) § 123 p 2, § 124 lg 1 p 1 ja lg 2 p 9 alusel. Karistusregistri andmetel on X-l 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 19 kehtivat väärteokaristust, sh on taotlejat kahel korral karistatud reaalse vangistusega (karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi; KarS § 394 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi). Taotlejal on 4 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg (XX.XX.XXXX–XX.XX.2024). Väärteotrahve ei ole taotleja karistusregistri andmetel tasunud, mistõttu on osad trahvid asendatud arestiga. Korduv kriminaalkorras karistatus on
X ei ole varasematest karistustest õppust võtnud ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Seega võib X ka tulevikus süütegusid toime panna. Taotleja on oma käitumisega näidanud, et ta ohustab avalikku korda. Seega tuleb elamisloa andmisest keelduda
X ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimustele (
Taotlejal puudub piisav legaalne sissetulek (
Taotlejal on 13 Eestis elatud aasta jooksul olnud vaid üks ametlik töökoht ja talle on palka makstud vaid 2018. a aprillist kuni juunini. X ei ole Eestis hästi kohanenud (
Taotleja ei ole Eestis omanud püsivat töökohta ja tal puudub Eestiga majanduslik seos. Lisaks on taotlejat korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et ta ei ole omaks võtnud Eestis kehtivaid käitumisreegleid ja õiguskorda. PPA-le teadaolevalt ei ole X läbinud ühtegi eesti keele kursust, mis aitaks tal paremini sulanduda ühiskonda ja leida tööturul hõlpsamini tööd. Taotleja ei ole sedavõrd kaua oma kodakondsusjärgsest riigist eemal olnud, et tal võiksid tekkida märkimisväärsed raskused seal kohanemisega. Kuna taotleja ei töötanud, pidi tal olema elamisloa kehtivuse jooksul ravikulukindlustuse leping (
Taotlejale erandina elamisloa andmine ei ole põhjendatud (
Isikule erandina elamisloa andmine oleks õigustatud juhul, kui esinevad eriti kaalukad asjaolud, mis eeldavad edaspidi isiku jäämist Eestisse. Taotlejal on küll Eestis kolm alaealist last, kuid praegusel juhul ei ole alaealiste laste olemasolu selliseks erandlikuks asjaoluks, kuna X ei osale laste kasvatamisel ega toeta neid ka majanduslikult. Taotlejale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine riivab küll taotleja õigust elada perekonna- ja eraelu Eestis, kuid abikaasa ja lastega ühise perekonnaelu puudumine Eestis ja taotlejast tulenev oht on piisavalt kaalukas argument keelduda elamisloa andmisest. 4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 18.03.2021 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata 06.08.2020 esitatud elamisloa taotlus uuesti läbi. 2
Sellest tulenevalt ei saa kaebaja kõiki maakohtu kehtestatud kontrollnõudeid täita ning tingimisi vangistus võidakse täitmisele pöörata. 2) Kaebaja ei nõustu, et ta ei ole Eestis hästi kohanenud. Kaebajale on eelnevalt väljastatud elamisluba
Jääb arusaamatuks, millistest õiguslikest alustest tulenevalt on kaldutud kõrvale
Kaebaja elab Eestis püsivalt 2008. aastast ning Eestis elavad ka tema kolm alaealist last. Kaebaja elab koos elukaaslasega, kellega tal on ühine majapidamine. Kaebaja on äriühingus Y OÜ valitud juhatuse liikmeks. Kaebajal puudus ravikindlustus, kuid PPA ei võimaldanud kaebajal seda puudust haldusmenetluses kõrvaldada. Kuigi kaebaja ei esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ei pidanud PPA vajalikuks selgitamiskohustust täita, vaid vormistas taotluse läbi vaatamata jätmise asemel sisulise otsuse. 3) Kaebaja ei nõustu, et kolm alaealist last ei ole kaalukaks asjaoluks, mis tingiksid
PPA otsuses ei ole piisavalt arvestatud kaebaja põhiõigust osaleda oma alaealiste laste elus ja kasvatamises, samuti ei ole kaalutletud, kas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on proportsionaalne ja vajalik meede arvestades alaealiste laste huve ja õigusi. 4)
lg 1 ei ole imperatiivne norm ja annab haldusorganile võimaluse kaaluda erinevaid asjaolusid, sh erandi tegemise võimalust lähtudes
