Kriminaalasi nr 1-22-5322 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07. september 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Rikko Koo
§ 424lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav Rikko Koort, IK 38810102711; sünniaeg: 10.
oktoober 1988. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Rikko Koort
§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista kolm
(3)kuud vangistust.
§ 73lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rikko Koort ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78p 1 alusel hakata Rikko Koorti katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rikko Koortilt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada üheksakümmend
(490)eurot 50 senti, joobeseisundi tuvastamise kulu kaheksakümmend seitse
(87)eurot ja kaitsja tasu ükssada kümme
(110)eurot 40 senti, s.o kokku kuussada kaheksakümmend seitse
(687)eurot 90 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Rikko Koortil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99922700029438. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. 1 Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Rikko Koorti süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX. a kella 23:25 paiku XXX, XXX sillal mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Rikko Koort rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Rikko Koort toime
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Rikko Koortile karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 73
lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui Rikko Koort ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Rikko Koortilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 110,40 eurot, kokku menetluskulud 687,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel Rikko Koort taotleb kriminaalmenetluskulude 687,90 eurot tasumise võimalust 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 2 Rikko Koort tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 1 järgi ja talle tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Rikko Koortilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise kulu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 3