Obsah (4)

§ 121§ 74§ 75§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 17. august 2022 Kriminaalasja number 1-21-8728 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. mai 2022 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Risto Luur ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Risto Luur, isikukood: 38606162250, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello RESOLUTSIOON:
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. mai
4. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista süüdimõistetu Risto Luurilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot, riigituludesse. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
7. Risto Luuri süüdistatakse selles, et kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ajavahemikul 26.11.2018-03.10.2020 XXX, so oma elukohas, pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o oma alaealise tütre L.L. i (sündinud xxx) suhtes, mis seisnes selles, et pikema ajaperioodi jooksul, mitmel korral s.o kordualt lõi lahtise käega L.L. ile vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu pea piirkonda ja kestvat hirmu- ja alandustunnet. Samuti süüdistatakse Risto Luuri selles, et tema 06.10.2020 õhtul XXX s.o oma elukohas, pani toime korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o oma alaealise tütre L.L. i (sündinud xxx) suhtes, mis seisnes selles, et lõi lahtise käega ühel korral L.L. ile vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu pea piirkonda ja kestvat hirmu- ja alandustunnet. Seega pani Risto Luur toime

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 17.05.2022. a otsusega karistati Risto Luuri

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Risto Luur ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõuded, muu hulgas elab kohtu määratud alalises elukohas XXX .

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati Risto Luuri käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 3. Maakohus leidis Risto Luuri süüdistuse osas

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi, et süüteokoosseis on täidetud ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi. 3.

1. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates ja uurides seisukohale, et Risto Luur on löönud oma alaealisele tütrele L.L. ile korduvalt käega vastu pead, seda nii kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ajavahemikul 26.11.2018-03.10.2020 kui ka 06.10.
2. 3.
3. L.L. ile ei ole tekitatud tervisekahjustust, kuid

§ 121lg 1 järgi on karistatav ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Laps on avaldanud nii ülekuulamistel kui ka sõnumis õele, et tal on olnud natuke valus, kui isa on teda pikki pead löönud. Seda, et ta oleks tundnud suurt valu või tal oleks tekkinud tuvastatavaid vigastusi, ei ole L.L. kordagi väitnud. Tema ütlustes on läbiv väide, et löömiste ajal oli tal natuke valus. Selline väide on ka usutav arvestades asetleidnud löömiste iseloomu: korraks labakäega vastu kukalt andmine on ka keskmise elukogemuse põhjal natuke valus. 3.

1. Maakohus ei nõustunud kaitsja nägemusega, et isegi kui selline füüsiline karistamine Risto Luuri poolt aset leidis, siis oli see lapse jaoks pigem alandav, mitte valu tekitav. Kahtlemata on valuaisting subjektiivne ning erinevate isikute valulävi on erinev sõltuvalt vanusest, füüsilisest eripärast jms. Praegusel juhul on L.L. aga selgelt ja läbivalt väljendanud, et tema tundis löömiste ajal valu. Tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks, kohtule esitatud ei ole. 3.
2. L.L. on Risto Luuri tütar, kes elas tegude toimepanemise ajal süüdistatavaga koos ühises majapidamises. Asjaolu, et tegemist on lähisuhtes olevate isikutega, ei ole menetluses keegi ka vaidlustanud. Seega esineb

§ 121lg 2 p 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus.

3.5. Kehalise väärkohtlemise

§ 121

lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Käesoleval juhul ei ole üheselt tuvastatud kindla arvuna löömised perioodil 26.11.2018-03.10.2020, kuid löömisi esines kindlasti rohkem kui korra. Lisaks lõi Risto Luur oma last ühel korral 06.10.2020. Seega on tegemist korduva kehalise väärkohtlemisega. 3.6. Süüdistatav pani teod toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Risto Luur tahtis oma lapsele käega vastu pead lüüa ja pidi sealjuures möönma, 2 et põhjustab sellise tegevusega lapsele valu. Piisavalt asjaolusid leidmaks, et Risto Luur tegutses kavatsetult ja tema eesmärgiks oligi lapsele haiget tegemine, praegusel juhul ei esine. 3.

1. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Apellatsioonid
2. Tartu Maakohtu 17.05.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista Risto Luur õigeks. 4.
3. Kaitsja leiab, et kohus on õigesti märkinud, et käesolevas kriminaalasjas on peamiseks süüstavaks tõendiks alaealise kannatanu L.L. i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kuigi asjas on ka arvukalt teisi tõendeid, siis kuriteosündmustel vahetuid pealtnägijaid ei ole, samuti ei ole kannatanul fikseeritud vigastusi. Arvestades, et süüdistatav Risto Luur ennast süüdi ei tunnista, on praegusel juhul tegemist n-ö klassikalise sõna-sõna-vastu-olukorraga. Kõik ülejäänud tunnistajad said ütlusi anda vaid selle kohta, mida L.L. on neile rääkinud, ehk siis iseseisvalt nad midagi juurde lisada ei osanud. 4.
4. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et tunnistaja ütlused ei anna informatsiooni selle kohta, kas kuritegu oli toimepandud või mitte. L.L. i ja Risto Luuri ütlused on kardinaalselt erinevad, sest üks on seisukohal, et isa on olnud vägivaldne ja teine pool kinnitab, et ei ole. Maakohus asus seisukohale, et usutavad on L.L. i ütlused. Kaitsja väidab, et kohus on oma otsuse teinud tuginedes vaid siseveendumusele. 4.
5. Kaitsja leiab, et kuna Risto Luuri süüstavaid tõendeid on vaid üks, siis oleks kohus pidanud Risto Luuri õigeks mõistma.
6. Tartu Maakohtu 17.05.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Risto Luur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. 5.
7. Süüdistatav on seisukohal, et tema ei ole L.L. i kunagi väärkohelnud ega talle haiget teinud. Risto Luur leiab, et L.L. i ja tunnistaja R.H. i ütlused ei vasta tõele ning teda proovitakse ainult laimata. Süüdistatav on seisukohal, et inimesele ei ole õigust määrata alkoholi keeldu ega kriminaalhooldajat, sest tõendeid alkoholi liigtarvitamise ega kuriteo toimepanemise kohta ei ole. Lõpetuseks leiab, et kohtuotsust ei saa teha laste ütluste alusel, mis ei vasta tõele.
8. Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2022 määrusega võeti apellatsioon menetluse ja määrati selle läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti aega esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsioonide kohta, taandusi ja taotlusi kuni 22.06.
9. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungite protokolle, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsioone, leiab, et Tartu Maakohtu 17.05.2022 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
11. Apellatsioonide keskseks taotluseks on Risto Luuri õigeksmõistmine. Kaebustes esitatud põhilised kaitseargumendid on leidnud aga juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole vajalik tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st
12. 3
13. Apellatsioonides kordub varasem põhiline kaitseväide, et tõendeid Risto Luuri süüdi tunnistamiseks ei ole, sest tugineda ei saa vaid alaealise L.L. i ütlustele ning seega on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga. Kohtukolleegium nõustub, et teatud mõttes on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuid see ei tähenda, et välistatud oleks isiku süüditunnistamine tuginedes vaid ühele tõendile, milleks võivad muu hulgas olla kannatanu ütlused. Kohtupraktika kinnitab üsna sageli olukordi, kus süü tuvastatakse põhiliselt kannatanu ütlustega, sest sündmuse pealtnägijaid lihtsalt pole. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega on sedavõrd põhjalikult analüüsitud kannatanu L.L. i kohtueelses menetluses antud ütlusi ning on kindlaks tehtud nende usaldusväärsus, et apellatsioonides välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi, et süüdistatav kehaliselt väärkohtles L.L. i. Kohtukolleegium uuris samuti kannatanu ütlusi ja ütluste andmise käiku ning see ei tekitanud mingeid kahtlusi süüdistatava poolt vägivallategude toimepanemises. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka see, et tema ja tunnistaja R.H. i ütlustes ei esine vasturääkivusi. L.L. oli vägivallategudest õele edasi rääkides vahetult tajutu mõju all, mis suurendab tema usaldusväärsust. Samuti on maakohus põhjendanud, miks suhtutakse Risto Luuri ütlustesse kriitiliselt. Süüdistatava vastuväited ei ole eluliselt usutavad. Ei ole kuidagi loogiline, et tütar annab isa kohta valeütlusi, ilma olulise põhjuseta, kui kodus probleeme ei ole.
14. Samuti ei ole kohane kaitsja väide, et L.L. on tugevalt oma õe R.H. i mõju all, sest L.L. i antud ütlused asetleidnud vägivalla osas on läbivalt menetluse käigus olnud ühetaolised, need ei ole muutunud vägivalda võimendavaks peale õe juurde kolimist ehk ajal kui R.H. il on olnud võimalik kannatanut kõige rohkem mõjutada. Seda aga püütakse aktiivselt ühe kaitseversioonina asjakohatult ja tõenditest mittetulenevalt väita. Samuti ei ole kannatanu L.L. i suhtumine muutunud vanematesse negatiivseks, vaid on endiselt murelik just ema pärast. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et tõenditest ei nähtu, et R.H. oleks kuidagi L.L. i mõjutanud.
15. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus tegi otsuse tuginedes vaid siseveendumusele, jättes kõrvale tõendid. Maakohus on andnud põhjaliku hinnangu kõigile tõenditele ning selgitanud, millised tõendid on asjas olulised ning tõendavad toimepandud kuritegu. 12.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustas maakohus Risto Luuri mitte tarvitama alkoholi käitumiskontrolli ajal. Alkoholi tarvitamise keelu määramise vajalikkus tulenes sellest, et süüdistatav oli tegusid toime pannes alkoholijoobes. Viimase teo toimepanemise ajal tuvastas Risto Luuri alkoholijoobe politsei. Seega on alkoholi tarvitamine kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et tõendid kuriteo toimepanemise kohta on olemas, siis oli maakohtul õigus karistusest tingimisi vabastamise korral määrata Risto Luurile kriminaalhooldus ja alkoholi tarvitamise keeld, et hoida ära uusi vägivallategusid.

1. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 64,80 eurot süüdistatava R. Luuri kanda. 4 Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Ingeri Tamm