§-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 68 lg 1, § 74 lg 1, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p.p 21 , 8 kohus otsustas: 1 järgi kvalifitseeritud
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel B.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot ja joobe tuvastamise kulud summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu B.E süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 423´järgi (teod on toime pandud 24.02.2015 ja 09.03.2015), so süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta eest , juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 19.01.2016 kella 09.04 ajal Harjumaal, Tallinnas Suur-Sõjamäe 44 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega B.E pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema juhtis tahtlikult 19.01.2016 kella 09.04 ajal Harjumaal, Tallinnas Suur-Sõjamäe 44 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (amfitamiini narkjoove). Sellise käitumisega rikkus B.E liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani B.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 07. juunil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav B.E ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe 1 ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus B.E süüdi tunnistamist KarS §-de 423 ja 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja tema karistamist Kars § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) aasta, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2016.a. s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 11 kuud ja 29 päeva. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p 2´ ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. 3 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 28.06.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.E 1 tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 423 ja 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron ja kaitsja Margus Viira jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et B.E tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 4231 ja § 424 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt
Menetluskuluks
lg 1 p.p 3 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja joobe tuvastamise kulud.
lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Joobe tuvastamise kulud kokku on 131 eurot. Süüdistatavalt sundraha ja joobe tuvastamise kulude välja mõistmisel juhindub kohus
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.