KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2022 Kohtuasja number 1-20-7760 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Aleksei Sirotkini (isikukood 37910212213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuni 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Aleksei Sirotkin Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sergei Listov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsusega tunnistati Aleksei Sirotkin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 199 lg 1 järgi. Teda karistati 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 8 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Sirotkini kahtlustavana kinnipidamise aeg kokku 5 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning A. Sirotkin allutati katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks keelati tal alkoholi tarvitamine.
- Viru Maakohtu
- aprilli 2021 määrusega pandi A. Sirotkinile kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, kuna A. Sirotkin rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna A. Sirotkin jätkas alkoholi tarvitamist, esitas kriminaalhooldusametnik ka teise erakorralise ettekande ja Viru Maakohus pööras
- jaanuari 2022 määrusega A. Sirotkini vangistuse täitmisele. Vangistuse kandmisele asus A. Sirotkin
- veebruaril 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
- oktoobril
- Viru Vangla esitas
- juunil 2022 Viru Maakohtule materjalid A. Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur A. Sirotkini vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuni 2022 määrusega A. Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused A. Sirotkini ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna teda on karistatud teise astme kuritegude eest ja ta on kandnud mõistetud karistusest juba poole ära. Siiski ei ole täidetud vabastamise materiaalsed eeldused.
- Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Sirotkinil on vabaduses olemas garanteeritud töökoht. Samas pole elukoha osas kindlust, sest ei ole teada, kas A. Sirotkin saab oma registreeritud elukohta elama asuda. Distsiplinaarkaristusi A. Sirotkinil ei ole. Tal on 7 kriminaalkaristust. Varem juba anti A. Sirotkinile võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid see karistuse kandmine ebaõnnestus: A. Sirotkin rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja tema vangistus pöörati täitmisele. A. Sirotkinil on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna ta tegi seda tihti ja pani ka kuriteod toime alkoholijoobes. Tegu on sõltlasega. Sõltuvusprobleemide tõttu võib A. Sirotkin hakata vabaduses taas alkoholi või narkootikume tarvitama ning panna sellest tulenevalt toime uued kuriteod. Kohtul ei ole veendumust, et sel korral suudab A. Sirotkin läbida katseaja ilma probleemideta ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades A. Sirotkini kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne vabastamine õigustatud. See ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muu hulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ja toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. A. Sirotkinil on kanda veel ligikaudu 3 kuud vangistust ja selle aja jooksul saab ta teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Sirotkin. Kaebuse sisu on lühidalt järgmine. Ta hakkab elama oma sissekirjutuse järgses kohas XXX. Samas majas elab ka tema 63-aastane ema, kes vajab tema abi. Vabaduses saab A. Sirotkin minna tööle ja peale ema aitamise tasuda riigile võlgu ning makse. Vanglas peab ta viibima maksumaksjate arvel. Tööl saab ta käia vaatamata oma invaliidsusele. Alkoholi ta tarvitama ei hakka. Ta läbis
- aastal tingimisi vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid alustas pärast seda uuesti alkoholi tarvitamist, sest tähistas oma naise surma-aastapäeva. Tal on kahju, et ta kasutas naise vastu füüsilist vägivalda, kuid ta ei osanud muul viisil probleeme lahendada. Pärast seda elasid ta siiski naisega ilusti koos ja nad armastasid üksteist. Vanglas ta lühikese karistusaja tõttu õppida ei saanud. Viimati oli ta vanglas
- aastal ja siis ei olnud tegemist isikuvastase kuriteoga. Vabaduses suudab ta elada ilma kuritegudeta. Ta on metadooni ravil, aga plaanib selle doosi vähendada ja lõpetada. Vanglasse saabumisel tehti talle narkotest, mis oli positiivne. See võis olla sellest, et päev enne vangistust käis ta poe WC-s, kus noored suitsetasid ilmselt narkootikume. Vabaduses käis ta samuti testimas ja siis olid kõik testid negatiivsed (välja arvatud metadoon). Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Kui 2
(5)formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud.
- Maakohus leidis, et formaalsed eeldused A. Sirotkini vabastamiseks on täidetud, kuna ta on ära kandnud vähemalt KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaja. Piisava karistusaja ärakandmine pole ringkonnakohtu hinnangul aga siiski ainus formaalne eeldus, mis peab olema täidetud. Nimelt näeb KarS § 76 lg 5 ette, et ennetähtaegsel vabastamisel määratakse süüdimõistetule katseaeg ja ta allutatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna mitmed KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimused on seotud süüdimõistetu kindla elukohaga, tuleb järelikult ka kindla elukoha olemasolu pidada ennetähtaegse vabastamise vältimatuks formaalseks eelduseks: vastasel juhul ei ole süüdimõistetut võimalik kohustuslikule käitumiskontrollile allutada. See ilmneb kaudselt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest asjas nr 3-1-1-45-16, milles Riigikohus pidas elukohta möödapääsmatuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel. Riigikohtu see seisukoht põhines KarS § 75 tõlgendamisel ja pole alust interpreteerida seda normi ennetähtaegse vabastamise puhul teisiti kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel.
