← Eesti

2-19-10089/43

Obsah (15)§ 307§ 132§ 76§ 6§ 101§ 271§ 280§ 334§ 127§ 128§ 115§ 336§ 100§ 23§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht, 13.05.2021, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-

§ 307

lg 1 sätestatu kohaselt diivanit kinni pidada pandiõiguse teostamiseks, samuti ei ole üürileandja teada andnud, kust ja millal üürnik oma üüripinnale jäänud vara kätte saab (st kus diivan on hoiustatud). Arvestades üürileandja seisukohtasid on kostja hinnangul usutav, et üüripinnale jäänud diivan on hävinud või kaotsiläinud pärast üürileandja poolt korteri valduse tagasivõtmist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus esitada

§ 132lg 2 alusel nõue hävinud või kaotsiläinud diivani eest hüvitise maksmiseks. Kuivõrd tegemist oli 2018. 3

(10)aasta novembris tarnitud/ostetud diivaniga, siis oli 2019. aasta märtsi seisuga tegemist ainult 5 kuud kasutuses olnud esemega, mistõttu on põhjendatud lähtuda diivani ostuhinnast. Juhul, kui kohus peab hageja nõuet mingiski osas põhjendatuks, palub kostja tasaarveldada vastav kostja kahju hüvitamise nõue hageja nõudega. Kostja jääb siiski seisukohale, et hageja nõue on täielikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata Hageja on rikkunud ka kostja ja tema elukaaslase eraelu, kuna sisenes ootamatult korterisse ette teatamata. Hageja on lepingusse pannud leppetrahvi nõuded, mis on seadusega vastuolus. See kõik ilmestab hageja käitumist. Kohtu põhjendused Kohus võttis hagi menetlusse kahju hüvitamise nõudes, ülejäänud osas keeldus hagi menetlusse võtmast (määrus 12.11.19, lk 36). TsMS § 5 järgi menetleb kohus hagimenetluses asja poolte esiletoodud asjaolude ja vastuväide järgi. Kohus ei tuleta tõenditest asjaolusid ja selgitas, et hageja peab ise asjaolud esile tooma (21.09.20 protokoll). Istungil seletas hageja, et kahjunõue hõlmab seinu, ukse ja põranda eest hüvitise saamist, mis nähtub ka 05.10.20 avaldusest, samuti puudutab nõue ukselukuga seotud kulusid (lk 119). 30.11.19 selgitas, et hageja tegi ise parandused.

271 järgi kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tulenevalt

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 1, 2,

§ 6

,7 tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kui üürnik kahjustab üüritud asja, on üürileandjal õigus nõuda temalt

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1, järgi, asja kahju hüvitamist.

Vaidlustamata asjaolud • • • • Pooled sõlmisid xxx asuva eluruumi kasutamiseks lepingu ja leping lõppes 30.09.19. Kostja pidi tasuma hagejale üüri ja kõrvalkulusid. Kostja ei ole vahetult hagejale ega teistele isikutele korterit pärast lepingu lõppemist tagastanud. Hageja utiliseeris kostjale kuuluva diivan. Arvestades asjaolu, et kostja sai enda kasutusse ülalviidatud eluruumi ja pidi tasuma selle eest üüri, kõrvalkulusid, siis oli poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping

§ 271

järgi.

