1-22-1015/7

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-22-1015

1. september 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp T. A. süüdistuskohustuskaebuse läbi vaatamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrus T. A. esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, määruskaebus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Karin Talviste
4. september 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a määrus ja saata T. A. esindaja kaebus Riigiprokuratuuri
8. jaanuari
9. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
10. Määruskaebus rahuldada.
11. Mõista Eesti Vabariigilt T. A. kasuks välja 870 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. märtsil 2021 toimus Tartus Narva mnt 3 juures reguleerimata ülekäigurajal liiklusõnnetus, mille käigus sõitis H. L-i juhitud sõiduauto otsa sõiduteed ületanud 97-aastasele A. A-le. Kannatanu toimetati haiglasse, kus ta
14. aprillil 2021 suri.
15. Asjas alustati karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust, mis lõpetati
16. novembril 2021 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokuratuuri hinnangul ei esinenud põhjuslikku seost liiklusõnnetuses saadud vigastuste ja surma saabumise vahel.
17. Kannatanu poeg T. A. esitas kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes menetluse jätkamist.
18. Riigiprokuratuuri
19. jaanuari
20. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Riigiprokurör asus seisukohale, et kogutud tõendite põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et H. L. oleks toime pannud KarS § 423 lg-le 1 vastava teo. Kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud. 1-22-1015
21. T. A. esindaja vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ja palus kohustada prokuratuuri menetlust jätkama. Kaebaja hinnangul põhjustasid A. A. surma just liiklusõnnetuse käigus saadud vigastused.
22. Tartu Ringkonnakohtu
23. märtsi
24. a määrusega jäeti T. A. esindaja kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebuses märgitud ja menetluses tuvastatud asjaoludel sai võimalikus kuriteos kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 37 lg 1 mõistes kannatanuks olla vaid A. A. Kaebajat ei saa käsitada kannatanuna ka osutatud sätte viimase lause järgi, kuna menetluse käigus on tuvastatud, et õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused ei toonud kaasa A. A. surma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas T. A. esindaja, kes taotleb määruse tühistamist ja määruskaebuse sisulist läbivaatamist ringkonnakohtus. Esindaja leiab, et T. A. on hukkunud kannatanu lähedane KrMS § 37 lg 1 viimase lause mõttes, mistõttu on tema kaebeõigust alusetult eitatud. Ka luges ringkonnakohus tõendatuks, et A. A. surm ei saabunud liiklusõnnetuse käigus saadud vigastuste tagajärjel, kuid seda seisukohta pole kohus sõnagagi põhjendanud ja see on viinud ebaõige kohtulahendini.
26. Prokuratuuri hinnangul jättis ringkonnakohus kaebuse õigesti läbi vaatamata, kuivõrd T. A. ei ole käsitatav kannatanuna KrMS § 37 lg 1 mõistes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Määruskaebus on põhjendatud. T. A. taotleb lõpetatud kriminaalmenetluse jätkamist. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetluses lugeda kannatanuks ka sellist isikut, kes leiab, et talle on kuriteoga tekitatud kahju, kuid kriminaalmenetlus on kas lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi selline isik ei saa kasutada kõiki kannatanu õigusi, tuleb talle tagada KrMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud kaebeõigus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. a määrus asjas nr 3-1-1-42-05, p 10;
30. jaanuari
31. a määrus asjas nr 3-1-1-148-05, p 8;
32. jaanuari
33. a määrus asjas nr 3-1-1-151-05, p 7). Eelnevast tulenevalt puudus ringkonnakohtul alus T. A. esindaja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning kohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
34. KrMS § 37 lg 1 viimase lause kohaselt on füüsiline isik kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. T. A. on menetluses läbivalt väitnud, et tema ema surm saabus liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel. Ringkonnakohus leidis, et liiklusõnnetuses saadud vigastused ei toonud kaasa A. A. surma, mistõttu ei saa T. A. olla kannatanu KrMS § 37 lg 1 viimase lause tähenduses. Seejuures jättis ringkonnakohus aga tähelepanuta, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel ei saa kohus otsustada kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Hinnangu sellele, kas liiklusõnnetuses saadud vigastused olid põhjuslikus seoses saabunud surmaga, saab kohus anda alles siis, kui on kaebuse menetlusse võtnud ja sisuliselt kontrollinud, kas kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud.
35. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
36. märtsi
37. a määruse ja saadab Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud T. A. esindaja kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. 2