- Vangla iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus avaldas A. Sirotkin soovi minna elama XXX, mille omanik on Narva linn. Kuna eluruumi haldaja SA Narva Linnaelamu vastusest päringule selgus, et A. Sirotkinil puudub õiguslik alus seda eluruumi kasutada, siis sinna ta ennetähtaegsel vabastamisel elama minna ei saaks.
- Rahvastikuregistri andmetel on A. Sirotkin registreeritud XXX asuvasse eluruumi, kuhu ta määruskaebuse kohaselt ka tegelikult elama soovib minna. Samas ei piisa elukohavõimaluse jaatamiseks vaid pelgalt kinnipeetava soovist ja kinnitusest, et tal on võimalik kuhugi kindlasse kohta elama minna. Riigil (läbi kriminaalhooldaja) peab olema võimalik kinnipeetava elukohavõimalust kontrollida. Selle kontrolli peaks tegema ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus ehk enne seda, kui vangla saadab need materjalid vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtusse. Vangla iseloomustuse kohaselt ei olnud A. Sirotkin ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus kindel, kas ta saab XXX asuvasse eluruumi elama minna. Ta tõi välja, et tegemist on kahest toast koosneva ühiselamu tüüpi korteriga, kus üks tuba on tema vennal ja teine temal. Samas ei suutnud ta oma venna nime meenutada ning seetõttu ei ole tema elukohavõimalust ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus ka kontrollitud. Seega ei saa kindel olla, et A. Sirotkinil on reaalselt võimalik ennetähtaegsel vabastamisel nimetatud elukohta elama minna ning tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.
- Kui isegi eeldada, et formaalsed eeldused A. Sirotkini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, siis igati põhjendatult asus maakohus seisukohale, et vabastamine ei ole siiski põhjendatud materiaalsete eelduste poolest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise otsustamisel sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et A. Sirotkinil on 7 kriminaalkaristust, kuid karistusregistri õiendi kohaselt on tal üksnes 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega tugines maakohus ilmselt A. Sirotkini arhiveeritud karistustele, mis karistusregistri seaduse § 5 kohaselt lubatav ei ole. Samuti viitas maakohus sellele, et A. Sirotkini vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, ning selgitas, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muu hulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ja 3
(5)toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Maakohtu sellest mõttekäigust näib järelduvat, et suurt kuritegelikku aktiivsust üles näidanud inimesed peaksid (sama hästi kui) alati kogu neile mõistetud vangistuse ära kandma. Seaduse järgi pole siiski välistatud ka mitmeid kuritegusid toime pannud inimese ennetähtaegne vabastamine: kaaluda tuleb kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis. Hoolimata äsja viidatud seisukohast ja lubamatust tuginemisest A. Sirotkini arhiveeritud karistustele, on A. Sirotkini vabastamata jätmine siiski õige.
- On küll positiivne, et A. Sirotkinil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, väidetavalt on ta näidanud üles motivatsiooni õppimiseks ning tal on vabaduses olemas toetavad lähedased ja kindel töökoht. Need positiivsed asjaolud ei ole aga piisavalt kaalukad ega maanda vajalikul määral A. Sirotkini uute kuritegude toimepanemise riski.