Erandlike asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mis puudutab kriminaalkorras karistatud välismaalastega seotud juhtumite hindamist. 5)
lg-st 1 tulenevalt on vastustajal võimalik anda tähtajaline elamisluba maksimaalsest lühema kestusega, võttes kaebaja puhul arvesse kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määratud katseaja pikkust. 5. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja nõustus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX sõlmitud kokkuleppega, teades, et tal ei ole kehtivat elamisluba. Kaebajal on võimalik Eestis töötada, kui tööandja registreerib tema lühiajalise töötamise. Kaebaja lühiajaliseks töötamiseks ei ole ühtegi registreeringut esitatud. Kaebajal on võimalik taotleda kontrollmeetmete muutmist, sh luba kodakondsusjärgsesse riiki naasmiseks. Kaebaja varasem käitumine ei ole näidanud, et ta oleks huvitatud seaduskuulekast elust ja ametlikust töötamisest. 2) PPA ei toonud oma otsuses sõnaselgelt välja, miks kaebaja puhul ei kuulu kohaldamisele
lg-st 1 tulenev erisus, kuid otsuses on selgitatud kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale ning seda, et teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse kaalub üles kaebaja subjektiivse soovi Eestis elada. 3) Kaebaja nimetati Y OÜ juhatuse liikmeks 03.09.2019, s.o pärast elamisloa pikendamisest keeldumist (02.08.2019). 4) PPA selgitas kaebajale, et elamisloa saamiseks peab tal olema ravikindlustus, kuid kaebaja ei esitanud selle olemasolu kohta tõendeid. 5) Kaebaja ei ole oma laste kasvatamises aktiivselt osalenud juba vähemalt neli aastat ning ei ole neid ka majanduslikult toetanud. Kuna kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks, ei kaasne vaidlustatud otsusega kaebajale intensiivset õiguste riivet. 3
lg 1 p 2 alusel võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud. PPA ei ole vaidlustatud otsuses kaalunud, kas isikust lähtuvat ohtu arvesse võttes kaalub või ei kaalu õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele selle ohu üles. 3) Kaebaja on abielus, kuid ei ela oma abikaasaga koos; kaebaja Bakuus viibiv abikaasa taotleb lahutust. Kaebaja elab koos elukaaslasega, kellega tal on ühine majapidamine. Kaebajal on kolm alaealist last, kes elavad Eestis oma vanavanemate juures. Keila Linnavalitsuse arvamuse järgi ei ole kaebaja viimase kolme aasta jooksul laste kasvatamises osalenud ega neid majanduslikult toetanud. Kuni kaebajal on kohtulahendist tulenev õigus Eestis viibimiseks, on tal võimalik osaleda oma laste kasvatamisel. 4) Kaebaja on äriühingus Y OÜ juhatuse liige. Nimetatud äriühingul puudub majandustegevus. Üksnes formaalne äriühingu juhatuse liikme staatus ei too kaasa vajadust Eestis viibimiseks. Samuti ei ole kaebaja Maksu- ja Tolliameti andmetel Eestis viibimise ajal püsivat töökohta omanud, mis tähendab, et kaebajal puudub Eestiga püsiv majanduslik seos. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid ravikindlustuse olemasolu kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. 1) Puudub vaidlus, et kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, mis on
Sisuliselt leidis halduskohus, et ka
2) Apellatsiooniastmes on vaidluse all
Kohtu viidatud tegeliku ja piisavalt tõsise ohu tuvastamise nõue tuleneb direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele nimetatud direktiivi III peatükis sätestatud õigused. Kaebaja ei oma ega ole kunagi omanud pikaajalise elaniku elamisluba ning seega ei kohaldu kaebajale ka direktiivist 4
PPA on otsuses põhjendanud, miks kõnealune erand praegusel juhul ei kohaldu. Kaebaja enda argument erandi kohaldamiseks olid lapsed ning lastega seotud asjaolusid on PPA oma otsuses põhjalikult käsitlenud. Perekonna- ja eraelu riivet praegusel juhul ei esine, kuivõrd elamisloa andmisest keeldumisega ei kaasne kaebajale kohustust Eestist lahkuda.
