MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1574 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja
) § 116 lg 1 alusel ei pea kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjendama. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
§ 249
lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 13. Kohtule 03.08.2022 esitatud avalduses on loetletud järgnevad esialgse õiguskaitse abinõud: 2
(4)1) Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/12/195 kehtivuse peatamine; 2) Jämelaja haiglasse või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saamine; 3) Tablettide andmine haigushoogude ajal võtmiseks; 4) Psühhiaater dr Kott kohustamine andma meditsiinilist abi.
- Kohus selgitas 29.07.2022 määruses, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui Xl on pooleli vaidemenetlus, mille ajal esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus leidis, et Tallinna Vangla võib olla jätnud tähelepanuta X soovi vaidlustada Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 122/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195, millega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud käskkirjade peale saab esitada vaide, mida on käskkirjades eraldi selgitatud. X on 10.07.2022 avalduses kirjeldanud lukustatud kambris tekkinud terviseprobleeme ja palub end viia meditsiiniosakonda või teise osakonda. 15.07.2022 avalduses on ta palunud algatada menetluse ja võtta end kinnisest ruumist välja. 19.07.2022 avalduses on ta palunud lahendada 10.07.2022 kambris kinnihoidmise ja jõhkruse tarvitamise. Seega loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamise osas lubatavaks.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole teiste taotletud abinõude osas lubatav, sest Xl ei ole nendega seoses pooleli vaidemenetlust. X poolt vanglale esitatud 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldustest ei nähtu, et ta soovib vaidlustada kindlat Tallinna Vangla haldusakti või toimingut, millega keelduti tema viimisest ravile vanglast välja või keelduti tablettide võimaldamisest või kus oleks lahendatud psühhiaater dr Kott poolt osutatud meditsiinilise abiga seonduvat. Üksnes taotluse esitamine tervishoiuteenuse küsimustes ei ole vaie. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles X taotleb Jämelaja haiglasse või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saatmist, tablettide andmist haigushoogude ajal võtmiseks ja psühhiaater dr Kott kohustamist andma meditsiinilist abi.
- Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esmalt esinema vajadus esialgse õiguskaitse järele. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (
§ 249lg 3).
- Kohus leiab, et Xl on olemas esialgse õiguskaitse vajadus Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajal. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal on kinnipeetava vabadus piiratud veel rohkem kui tavaliselt. X suhtes on rakendatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, käeraudade kasutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist mõningate eranditega. X väitel on tal eraldatud lukustatud kambris esinenud psühhoosid ja ta on ennast vigastanud. Seega on arusaadav, et isegi vaidemenetluse ajal võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkumine tema jaoks väga ebameeldiv olla ja hiljem pole seda kogemust võimalik olematuks teha.
- Kui X peaks vaidemenetluse nõuetekohaselt läbima ja Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 peale kaebuse esitama, ei oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei saa esialgset õiguskaitset kohaldamata jätta eeldatava kaebuse vähese edulootuse põhjusel.
- Samas leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine esialgse õiguskaitse korras võib ohustada vangla julgeolekut. X suhtes on Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/12/189 ja 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 3
(4)seoses valvuri ründamise, enesevigastamise ja enesetapukatsega. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kuigi Tallinna Vangla käskkirjade õiguspärasust ei ole veel kohtulikult kontrollitud, annavad käskkirjade põhjendused alust arvata, et X puhul on nii tema enda, vanglaametnike kui kaaskinnipeetavate jaoks turvalisem jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. X on ise välja toonud, et ta kannatab psühhooside käes. Psühhoos on raske psüühikahäire, mis mõjutab isiku mõtlemist ja käitmist. Seni on X psühhooside toimumise ajal ennast vigastanud ning ka vanglaametnikku rünnanud. Seega tähendaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine vaidemenetluse ajaks seda, et järgmise psühhoosi ajal võib X olla ohuks iseendale ja teistele. 20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja Tallinna Vangla 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks rahuldamata. 21. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida (
§ 175lg 3).
Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (
§ 178lg 3).
Kuna määrus sisaldab teavet taotleja terviseseisundi kohta, asendab kohus oma algatusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
(4)