lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui see on vältimatult vajalik ehk esineb põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
PPA tugineb taotluses
Samadel alustel on varasemalt pidanud puudutatud isiku kinnipidamist lubatavaks ka Tallinna Halduskohus 07.01.2022 määruses ja Tallinna Ringkonnakohus 11.02.2022 määruses. 8. Kohus leiab, et isiku jätkuv kinnipidamine on lubatav
8.1.
lg 2 punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.20222 määruse põhjendava osa punktis 14 ning Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määruse põhjendava osa punktis 12 toodud seisukohtadega, neid siinkohal kordamata. Ka puudutatud isiku käesolevas menetluses antud ütlused ei anna alust arvata, et 01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei oleks kantud üksnes eesmärgist takistada enda Eestist väljasaatmist. Ehkki puudutatud isiku esindaja püüdis istungil jätta mulje, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast PPA-ga suhtlemist 04.01.2022 ning tegelikult on isik käitunud Eestisse saabudes piisavalt hoolsalt, siis tõendid seda ei kinnita. Samuti ei muuda see asjaolu, et isik viibis alates 25.12.2021 Eestis ning alles 2022. aasta jaanuaris pöördus isik PPA-sse. Isik on ise kinnitanud, et ta saabus Eestisse eesmärgiga vältida Leedus varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamist ning Valgevenesse väljasaatmist. 8.2. Ka
Tänaseks on PPA teinud otsuse, mille kohaselt ei vaadata puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis, vaid selles osas on vastutavaks liikmesriigiks Leedu. Dublini III määruse artikli 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne, esineb isiku põgenemise oht ning leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
lg 21 kohaselt on isiku põgenemisohuks muu hulgas asjaolu, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Need eeldused on täidetud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 määruse põhjendava osa punktid 15–16) ning kohus ei pea vajalikuks neid seisukohti siinkohal uuesti sõnastada. Täiendavalt märgib kohus, et PPA 08.02.2022 otsuses tehtud analüüs Leedu majutuskeskustest ja rahvusvahelise kaitse menetlusest ei anna alust väita, et Leedu taotluse läbivaatamise menetluses oleks süsteemsed vead ning taotlejate vastuvõtutingimused Leedus võiks endaga kaasa tuua puudutatud isiku ebainimliku või alandava kohtlemise. Sel põhjusel ei pea kohus ka puudutatud isiku üleandmist Leedule võimatuks. 9. Õige on ka kohtute varasem järeldus, et isiku senine käitumine ei tekita usku, et tema kinnipidamiskeskusest vabastamise korral oleks ta Leedule üleandmiseks kättesaadav. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki, kuna ta ei soovi 2 naasta Valgevenesse. Isikul on Eestis olemas tutvusringkond, kes saaksid teda vajadusel ka varjamisel või edasiliikumisel mõnda teise liikmesriiki aidata. Nimelt selgitas isik kohtuistungil, et tal elab Narvas tüdruksõber ning samuti on talle Eestis tööd pakkunud isik, kellega varasem koostöö on sujunud. Lisaks taotles puudutatud isik, et kohus võtaks asja materjalide juures Tallinna Ringkonnakohtule 04.02.2022 esitatud tõendid, mille kohaselt Eesti äriühing on valmis pakkuma talle tööd ning võimaldama tööandja eluruumi. Üksnes asjaolu, et isikule tuttavad inimesed Eestis on valmis pakkuma talle tööd ja elukohta ei muuda hinnangut puudutatud isiku võimalikust põgenemisohust ning asjaolu, et ta lahkus Leedust (
Seejuures märgib kohus, et tutvusringkonna olemasolu Eestis võib aga muuta puudutatud isikul enda varjamise Eestist Leedule üleandmise takistamiseks hõlpsamaks. Täiendavalt märgib kohus, et
lg 2 kohaselt ei oleks puudutatud isikul võimalik Eestis tööle asuda enne 6 kuu möödumist taotluse esitamisest. Kuna isiku osas esineb põgenemisoht, siis ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). Asjaolusid, mille põhjal võiks väita, et isiku jätkuv kinnipidamine taotluses märgitud 4 kuuks oleks ebaproportsionaalne, ei nähtu. 10. Kuna isiku kinnipidamine on lubatav
lg 2 punktide 5 ja 7 alusel, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas pärast 08.02.2022 otsuse tegemist on jätkuvalt täidetud
11. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
12. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb
lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2022 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.