Kõnealuse tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (
Tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse seega mitte niivõrd elamisloa taotleja huvide kaitseks, kuivõrd avalike huvide edendamiseks. 02.04.2015 jõustunud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (809 SE, XI koosseis) järeldub, et tähtajalise elamisloa lihtsamas korras andmise võimaldamise eesmärk on soosida selliste välismaalaste Eestisse elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse ja loovad lisandväärtust (lk 3 ja 34). 12. PPA on kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel tuginenud kolmele alusele:
13.
lg 2 p 9 järgi keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
lg 1 p 4 järgi võib sellisel juhul siiski erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalase suhtes ei esine muid
§-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid. 13.1. PPA on viidanud kaebaja kolmele kehtivale kriminaalkaristusele ning lisaks 19 kehtivale väärteokaristusele, samuti toonud välja, et väärteotrahve ei ole kaebaja tasunud, mistõttu on need osaliselt asendatud arestiga. Vaidlustatud otsuse p-s 3 on kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud kuritegusid, mille eest on kaebajat karistatud reaalse vangistusega. Harju Maakohus karistas XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY kaebajat 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga (selleks ajaks allutati kaebaja KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrollile), selle eest, et olles varasemalt karistatud liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel, juhtis ta mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust (KarS § 4231). Lisaks karistati sama otsusega kaebajat mootorsõiduki korduva joobeseisundis (narkootilises joobes: kanep, amfetamiin, metamfetamiin, alprasolaam) juhtimise eest (KarS § 424 lg 2). Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati kaebaja süüdi grupiviisilise suures ulatuses kelmuse ja rahapesu toimepanemises (KarS § 394 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4) ning määrati talle liitkaristuseks 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millest kaebaja kandis reaalselt ära 8 kuud ja 16 päeva. Viimati nimetatud kuriteod 5
Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et karistusregistri väljavõttest (dtl 173–180) nähtuvalt karistati kaebajat ka Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi (süstemaatiline vargus, mis jäi katse staadiumisse) 2 kuu pikkuse vangistusega. Lisaks on kaebajat korduvalt karistatud väärteo korras varavastaste süütegude, erinevate liiklusseaduse rikkumiste ning narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on kaebaja nii liiklus- kui ka varavastaseid süütegusid pannud toime süstemaatiliselt. Karistatuse andmete põhjal võib järeldada, et süütegude toimepanemine on kujunenud kaebaja eluviisiks ja vähemalt osaliselt ka elatusallikaks. Varasemad karistused ega käitumiskontrollile allutamine ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale teele. Kaebaja vahistati viimati 26.09.2019 ehk vähem kui viis kuud pärast eelmisest vangistusest vabanemist (XX.XX.XXXX). Kaebaja viibis vangistuses 8 kuud ja 16 päeva ning esitas elamisloa taotluse ligi kaks kuud pärast vabanemist. PPA 18.03.2021 otsuse tegemise ajaks oli viimasest süüdimõistmisest ja vangistuse lõpust möödunud veidi üle 9 kuu. PPA otsusest ja kaebuse lisast 7 (dtl 45) nähtub ühtlasi, et kaebaja kandis elamisloa menetluse ajal
Kaebajal on Eestis küll kolm last, kuid kaebaja ei osale nende kasvatamisel ega toeta neid ka majanduslikult. PPA hinnangul ei ole kaebaja oma korduvate õigusrikkumistega heaks eeskujuks oma lastele. Arvestades ka eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, nõustub ringkonnakohus PPA-ga, et kaebajale erandina elamisloa andmiseks alust ei ole. 14.
