1-20-7760/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2022.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-20-7760 Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Riina Palmi Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2022 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Sirotkin, isikukood 37910212213, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksei Sirotkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.06.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Sirotkini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Sirotkin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.11.2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 7 kuud 25 päeva, katseajaga 1 aasta 2 kuud. Viru Maakohtu 10.01.2022 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 06.11.2020 otsusega mõistetud ning kandmata jäänud karistus 7 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus 14.02.2022 ja lõpp 09.10.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksei Sirotkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama aadressile xxx, mis kuulub Narva linnale ning isikul ei ole õigust seal elada. Ta omab sissekirjutust aadressil xxx, kus elab tema vend ja ta ei ole kijdel, 1 et peale vabanemist on tal võimalik asuda sinna elama. Kinnipeetaval on xxx haridus, riigikeelt ei valda. Ei ole huvitatud hariduse omandamisest, eelistab töötamist. Enne vangistust töötas AS X, kuhu saab asuda tööle ka pärast vabanemist. Isikul on võlgnevusi 2178,46 eurot, vabanemisfondis 286,54 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, X venda ja X õde. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil seoses alkoholi kuritarvitamisega. Ta ei hooli oma tegude tagajärgedest, vaid püüab leida erinevaid põhjendusi. Enne vangistust tarvitas alkoholi tsükliliselt. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetav ise arvab, et tal ei ole seoses alkoholi tarvitamisega probleeme. Tunnistab, et kui joob alkoholi, siis ei suuda ennast kontrollida. Kriminaalhoolduse ajal läbis Aleksei Sirotkin sotisaalprogrammi Eluviisitreening (2021.aastal). Lisaks rikkus kinnipeetav viimase karistuse käitumiskontrolli reegleid, milleks oli alkoholi mitte tarbimine. Motivatsioon muuta oma elustiili seoses alkoholiga on madal. Metadooni ravi alates 2007 aastast. Enne seda tarvitas perioodiliselt erinevaid narkootikume, põhiliselt mooni vedelikku. Proovinud enda sõnade kohaselt kõiki narkootikume. 14.02.2022 vanglasse saabudes teostati kinnipeetavale narkotest uriinist, mis andis positiivse tulemuse MTD, FLY, LSD suhtes. Kinnipeetava sõnade kohaselt ei ole ta peale metadooni midagi tarbinud. Isikul on kroonilised haigused ja sõltuvusdiagnoosid. Kasutas vägivalda endise elukaaslase suhtes. Ei mõelnud oma tegevusi läbi, käitus impulsiivselt. Kasutas probleemi lahendamiseks vägivalda. Ei suuda näha tekitatud kahju ulatust ja ei suuda näha teiste inimeste seisukohti. Püüab leida põhjendusi enda tegude pehmendamiseks ja õigustamiseks. Eitab alkoholiga seotud probleeme. Omab kindlaid eesmärke elus nagu töötamine aga ei nimeta sõltuvusainetest loobumise eesmärke Kinnipeetav on karistatud 7 korda, vanglas viibib kuuendat korda. Kuritegeliku käitumise soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning isiku impulsiivsus ja madal probleemide lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta Aleksei Sirotkini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Sirotkin soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Aleksei Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/
3. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Sirotkin on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Aleksei Sirotkinil on vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid elukoha osas ei ole kindlust, kuna ei tea, kas saab asuda elama registreeritud elukohta. 2 Kohus leiab, et kuna isik kannab täitmisele pööratud vangistust, siis ei pea kohus usutavaks, et ta suudab sel korral katseaja ilma probleemideta läbida. Kohus andis talle võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid see on kahetsusväärselt isiku enda süül ebaõnnestunud. Ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille tõttu oli karistus pööratud täitmisele. Kohus leiab, et isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna ta tegi seda tihti ja pani ka kuriteod toime alkoholijoobes. Tegu on sõltlasega. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades Aleksei Sirotkini kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Aleksei Sirotkini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.10.2022, ärakandmiseks on üle 3 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub siiski alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna isikul on sõltuvusprobleemid, ta võib vabaduses taas hakata alkoholi või narkootikume tarvitama ning uusi kuritegusid toime panema. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi 3 tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ja katseaja ebaõnnestumine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Aleksei Sirotkini suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Aleksei Sirotkinist tuleneva ohu. Aleksei Sirotkini puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt käitumiskontrollile allutatud, mis kahetusväärselt on aga ebaõnnestunud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust määrata isik taas kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksei Sirotkini vabastamisega temale Viru Maakohtu 10.01.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4