KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13890

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja avalduse kostjalt I menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 15 571,48 eurot ja sellelt summalt viivise (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5). Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega jätab rahuldamata hageja avalduse kostjalt I menetluskulude ja viivise väljamõistmiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid täpsustada, et kindlaksmääratud menetluskulud hageja hagis kostja I vastu hüvitatakse X pärandvara (pankrotis) arvel. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse on esitanud vaid kostja I, kes vaidlustab tema suhtes tehtud määrust täies ulatuses. 3

§-ga 659) alusel.

1. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitanud vald, kes on X pärija. Määruskaebuses on vald avaldanud, et Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19155 on välja kuulutatud X pärandvara pankrot. Vald leidis, et hagejal tuleb menetluskulude nõue esitada tsiviilasjas nr 2-21-19155 pankrotihaldurile, kes rahuldab nõude ulatuses, mida võimaldab pankrotivara koosseis. 8.
4. Esmalt märgib kolleegium, et pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 2¹ esimese lause kohaselt muutub võlgniku surma korral isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seejuures sätestab PankrS § 43 lg 5, et kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. 8.
5. Pankrotihaldur ei avaldanud soovi praegusesse menetlusse astumiseks. Arvestades PankrS § 43 lg 5 teist lauset, palus ringkonnakohus
6. augusti
7. a e-kirjaga X pärandvara (pankrotis) pankrotihalduril teada anda, kas ta on andnud vallale nõusoleku määruskaebuse esitamiseks.
8. augusti
9. a e-kirjas teavitas pankrotihaldur, et ta ei olnud praegusest menetlusest teadlik. Pankrotihaldur esitas
10. augustil 2022 seisukoha, mille kohaselt võis maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse küll lahendada, kuid maakohus ei saanud menetluskulusid ega viivist vallalt välja mõista. Samuti märkis pankrotihaldur, et vallal on iseseisvalt võimalus oma õigusi kaitsta.
11. Ringkonnakohus nõustub valla ja pankrotihalduri seisukohtadega ning leiab, et pärandvara suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu ei saanud maakohus vallalt kui X pärijalt menetluskulusid välja mõista. 9.
12. PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankroti vara ning võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Viidatud sättest tulenevalt tuleb kindlaksmääratud menetluskulud tasuda pankrotivarast ning vald ei vastuta enam menetluskulude nõude eest. 9.
13. Lisaks tuleb arvestada Riigikohtu
14. jaanuaril 2014 tsiviilasja nr 3-2-1-176-13 p-s 14 avaldatud seisukohaga, mille kohaselt olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Samuti on Riigikohus viidatud määruse p-s 15 sedastanud, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendi toimel omandab isik, kellel kohtulahendi järgi on õigus nõuda teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist, tunnustatud nõude PankrS § 103 lg 4 mõttes, mille ta saab esitada pankrotimenetluses. PankrS § 103 lg 4 on käesolevaks ajaks küll kehtetu, kuid sama põhimõte on sätestatud PankrS § 1003 lg 4 p-s
15. Viidatud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas, kus ühe menetlusosalise pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot. Samuti tuleneb PankrS § 35 lg 1 p-st 6, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 4