lg 1 p 1 järgi võib keelduda välismaalasele tähtajalist elamisluba andmast, kui on alust arvata, et tema Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Nimetatud aluse kohaldamisel tuleb prognoosida isikust lähtuvat ohtu ning sellise hinnangu andmisel võib mh arvestada isiku karistamist süüteo eest (Riigikohtu 18.11.2020 otsus asjas nr 3-19-92, p 21). Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel (Riigikohus 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). 14.
lg 1 p 1 sõnastus erineb
lg 1 p 1 ja § 241 lg 1 p 2 sõnastusest: esimesel juhul peab PPA ära näitama, et välismaalane võib ohustada avalikku korda, teisel juhul aga, et asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et lähitulevikus võib isik panna toime sarnase õigusrikkumise (Riigikohtu 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-114, p 16). 14.4. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu viidatud Riigikohtu 03.05.2019 otsus asjas nr 318-89 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.12.2020 otsus nr 6325/15 puudutasid pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist. Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest võib keelduda või selle kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule (
Direktiivi 2003/109/EÜ art 6 lg 1 järgi peab liikmesriik, kui ta keeldub pikaajalise elaniku staatuse andmisest avaliku korra ja julgeolekuga seotud põhjustel, kaaluma avaliku korra või julgeoleku vastu sooritatud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes asjakohaselt arvesse elamise kestust ning sidemete olemasolu elukohariigiga. Sama direktiivi art 12 lg 1 kohaselt võib liikmesriik teha otsuse pikaajaline elanik välja saata üksnes siis, kui isik kujutab tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Seega tuleb isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht tuvastada pikaajalisele elanikule lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise korral. Direktiivist 2003/109/EÜ nähtuvalt omandab isik pikaajalise elaniku staatuse ja sellest tulenevad garantiid vaid juhul, kui riik selle staatuse välismaalasele annab (vt art 7 lg 3, art 6). Tegu ei ole pelgalt riigis sündimise või pikaajalise elamise tulemusel n-ö iseenesest tekkiva seisundiga (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 316-2436, p 11). Kaebajale keelduti taotletud tähtajalise elamisloa andmisest ning talle ei ole tehtud lahkumisettekirjutust, mistõttu temale eelviidatud sätted ei laiene. Seega ei pidanud PPA tuvastama kaebajast lähtuvat tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu. 14.5. Euroopa Kohus on leidnud, et liikmesriikide pädevad asutused saavad teatud juhtudel direktiivi 2003/86/EÜ, mis käsitleb perekondade taasühinemist, art 6 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tugineda üksnes asjaolule, et isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises, ilma et tuleks tuvastada, et tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis. Seda võib siiski teha ainult sellisel juhul, kui kuriteo raskus või laad on selline, et on vaja välistada kolmanda riigi kodaniku viibimine asjaomase liikmesriigi territooriumil (12.12.2019 otsus liidetud kohtuasjades nr C381/18 ja C-382/18, p-d 63 ja 66). Kaebaja ei ole ka direktiivi 2003/86/EÜ toimealas, mistõttu ei pea tema puhul rakendama elamisloa kehtetuks tunnistamisel sama kõrget standardit. 14.6. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul
PPA ohuprognoos ei lähtu pelgalt süütegude toimepanemise faktist, vaid ka kaebaja käitumisest pärast karistuse määramist ja käitumiskontrollile allutamist. Kaebaja kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kes pani katseajal toime uusi kuritegusid, puhul on alust arvata, et ta võib ka edaspidi süütegusid toime panna ja seeläbi lähtub temast oht avalikule korrale. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebajale korduvalt määratud vangistus ning katseaja pikkus peegeldavad tema kuritegude raskust ning seeläbi ka kaebajast lähtuva ohu suurust. Süütegude toimepanemise ohtu suurendavateks asjaoludeks võib kaebaja puhul pidada ka hiliseima kuriteo toimepanemist isikute grupis, mis viitab isiku kuritegelikele sidemetele, ning narkootikumide tarvitamist (vt Riigikohtu 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 27). 15.
p 2 järgi keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud alus on iseseisev tähtajalise elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldumise alus ja seda saab kohaldada sõltumata teiste aluste olemasolust (vt
§-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (
lg 1 p 3), ja
§-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (
Lisaks on
§-s 2102 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused.