§ 280

järgi peab üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis

§ 334lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja 4

(10)kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üüritud asja tagastamine TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele, lg 3 sätestab, et kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. TsÜS § 119 lg 1 sätestab, et esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Hageja poolt kohtule esitatud Fi e-kirjast (lk 9,8p) nähtuvalt käis ta üürniku juures 25.03.19 aadressil xxx ja soovis saada võlga kätte. Korteris elanud Q tuli korterist välja, lubas võla tasuda 30.03.19 ja korteri vabastada ja anda see üle. E-kirja kohaselt läks F 31.03.19 õhtul kl 19 korterit vastu võtma, kuid leidis võtmed postkastist. Fi e-kirja kohaselt tegutses ta W volituste alusel. Asjas esitatud üürilepingust nähtuvalt sõlmis W lepingu hageja nimel ja esitatud volikirja järgi oli ta hageja esindaja. Mis puudutab kostja väiteid, et teadmata on, kes on F ja milline on tema seos hagejaga, siis leiab kohus, selline väide on ebaõige. Nimelt ei ole eeltoodud üürilepingut, volikirja ja e-kirja hinnates tema volituste olemasolu ja õigus tegutseda hageja nimel kahtluse all, sest hageja ise ei ole volituste olemasolu vaidluse alla seadnud ja on sellised tõendid ise kohtule esitanud. Üürileandja ei pea võtma üürinikult korterit isikult vastu TsÜS § 119 lg 1 mõttes. Seega oli Fl olemas üürileandja volitus ja Wl vastav edasivolitus selleks, et kostjalt korter vastu võtta. Asjas ei ole tõendeid, et kostja oleks korteri faktiliselt kellelegi üle andnud, see pole ka vaidluse all. Nii asub kohus seisukohale, et hageja tõendas, et sai korteri valduse seeläbi tagasi, et sai korteri võtmed kätte postkastist 31.03.19. Kahju - seinte, põrandate, ukse, luku ja lävepaku kahjustused Kui üürnik kahjustab üüritud asja, on üürileandjal õigus nõuda temalt

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 128

lg 1, 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või 5

(10)vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja pole väitnud, et kui ta sai korteri enda kasutusse, et sellel oleks olnud siis kahjustusi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud vara - üleandmise aktiga oktoobrist 2018.a (lk 8), et kostjale üleantud korteris ei olnud mingeid kahjustusi. Seega tuli kostjal korter tagastada

§ 334

lg 1 järgi hagejale samas seisundis nagu ta selle enda kasutusse sai ehk ilma seinte, põrandate ja ukse, luku, lävepaku kahjustuseta. Kohus tuvastas, et hageja sai korteri tagasi 31.03.19. Fi e-kirja kohaselt siis kui ta sisenes korterisse 31.03.19, oli see rikutud, uks oli lõhutud, korter oli must, seintes olid augud. Kostja väitis, et vabastas korteri nii kiiresti kui sai, et vabaneda tüütust üürileandjast. Seega kannab ta negatiivsete tagajärgede riisikot, mis võivad olla tingitud sellest, et ta ei andud faktiliselt korterit hagejale või tema esindajaile üle ega fikseerinud korteri seisukorda eluruumi tagastamisel. Hageja on esitanud Ergo Insurance SE vara ülevaatuse akti 04.04.19 ja sellest nähtub, et vaidlusaluse korteri seintel, lagedel on löögijäljed, mustus, et parkett on kriibitud, köögivalgusti on lõhutud, duširuumi uks on lõhutud, võimalik, et lukukorpus on vigastatud, duširuum on määrdunud, ukse lävepaku liist on lõhutud. Hageja on tõendanud Ergo Insurance SE kirjaga 16.04.2019 (lk 59), et kindlustusandja ei ole talle mainitud kahjusid hüvitanud. Hageja esitas kohtule tõenditena fotod (lk 90 -105), millest nähtuvalt on vaidlusaluse korteri seintel löögijäljed, parkett on osaliselt kriibitud, duširuumi uks lõhutud, lukukorpus on vigastatud, ukse lävepaku liist on lõhutud. Eeltoodud tõendite, sh Fi e-kirjaga on tõendatud, et vaidlusalune üürilepingu järgne korter ei vasta seisundile, millega selle sai kostja. Viidatud tõenditest nähtuvalt ei ole need seinte, ukse, luku, ukse lävepaku kahjustused nende loomulik kulumine, kuivõrd nendel kahjustused ei ole kohtu hinnangul tekkinud tavapärase kasutamise tagajärjel, vaid viitab asja lõhkumisele või selle tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumisele. Seega on hageja tõendanud, et üüritud asi on kahjustatud, millega on talle tekkinud otsene varaline kahju

§ 128lg 1, 2 järgi.

Sellise kahju tekkimine on

§ 127

lg 3, järgi üürilepingust tuleneva asja lepingujärgse kasutamise kohustuse rikkumise otsene tagajärg ja pidi lepingut sõlmides olema üürnikule ka rikkumise tagajärjena aru saadav. Hageja poolt kohtule esitatud üürilepingu kohaselt peab üüritud eluruum olema selle tagastamisel koristatud, puhas ja kui see pole piisavalt puhas, siis on üürileandjal õigus tellida puhastusteenus (lepingu p 6.1.8). Seega on ainetu kostja vastuväide, et hageja poolt nõutava koristusteenuse kulu pole põhjendatud, sest sellise kulu kui kahju tekkimine on lepingu p 6.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjena

§ 127lg 3 järgi ettenähtav.

