← Eesti

2-22-8256/7

Obsah (13)§ 394§ 187§ 407§ 317§ 444§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2022. a, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8256 Tsiviilasi Jär

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

2 Tsiviilasi nr 2-22-8256 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. Hageja esitas 01.06.2022 Pärnu Maakohtule hagi XX vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.12.2015 kirjaliku tähtajatu munitsipaaleluruumi üürilepingu, mille alusel hageja andis ja kostja võttis üürile munitsipaaleluruumi aadressil x x, x xkorter nr x üldpinnaga 43,5m². Üürilepingu punkti 4.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest iga kuu
  2. kuupäevaks möödunud kuu eest 22.19 eurot üüritasu. Vastavalt üürilepingu punktile 4.2 kohustus hageja osutatud teenuste eest esitama igakuiselt üüriarveid ning kostja kohustus vastavalt tasuma tähtaegselt hageja poolt esitatud üüriarved. Kostja jättis küll lepingu allkirjastamata, kuid asus vastavalt üürilepingus kehtestatud tingimustele üürikorterisse elama ja teenust tarbima ning tasus ka ajavahemikul 2015 kuni 2020 temale esitatud arved ehk kostja nõustus lepingus fikseeritud tingimustega. Alates 2020 aasta novembrist jättis kostja arved tasumata.
  3. Hageja esitas kostjale vastavalt Lepingule järgmised üüriarved: - 30.11.2020 koostatud arve nr 7992 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.12.2020 (osaliselt 05.01.2021 tasutud 0.62 eurot, tasumata 21.57 eurot); - 31.12.2020 koostatud arve nr 8740 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.01.2021; - 31.01.2021 koostatud arve nr 368 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.02.2021; - 28.02.2021 koostatud arve nr 1124 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.03.2021; - 31.03.2021 koostatud arve nr 1890 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.04.2021; - 30.04.2021 koostatud arve nr 2641 summas 47.63 eurot, maksetähtajaga 25.05.2021 (arvele teostatud 30.04.2021 kreeditarve nr 2641-1 summas 25.44 eurot, tasumata 22.19 eurot); - 31.05.2021 koostatud arve nr 3423 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.06.2021; - 30.06.2021 koostatud arve nr 4212 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.07.2021; - 31.07.2021 koostatud arve nr 4986 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.08.2021; - 31.08.2021 koostatud arve nr 5750 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 25.09.2021; - 30.09.2021 koostatud arve nr 6550 summas 22.19 eurot, maksetähtajaga 20.10.
  4. Hageja põhinõue kostja vastu on seega 243.47 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis seisuga 01.06.2022 on 19.79 eurot. Hageja nõuab ka viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse summas 243.47 eurot kohase täitmiseni alates 02.06.2022 iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Tagaseljaotsuse tegemise kuupäevaks on viivise suurus 23.15 eurot. Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulude summas 30 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 3 Tsiviilasi nr 2-22-8256
  5. 02.06.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult 28.06.2022 määruse alusel, kuna kostja tegelik elu- ega viibimiskoht ei olnud kohtule teada. Teade dokumentide kättetoimetamiseks avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.06.
  2. Vastavalt

§ 317

lg-le 5 loeti dokumendid kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Seega tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks 14.07.2022 ja hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva möödunuks 28.07.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 10.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4 Tsiviilasi nr 2-22-8256

  1. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 450 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja tutvunud dokumentidega 1 tund ja koostanud hagiavaldust 3,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja on osutanud teenust hinnaga 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kokku on kulud lepingulisele esindajale 4,5 tundi*100 eurot=450 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ning hageja taotlus kulude väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele, arvestades seejuures hagiavalduse mahtu ja kostja poolt tasumata ja osaliselt tasutud arvete hulka. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks koos riigilõivuga seega 550 eurot. 13. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisel e kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 455lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Kostjale ei ole õnnestunud senises hagimenetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult.

§ 317

lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.