Võlausaldajal on võimalik põhistada võlgniku maksejõuetust
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri infost nähtub, et võlgnikul puudub töökoht ning registervara, mistõttu on nõude rahuldamise perspektiiv väike. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust 12.11.2020. Praeguseks hetkeks on täitemenetluse alustamisest möödas enam kui 1 aasta ja 3 kuud, kuid võlakohustuse katteks ei laekumisi toimunud ei ole. Võlausaldajal pole võimalik teha muid järeldusi, kui et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seega on eelneva põhjal kogumis tõendatud asjaolu, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlausaldaja osutab, et sellest tulenevalt on täidetud
lg-s 1 toodud eeldus ning võlausaldaja tugineb
Eeltoodud info põhjal leiab võlausaldaja, et võlgnik ei täida Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt 10.11.2020 tehtud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-125040 tulenevat nõuet, st rikub seda teadlikult. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik ei kinnipidamisasutuses ega ka töövõimetu. Käesolevaks ajaks on ilmselge, et võlgnik nõuet vabatahtlikult ei täida ning nõude täitmine täitemenetluses on olnud edutu, sh perspektiivitu. Pankrotiavalduse esitamine on mõistlik, sest võlgnikul puudub töökoht ja registervara ning kohtutäituri hinnangul on täitemenetluse perspektiiv väike. Eeltoodut arvesse võttes esinevad igakülgselt piisavad ja selged nii faktilised kui formaalsed alused võlgniku maksejõuetuse olemasolus ning selle väljakuulutamiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ega tasunud võlgnetavat summat ka pärast täitemenetluse algatamist. Samuti, et võlausaldaja on põhistanud nõude olemasolu, on kohtul võimalik võlgnik lugeda maksejõuetuks ning sellest tulenevalt seada talle seadusega ettenähtud piirangud vältimaks edasiste kahjude tekitamist teistele isikutele. RLS § 59 lg 9 alusel on võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel läbi e-toimiku tasunud riigilõivu 420 eurot. Võlausaldaja on avalduse esitamisel kandnud menetluskulusid õigusteenusele. Pankrotiavalduse esitamiseks on avaldaja kandnud kulusid kahe tunni eest. Riivits legal&finance OÜ osutab õigusteenust tunnitasuga 115 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Materjalide läbitöötamiseks ja avalduse koostamiseks ning esitamiseks on kulunud 2h ehk 230 eurot. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja jätta võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. 02.03.2022 määrusega on Harju Maakohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja kohustanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. 3 2-22-2471 11.03.2022 on võlausaldaja tasunud kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 29.04.2022 määrusega on kohus kohustanud võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. 03.05.2022 on võlgnikule pankrotiavaldus ja asja materjalid kätte toimetatud. Võlgnik ei ole oma kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele esitanud. Harju Maakohtus on 30.05.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik alates 20.07.2020 Eesti Töötukassas töötuna arvel. Toetusi talle ei maksta. Igakuine sissetulek võlgnikul puudub. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus A M’ga (xxx) alates xxx. Abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahusus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul järeltulijad puuduvad. Võlgniku esindaja J U’i poolt esitatud vastuse kohaselt sattus võlgnik makseraskustesse kui püüdis hakata tegelema äritegevusega, kuid puuduva oskuse tõttu ei saanud hakkama ning võlad hakkasid tekkima. Seoses tervise halvenemisega, ei ole võimalik olnud täiskohaga töötada ega võlgnevusi kustutada. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esindaja Tanel Riivits’a esitatud andmete kohaselt on 10.11.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-125040 võlgnikult välja mõistetud rahaline nõue summas 3784.79 eurot G G kasuks. G G on loovutanud nõude 13.05.2021 Themis Õigusbüroo OÜ-le. Pankrotiavalduse esitamise seisuga, 15.02.2022, on nõue võlgniku vastu 4015.79 eurot. Võlgniku suhtes alustati 12.11.2020 kohtutäitur E V juures täitemenetlus, milles laekumisi ei ole toimunud. Samuti on varasemalt alustatud 2 täitemenetlust, milles ka puudusid laekumised. Arvestades olemasolevat infot järeldab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksu- ja Tolliameti 07.06.2021 vastuse kohaselt on perioodil 01.09.2017-31.01.2021 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted:
deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, tema hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 1500 eurot. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1500 eurot. 04.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 1500 eurot. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 7 2-22-2471
lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
MS § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust järgnevaga: võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 12.11.2020. 11.02.2022 kohtutäituri teate kohaselt ei ole täitemenetluse alustamisest saadik alates 1 aasta ja 3 kuu jooksul võlakohustuse katteks laekumisi toimunud. Võlgniku suhtes on varasemalt algatatud 2 täitemenetlust. Kuivõrd nõude rahuldamisi toimunud ei ole, siis ilmselt võlgnik enda võlgnevusi ei maksa. Võlgnik ei ole pensioni II samba väljamaksmise avaldust esitanud. Võlgnik ei tööta ja tal puudub registervara. Kohtutäitur hindab nõude rahuldamise perspektiivi väikeseks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees kokku 4015.79 eurot.
Võlausaldaja kohtu hinnangul põhistanud võlgniku maksejõuetuse üldalused. Lisaks üldalusele tuleb võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetuse
Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust
lg 2 p 2 tuleneva asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole enam kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlgniku varaks on 1352,931 Swedbank pensionifond xxx sündinutele osakut, puhasväärtusega 1962.35 eurot. Võlgniku pangakontode jääk kokku on 1.44 eurot. Võlgnik on alates 20.07.2020 Eesti Töötukassas töötuna arvel, toetusi talle ei maksta. Igakuine sissetulek võlgnikul puudub. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus alates 05.07.2018, abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahusus. Luminor Bank AS-is; Citadele Bank Eesti filiaalis, Inbank AS-is, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, ALG Liising AS-iga, LHV Finance AS-iga, Bigbank AS-is, Luminor Liising AS-iga, Holm BankAS-is, Swedbank Liisingu AS-iga, Coop Liising AS-ga, Coop Finats AS-ga, võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole 8 2-22-2471 võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel käesoleval hetkel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 18 137.47 eurot. Võlgniku vara suhtes on algatatud 5 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 137.47 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et kuigi võlgnik on endale kuulunud kinnisvara kinkinud oma lähikondsele isikule, ei ole see tehing tagasivõidetav, sest selle toimumisest kuni ajutise halduri nimetamiseni on möödunud rohkem kui üheksa aastat. Muid tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur aruande esitamise ajaks tuvastanud. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku ei ole andnud selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud varatuks pärast 22.03.2013 sõlmitud kinketehingut, mille käigus kinkis võlgnik oma emale talle kuulunud kinnisvara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks 2017. a, kui on võtnud erinevaid laene krediidiasutustest, mille tagasi maksmiseks puudus kate. Pärast tervise halvenemist ei olnud võimalik enam täiskohaga töötada ning olemasolevaid laenukohustusi teenindada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1500 eurot. 04.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 1500 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kohtumääruse põhjendavas osas tuvastanud, et võlgnik on tulenevalt
lg 2 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 9 2-22-2471 Kohus selgitab R Mle, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui R M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks R M pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.