§-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. PPA 18.03.2021 otsuse kohaselt ei vasta kaebaja nendele tingimustele. 15.
mõttes. 15.2.
lg 9 järgi ei ole välismaalasel samas paragrahvis sätestatud lepingu sõlmimise kohustust välislepingus sätestatud juhul või juhul, kui ta on ravikindlustuse seaduse (RaKS) kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik. RaKS § 5 lg 1 järgi on kindlustatud isik selle seaduse tähenduses muu hulgas isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega RaKS alusel või RaKS § 22 lg-tes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Kaebaja kinnitas 01.10.2020 e-kirjas (dtl 125, tõlge dtl 182) PPA-le töökoha puudumist. Kuna kaebaja ei tööta, peab tal olema
§-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping. PPA selgitas kaebajale oma 26.10.2020 kirjas (dtl 139), et legaalse sissetuleku ja tervisekindlustuse puudumine on
Kaebaja ei ole haldus- ega ka kohtumenetluses tõendanud ravikulukindlustuse lepingu olemasolu. 15.3. PPA hinnangul ei ole kaebaja Eestis hästi kohanenud, kuivõrd tal puudub püsiv töökoht, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kaebaja ei ole PPA-le teadaolevalt läbinud ühtegi eesti keele kursust.
lg 1 sätestab, et kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja on sellel alusel elanud Eestis vähemalt kolm aastat, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks
§-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata.
Kaebaja vastab formaalselt selles sättes nimetatud tingimustele, kuid PPA ei ole oma otsuses kaalunud, kas praegusel juhul on alust seda sätet kohaldada ja sellest lähtuvalt mitte rakendada
§-des 2101 ja 2102 sätestatut. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks
Põhjendused, mille PPA on kohtumenetluses välja toonud
lg 1 mittekohaldamise õigustamiseks (eelkõige kaebaja karistatus), ei veena ringkonnakohut selles, et ka otsuse tegemisel samadest kaalutlustest lähtuti. 15.4. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei vasta
lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimustele, mistõttu sellel, kas kaebaja vastab või ei vasta ka tähtajalise elamisloa andmise lisatingimustele, ei ole määravat tähtsust. Seega tuleneb
Kaebajale tähtajalise elamisloa andmine ei oleks kooskõlas ka sellise elamisloa andmise eesmärgiga (käesoleva otsuse p 11), mida tuleb arvestada sõltumata sellest, kas isiku suhtes kohaldatakse
§-s 149 lg-s 1 sätestatud erisust. 8
lg 1 p-st 5 tulenevalt alus Eestis viibida, ei riiva elamisloa andmisest keeldumine tema õigust pereelule, sh on kaebajal võimalik katseaja vältel kohtuda oma lastega. Elamisloa puudumine ei takista kaebajal laste kasvatamises osalemist ja ülalpidamiskohustuse täitmist. Kaebaja on abielus, kuid puudub vaidlus, et kaebaja kooselu abikaasaga lõppes juba mitu aastat tagasi. Ajutise viibimisõiguse alusel Eestis viibimisel on kaebaja töötamise ja tööturuteenuste kasutamise võimalused küll piiratumad kui elamisloa omamise korral, kuid mitte sellisel määral, et muuta kaebajal legaalse sissetuleku teenimise võimalused sisuliselt olematuks. Tõenäolisemalt on kaebajal töökoha leidmisel takistuseks tema kuritegelik taust ning vähene töökogemus ja -harjumus, mis on tingitud kaebaja enda teadlikest valikutest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.