Obsah (9)

§ 630§ 225§ 226§ 222§ 321§ 217§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1824 Kohtuasi C, Q, W ja F h

) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käeoleval juhul oli tegemist alaealiste laste ülalpidamise nõudega. Hageja IV sai menetluse ajal täisealiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja IV nõude läbi vaatamata. 2 Hageja IV apellatsioonkaebus

1. Hageja IV palus rahuldada tema määruskaebus ja tühistada maakohtu lahend osas, milles maakohus jättis hageja IV hagi elatise saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 12.) ning vaadata hageja IV nõue läbi. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hageja IV seaduslik esindaja (ema) esitas kohtusse elatisenõude ajal, mil hageja IV oli alaealine. Hagi esitati 03.02.2020 ning hageja IV sai täisealiseks 27.09.2021, s.o enam kui poolteist aastat peale hagi esitamist. Hagis oli esitatud nõue elatise saamiseks kuni hageja IV täisealiseks saamiseni. Kaebaja oli kohtulahendi tegemise ajal küll täisealine, kuid see ei muutnud tema nõuet õigusvastaseks. Hagi läbivaatamata jätmine võis olla põhjendatud juhul, kui seaduslik esindaja oleks nõudnud elatist aja eest, mil hageja IV sai täisealiseks, kuid käesoleval juhul see nii polnud. Alaealisele lapsele nõutava elatise väljamõistmine ei saanud sõltuda sellest, et laps saab menetluse kestel täisealiseks. Maakohus ei küsinud peale hageja IV täisealiseks saamist ja enne hagi läbi vaatamata jätmist tema seisukohta, kas viimane nõustub oma seadusliku esindaja tegevusega kostjalt elatise nõudmise osas. Lisaks ei edastanud kohus hagejale IV kutset 22.06.2022 toimunud kohtuistungile, kuigi kohtuistungil arutati elatisenõudega seonduvat. Samuti ei edastanud kohus kaebajale tema õigusi puudutavat kohtulahendit enne, kui kaebaja oli ise peale lahendi tegemisest teadasaamist vastava palvega kohtu poole pöördunud. Kohtuotsuse sissejuhatavas osas ei ole hageja IV andmeid tsiviilasja nimetuses ega menetlusosaliste juures välja toodud. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja IV apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 11.

§ 630lg 1 kohaselt võib esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus loeb hageja IV määruskaebus apellatsioonkaebuseks, kuivõrd maakohus jättis hageja IV hagi läbivaatamata kohtuotsuses, mitte eraldi määrusega. Kaebuse näol saab tegemist olla apellatsiooniga ja seda sõltumata sellest, milliseid nõudeid, taotlusi või küsimusi maakohus otsusega lahendas.

1. Maakohus selgitas otsuse resolutsiooni juures, et pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Maakohus selgitas, et resolutsiooni p 12 peale (hageja IV hagi läbivaatamata jätmine) võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates lahendi kättesaamisest (lk 73p-74).
2. Praegusel juhul esindas hagejat IV lepinguline esindaja. Sellest teavitas kohut hagejate lepinguline esindaja ise 29.04.2021 e-kirjaga (lk 49). E-kirjale oli lisatud ema 13.05.2021 avaldus (tlk 50), milles ema teatab, et esindaja A. Salu esindusõigus lõppes ja hagejate uueks esindajaks on advokaat J. Pajula. Samuti oli lisatud e-kirjale advokaadi 17.05.2021 samasisuline avaldus (lk 52). Viidatud teated edastati kohtule ajal, mil hageja IV oli alaealine. Advokaadi esindusõiguse lõppemisest hageja IV suhtes pole kohtule menetluse ajal teatatud. Menetlusosalise saamine menetluse ajal täisealiseks ei lõpeta lepingulise esindaja esindusõigust menetlusosalise suhtes (

§ 225ja Ts

ÜS § 125).

§ 226lg 1 viimase lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Advokaat käitus menetluse ajal kui kõikide hagejate lepinguline esindaja. Hageja IV ei pidanud peale täisealiseks saamiseni kohtule eraldi advokaadi esindusõigust avaldama, sest sai lähtuda

§ 226lg 1 sätestatud eeldusest.

3 Seega esindas hagejat IV alates 29.04.2021 lepinguline esindaja – advokaat (kuni 29.04.2021 oli hagejate lepinguliseks esindajaks A. Salu).

1. Maakohus toimetas kohtuotsuse advokaadile kätte 29.06.2022 avaliku e-toimiku kaudu. Seega sai maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse kuni 29.07.2022 (maakohtu selgituste järgi saanuks määruskaebust resolutsiooni p-le
2. esitada kuni 14.07.2022). Hageja IV esitas apellatsioonkaebuse 12.08.2022 sama advokaadi vahendusel.
3. Hageja IV tõi esile, et maakohus ei toimetanud talle kohtuotsust kätte isiklikult ning ta sai otsuse kätte küsimise peale alles 28.07.2022 (kättesaamiskinnitus avalikus e-toimikus dokument nr 28s), st selle järgi oli kaebuse esitamise tähtaeg 12.08.2022 (15 päeva määruskaebuse esitamiseks; 30 päevase edasikaebe korral oleks tähtajaks 29.08.2022). Ringkonnakohus ei nõustu hageja IV sellise käsitlusega. Advokaadi esindusõigus polnud lõppenud. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (

§ 222

lg 1).

§ 321

lg 1 järgi toimetabki kohus dokumendid kätte üldjuhul üksnes esindajale (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p 10). Seega toimetas maakohus põhjendatult kohtuotsuse kätte vaid hageja IV lepingulisele esindajale ja seda sai lugeda piisavaks. Kohus selgitab, et

§ 217

lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

§ 217

lg 6 sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates lepingulisele esindajale kättetoimetamisest, mitte hagejale IV isiklikust kättetoimetamisest ja seda vaatamata maakohtu rikkumistele (otsuses hageja IV ja tema nõude märkimata jätmine). Maakohtul puudus kohustus otsust hagejale IV isiklikult kättetoimetada. Advokaadi käitumisest (esindusõigusest teavitamine ja maakohtu otsusele kaebuse esitamine) ei saanud järeldada, et tegelikkuses ta hagejat IV mingi ajahetkel menetluses ei esindanud. Samuti sai advokaadilt eeldada menetlusseadustiku tundmist. Seega puudub alus lugeda tähtaja alguseks hetke, millal hageja IV sai kohtuotsuse isiklikult kätte. 16. Arvestades eeltoodud, polnud 12.08.2022 esitatud kaebus tähtaegne. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kaebus laekus pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, siis tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda. 17.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja IV kanda. Teistel menetlusosalistel menetluskulud puuduvad. 18. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale IV ja edastab teadmiseks kostjale (

§ 638lg-d 4 ja 8).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (

§ 638

lg 4).

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

19.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 4