järgi D.Z , isikukood XXX, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub 02.11.2016 elukohast lahkumise keeld Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008
Katseaeg 28.06.2016-27.06.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda D.Z poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (11 kuud ja 29 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.
lg 1 ja lg 2 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. 5. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.Z vanglasse saabumise aeg. 6.
lg 1-3 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kui D.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 21 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 8.
lg 2 p 8 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 9.
p 1 alusel arvestada D.Z-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.03.
lg 1 p 1 alusel kohaldada D.Z suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 12.
MS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 206.16 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 366.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulu 45.60 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.
2. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo aset leidmine ja toimepanemine D.Z poolt on tõendamist leidnud.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. D.Z-ile heidetakse ette LS § 69 lg 1 ls 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 69 lg 1 ls 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk (LS § 2 p 40). Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel1 . Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (KorS § 36 lg 1). Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). 2.1 D.Z juhtis 15.08.2016 kella 00.38 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx, olles amfetamiinist põhjustatud joobeseisundis. toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. 1 Teo RKKKo 3-1-1-13-08 p 5 3 Tunnistaja politseiametniku Allar Lohu ütlustega leiab tõendamist, et D.Z juhtis 15.08.2016 mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx. Sõidustiil oli ebakindel ning auto vingerdas tugevasti teel. Juhil esinesid narkojoobe tunnused: silmad märjad ja läikivad, silmade punetus. Tunnistaja tegi narko kiirtesti, mis andis positiivse tulemuse amfetamiinile. D.Z selgitas tunnistajale, et oli eelmisel päeval amfetamiini tarvitanud (tl 14-15). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 15.08.2016 kell 01.00 kasutati D.Z suhtes indikaatorvahendit ning tuvastati indikaatorvahendi positiivne näit AMP suhtes. Samuti on protokollis fikseeritud D.Z esinenud joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, silmad märjad/läikivad (tl 8-8p). Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise tuvastamiseks toimetati D.Z bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks Xxxx. Saatekirjast nähtub, et uuritaval D.Z võeti 15.08.2016 kell 02.00 uriiniproov ainete ja joobe lõplikuks tuvastamiseks EKEIs (tl 9-10). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati D.Z uriinist amfetamiin (tl 11). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnisson hinnangul esines D.Z 15.08.2016 kell 02.00 joove (tl 12). Kohtuistungil D.Z ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütlustes D.Z tunnistab, et juhtis 15.08.2016 kella 00.38 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx ning tarvitas eelmisel päeval amfetamiini (tl 55-58). Kohtuistungil tunnistas D.Z end teo toimepanemises süüdi. D.Z pani 15.08.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et D.Z enda ütluste kohaselt tarvitas ta 14.08.2016 kella 12.00 ajal amfetamiini ning samuti juhtimise ajal esinesid tal ilmselged joobetunnused – silmade sidekestade punetus, pupillid laienenud; Rombergi asend ja kand-varvas kõnd sirgjoonel ebakindel, sõrme-nina katse oli ebatäpne, täpsemad liigutused olid ebatäpsed; värin sõrmedes (tl 12). 2.2 D.Z juhtis 18.08.2016 kella 00:25 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx, olles amfetamiinist ja metamfetamiinist põhjustatud joobeseisundis. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Tunnistaja politseiametniku Igor Kiršner ütlustega leiab tõendamist, et 18.08.2016 toimus Tammemäe külas ringteel avarii. Tunnistaja sai sündmuskohale väljakutse kella 00.35 ajal. Liiklusõnnetuses osales mootorsõiduk Opel Astra registreerimismärgiga xxxx, kus sõiduk sõitis vastu ajutisi liiklusvahendeid ning seejärel paiskus teelt välja. Juht D.Z oli kohalt lahkunud, kuid tunnistaja saabumisel kella 01.00 ajal tuli tagasi. Tunnistaja sõnul D.Z selgitas talle, et põhjustas liiklusavarii, kuna jäi roolis magama. Samuti selgitas D.Z tunnistajale, et enne rooli istumist tarvitas amfetamiini (tl 45-47). Liiklusõnnetuse toimumist 18.08.2016 tõendab sündmuskoha vaatlusprotokollid koos lisadega (tl 18-34) ning asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestisi (tl39-44). Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise tuvastamiseks toimetati D.Z bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks Xxxx. Saatekirjast nähtub, et uuritaval D.Z võeti 18.08.2016 kell 01.35 uriiniproov ainete ja joobe lõplikuks tuvastamiseks EKEIs (tl 48-49). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati D.Z uriinist amfetamiin, metamfetamiin (tl 50). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 4 kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnisson hinnangul esines D.Z 18.08.2016 kell 01.40 joove (tl 51). Kohtuistungil D.Z ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütlustes D.Z tunnistab, et juhtis 18.08.2016 kella 00.25 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx ning oli tarvitanud narkootilisi aineid (tl 55-58). Kohtuistungil tunnistas D.Z end teo toimepanemises süüdi. D.Z pani 18.08.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et D.Z enda ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid eelmise päeva varahommikul ning samuti juhtimise ajal esinesid tal ilmselged joobetunnused –pupillid laienenud; Rombergi asend ja kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne, sõrme-nina katse kiirenenud, täpsemad liigutused olid ebatäpsed; värin sõrmedes (tl 51). Eeltoodust johtuvalt tuleb D.Z tegevus kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. D.Z on süüvõimeline ning
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
D.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh liiklusalaste kuritegude eest (joobes ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimine) ning rahvatervisevastase kuriteo eest. Viimati karistati D.Z 28.06.2016 joobes juhtimise eest (tegu oli toime pandud 19.01.2016) ühe aasta pikkuse vangistusega. Karistusregistri kohaselt puuduvad andmed perioodil 11.09.2014-02.11.2016 kohtu poolt mõistetud rahalise karistuse ja kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide tasumise kohta. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole D.Z-ile kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab D.Z süüd pidada pigem keskmisest suuremaks. Tegemist on kahe episoodiga, millest ühes toimus liiklusõnnetus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ülestunnistamisele ilmumine (18.08.2016 episoodis) ning puhtsüdamlikku kahetsust
Võttes arvesse asjaolu, et pärast eelmist kohtuotsust pani D.Z uue liiklusalase kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödudes otsustan D.Z-ile mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5 KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda D.Z poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. D.Z karistati Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti
Ära kandmata karistus 11 kuud ja 29 päeva. Katseaeg kulgeb alates 28.06.2019 kuni 27.06.2019. Seega pani D.Z käesoleva otsusega tuvastatud
järgi kvalifitseeritud kuriteod toime katseajal.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.
lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (11 kuud ja 29 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Prokurör taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus ei pea seda võimalikuks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.Z suhtes juba rakendatud üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsusega. Nimetatu ei ole eripreventiivseid eesmärke täitnud ning isik on jätkanud uute kuritegude toime panemist. Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega (jõustus 14.07.2016) pandi D.Z-ile katseaja kohustuseks mh mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. D.Z rikkus nimetatud kohustust korduvalt. Leian, et üldkasuliku töö tegemisel ei suuda D.Z täita lisakohustusi. D.Z-ile on antud korduvalt võimalusi hoiduda reaalse vangistuse kandmisest. Leebemate karistusõiguslike meetmete rakendamine ei ole oma eesmärki täitnud ning isik on jätkanud uute kuritegude toime panemist. D.Z on oma ühiskonnaohtliku käitumisega ületanud piiri, kus reaalse vangistuse kohaldamine ei ole enam välditav. Liitkaristuse moodustamise tõttu ootaks isikut ligi kaheaastane vangistus. Kuriteod ja narkootikumidega seotud väärtegu on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Pärast seda on D.Z suutnud elada seaduskuulekat elu ning on enda sõnul suutnud narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Varem reaalset karistust mitte kandnud ning kohtuotsuse tegemise ajaks juba võimalikule paranemise teele asunud isiku suhteliselt pikaks ajaks ühiskonnast isoleerimine ei ole põhjendatud. 6
lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras.
lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ära kandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. Kuivõrd karistusest tingimisi vabastamine võib seisneda selle täielikult või osaliselt täitmisele pööramata jätmises ning seadus võimaldab ka katseajal toime pandud kuriteo puhul
rakendada, on kohtu hinnangul vangistuse osaline täitmisele pööramine võimalik.
lg 2 kohaselt kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele.
lg 1 ja lg 2 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.Z vanglasse saabumise aeg.
lg 1-3 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kui D.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel jättis kohus ekslikult kohaldamata
7
lg 2 p 21 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada D.Z-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.03.2017. a. D.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse saabumise päeval. Liiklusnõuete rikkumisega (avarii põhjustamine, joobes juhtimine) seadis D.Z ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervise. Eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide täitmise kaalutlustel pean vajalikuks kohaldada D.Z suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 1 p 1 alusel kohaldada D.Z suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 4. Konfiskeerimine Harju Maakohtu 02.12.2016 kohtumäärusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks D.Z-ile kuuluv mootorsõiduk Opel Astra registreerimismärgiga xxxx.
lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi ), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuse nr 3-1-1-37-07 p 16 märkinud, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend. Kohtuotsuse 2. punktis kohus tuvastas, et kuriteo toimepanemiseks 15.08.2016 ja 18.08.2016 kasutas D.Z mootorsõiduk Opel Astra registreerimismärgiga xxxx. Kuivõrd
sätestatud kuriteokoosseisu on võimalik täita vaid tahtlikult, siis on antud juhul mootorsõiduki Opel Astra registreerimismärgiga xxxx näol tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuse 3-1-1-78-13 p 8 märkinud: 8 Kohus on eelnevalt sedastanud, et D.Z on korduvalt karistatud liiklusalaste kuritegude eest. Antud juhul juhtis ta kahel korral kolme päevase vahega mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx olles narkojoobes. Eeltoodu näitab, et D.Z suhtub kehtivasse õiguskorda lugupidamatult ja ühiskonna käitumisnorme eiravalt. Eeltoodust tulenevalt on D.Z puhul üsna suur oht, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist sama sõidukiga. Eeltoodust johtuvalt
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja 10 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära; muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 110.16 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 45.60 ning joobe tuvastamisega seotud ekspertiisikulu 366.00 eurot. D.Z kaitsja esitas 27.03.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 140.00 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtueelses menetluses osalemiseks 1,5 tundi, kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 0,5 tundi ning 27.03.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt, kuivõrd 27.03.2017 kohtuistung kestis 1 tund. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse osaliselt summas 120.00 eurot. “ § 1 lg 4, 5, §
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. D.Z-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 206.16 eurot; 2 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 9 - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 366.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulu 45.60 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 313 lg 1 p 7 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtuotsuse täitmise asjaolud. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1322.76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 110.23 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.