetele. Registripidaja ei ole seotud varasemate menetlustega. 6.

§ 32

lg 1 sätestab, et ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid.

§ 175

lg 2 teise lause järgi peab äriregistrile esitatavale avaldusele põhikirja muutmise kohta lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Seega tuli kandeavaldusele lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst. 7.

§ 170

lg 1 järgi võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisidel. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones

§-d 168–177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (

§ 170

–1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (

§ 173

lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (

§ 173lg-d 6–7).

Osanike koosolekul vastu võetud otsusele ei ole seaduses ettenähtud kindlaid vorminõudeid. Osanike otsus on osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9475, p-d 9.1–9.3). Määruskaebusest tuleneb, et vältimaks e-residentide poolt mitme dokumendi allkirjastamist, otsustas avaldaja esitada registripidajale kõik dokumendid koos, sh nii kandeavaldus, kui ka osanike otsus, ja allkirjastada need koos (määruskaebuse p 2.4). Selline lähenemine ei ole seadusega kooskõlas. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, miks või kuidas oleks osanikele mitme dokumendi allkirjastamine liigselt koormav. Selleks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ainuüksi asjaolu, et tegemist on e-residentidega, kes kõik elavad ja viibivad eri riikides. Kandeavalduse saanuks allkirjastada juhatuse liige üksi. 4 8.

§ 38

lg 3 kohaselt esitatakse registripidajale dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Kuivõrd avaldaja enda hinnangul on mõistlik kõik dokumendid digitaalselt allkirjastada koos (määruskaebuse p 2.4.), siis kinnitab avaldaja ka ise, et avaldaja osanike otsusele on ettenähtud elektrooniline vorm. Avaldaja ei ole väitnud, et osanikud oleksid üldkoosoleku protokollinud ning otsuse allkirjastanud käsitsi. Registripidajale ei ole esitatud käsitsi allkirjastatud otsuse originaali. Seega tuleb otsuse originaaliks pidada otsus elektroonilisel kujul, s.o registripidajale esitatud ja digitaalselt allkirjastatud otsus. TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab tehing elektroonilise vormi järgimiseks olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes, ehkki TsÜS § 67 lg 2 neljandas lauses seda mitmepoolse tehinguna ei nimetata (Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada (TsÜS §-d 68–69). Seega väljendasid osanikud oma tahte põhikirja muutmiseks vastava otsuse allkirjastamisest. Õige on registripidaja seisukoht, et osanike otsus tuleb lugeda vastuvõetuks viimase tahteavalduse väljendamisest, s.o 26. märtsil 2022. Kuivõrd avaldaja soovis teha registrisse muudatust, mille kohaselt kehtib põhikirja uus redaktsioon alates 14. märtsist 2022, siis keeldus kohtunikuabi põhjendatult kande tegemisest

§ 33lg 5 järgi.

Ekslik on avaldaja seisukoht, et oluline on üksnes põhikirja muutmise otsuse jõustumine

§ 175

lg 2 järgi.

§ 64p 8 järgi tuleb registrisse kanda ka põhikirja kinnitamise aeg.

Otsust ei saa lugeda vastuvõetuks enne, kui osanikud on hääletanud. 9. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5