- A. Sirotkinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid vangistust kannab ta juba kuuendat korda. See näitab, et varem ei ole vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. A. Sirotkinit on karistatud isikuvastaste kuritegude ja varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegusid on ta pannud toime alkoholijoobes ning seega on alkoholi tarvitamine tema oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks. Alkoholi tarvitamist alustas ta enda sõnul umbes 16-aastaselt ja tarvitamine nägi tavaliselt välja nii, et 2–3 päeva ta jõi ning siis 1–3 kuud enam ei joonud. Kuigi probleeme alkoholi tarvitamisega ta vangla iseloomustuse kohaselt ei näe, tunnistab ta siiski seda, et alkoholi tarvitades ei suuda ta end kontrollida. Kui isikul on mõnepäevased joomasööstud ning ta ei suuda end alkoholi tarvitades kontrollida, siis on alkoholi tarvitamine ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt probleemne ja alkoholi tarvitamisest tuleb täielikult hoiduda. Määruskaebuses A. Sirotkin lubabki mitte enam alkoholi tarvitada, kuid see lubadus on ringkonnakohtu jaoks paljasõnaline. Sellega seoses tuleb muu hulgas pöörata tähelepanu sellele, et A. Sirotkinile viimase kohtuotsusega mõistetud vangistus jäeti algselt täitmisele pööramata. Katseajaks allutati ta käitumiskontrollile ning tal keelati selle ajal alkoholi tarvitamine. Kuna A. Sirotkin ei suutnud käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest hoiduda, rikkudes korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja seda isegi pärast seda, kui kohus oli talle ühel korral juba vastu tulnud ning jätnud vangistuse pärast esimesi rikkumisi täitmisele pööramata, ei ole piisavat kindlust, et ta suudab end nüüdki alkoholist eemale hoida. Tema alkoholi tarvitamist ei ole suutnud peatada muu hulgas varasema kriminaalhoolduse ajal läbitud sõltuvuskäitumisega seonduv sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Kui A. Sirotkin jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, on tema uute kuritegude toimepanemise oht suur.
- Mõningat ohtu näeb ringkonnakohus ka A. Sirotkini majanduslikus olukorras ja narkootikumide tarvitamises. Tõsi, materjalidest ei nähtu, et narkootikumid oleks mänginud rolli tema kuritegude juures. Siiski on A. Sirotkin varasemalt tarvitanud erinevaid narkootikume ning hetkel saab metadooni asendusravi. Kuigi enne vangistust ta väidetavalt peale metadooni muid narkootilisi aineid ei tarvitanud, siis vangistuse kandmisele asumisel andis talle tehtud narkotest siiski positiivse tulemuse ka teistele narkoainetele. A. Sirotkini enda väide, et positiivne tulemus võis tulla sellest, et ta käis enne vangistust avalikus WC-s, kus noored olid ilmselt suitsetanud narkootikume, ei ole usutav. Seda enam, et test andis positiivse tulemuse ka LSD-le, mis ei ole suitsetamise kaudu manustatav narkootikum. Seetõttu on alust arvata, et lisaks metadoonile tarvitas A. Sirotkin vähemalt mõningal määral enne vangistust ka muid narkootikume. Kui ta jätkab vabaduses nende tarvitamist, võivad sellega kaasneda ka suuremad rahalised väljaminekud. Kuigi vabaduses on A. Sirotkinil olemas garanteeritud töökoht väidetava netopalgaga 700 eurot kuus, siis lisaks sellele on tal ka paarituhande euro ulatuses võlgu. Nende võlgade katteks võivad kohtutäiturid võtta osa A. Sirotkini ametlikust palgast ära ning järele jääv osa ei pruugi olla piisav enese äraelamiseks olukorras, kus sellest tuleb osta ka uimasteid. Kuna viimase kohtuotsusega tunnistati A. Sirotkin süüdi ka varavastase kuriteo toimepanemises, ei saa täielikult välistada, et ta 4
(5)võib jätkata kuritegude toimepanemist juba majanduslikel põhjustel. Lisaks narkootikumide ostmisele võib ta vajada raha ka alkoholi ostmiseks.
- A. Sirotkin küsib, miks peaks maksumaksja teda vanglas üleval pidama. On tõsi, et vangide ülalpidamine on kulukas, kuid samas aitab see tagada ka ühiskonna turvalisust: isikud, kellelt on alust karta kuritegude toimepanemist, isoleeritakse (vähemalt mõneks ajaks) ühiskonnast ja sel ajal ei saa nad vähemalt vabaduses uusi kuritegusid toime panna. Teisalt üritatakse neid vangistuse ajal ka õiguskuulekusele suunata. Vaid siis, kui kinnipeetavalt on suure tõenäosusega oodata vabaduses kuritegevusvaba elu, on otstarbekas ta ennetähtaegselt vabastada, et säästa seeläbi riigi edasisi ressursse, mis kuluvad kinnipeetava vangistuses hoidmisele. Vastasel juhul tuleks riigil ilmselt nagunii mõne aja pärast uuesti ressursse kulutada, et menetleda kinnipeetava uusi kuritegusid ja hoida teda uuesti vangistuses. Seetõttu ei saa lähtuda vaid esialgsest ressursisäästust. A. Sirotkini vabastamist ei saa põhjendada ka asjaolu, et väidetavalt vajab tema ema abi: kuna Eesti on sotsiaalriik, saab A. Sirotkini ema pöörduda vajadusel abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuni 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)