Selline kulu on otsene varaline kahju

§ 128lg 2 ja 3 järgi.

Kohus ei nõustu siinkohal kostja väitega, et see on kuidagi üürnikku piirav tingimus, kui talle ei anta võimalust ise puhastada korter ja et üürileandja saab kohe tellida puhastusteenust. Selline lepingutingimus on kooskõlas

§ 280

ning ei ole kuidagi kostjat kui üürniku liigselt piirav, kahjustav tingimus ega ole seetõttu tühine. Nimelt saab üürnik sellise olukorra tekkimist hõlpsasti vältida, kui annab korteri tagasi seisundis, milles ta korteri sai ning fikseerib tagasiandmisel korteri seisundi. Käesoleval ei ole seda kostja teinud.

§ 132lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise 6

(10)kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus ning lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus tegi asjas vaatluse, mille käigus selgus, et seinad, laed, ukse lävepakk on kord tehtud. Hageja selgitas, et tegi seinad, laed ise korda ja vaatlusel selgus, et korter oli sisuliselt taastatud. Vaatluse käigus selgus, et parketil on vaid üksikud täkked, kuid ei nähtunud, et see oleks vahetatud. Kohus nõustub siinkohal kosjaga, et kahju ulatus ei ole selline nagu on hageja näidanud seda Suur Vanker OÜ hinnapakkumises kokku 4393,22 €. Kohtu hinnangul on põhjendatud Suur Vanker OÜ hinnapakkumises märgitud kulutused, mis on vajalikud tubade ja esiku seinte kordategemiseks ning remondiga seotud transpordiks kokku 1343,20 €. Asjaolu, et hageja tegi neid töid ise (seinad värvida), ei tähenda, et selline kulu ja kahju oleks põhjendamatu. Ka tuleb pidada põhjendatuks koristuskulusid, mida tuleb teha taastamisremondi käigus, kuivõrd selliste tööde tegemine on ilmne. Suur Vanker OÜ kalkulatsioonis on seda tehtud ruumi eest vastavalt 4*20 € ehk kokku 80 €, mis on kohtu hinnangul ülepaisutatud kulu. Arvestusest nähtuvalt ei sõltu kulu suurus üldse tööde ulatusest ega ruumide suurusest. Kohtu arvates on põhjendatud kulu 40 €. Hageja on tõendanud, et utiliseerimise kulud olid 40 € vastavalt Astraveod OÜ arve nr 190401, mis on väiksemad kui Suur Vanker OÜ pakkumises toodud 80 €. Selline kulu 40 € on põhjendatud, kuivõrd remondi käigus tekkinud jäätmed tuleb utiliseerida ja see on ka ilmne. Vaatlusel ei nähtunud, et korteri parketil oleks sellises ulatuses kahjustusi, nagu on märgitud kindlustusandja 04.04.19 aktis ja hageja esitatud fotodel (vt vaatluse protokoll 03.03.21, lk 129, foto parketist lk 136). Asjas ei tõusetunud küsimust, et parkett oleks vahetatud. Seega leiab kohus, et vaatlusel nähtud parketi kahjustus on niivõrd väike, mis on loomulik kulu ning sellise kulu kui väidetava kahju hüvitamine ei ole

§ 115

lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 3,

334 lg 2 järgi kostja kohustus. Hageja selgitas vaatlusel, et vannitoa seinad värvis ta seetõttu üle, et need olid kollakad ja need polnud kahjustatud. Seega ei ole põhjendatud vannitoa seinte värvimisega seotud kulud ja selle eest hüvitise nõudmine, kuivõrd need ei ole tegelikult kahjustada saanud. Vaatlusel nähtus, et vannitoa uks on vahetud. Kui võrrelda vahetatud ust uksega, mis sai kahjustada, siis on vahetatud uks sarnane kahjustud uksega. Kuna

§ 127

lg 1, 132 lg 1 järgi tuleb hüvitada samaväärse asja väärtus, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et sellise ukse saab osta 50 € eest (lk 112, Bauhof pakkumine); pealagi ei hõlma 50 € ukse, luku, lävepaku vahetuse teenust. Suur Vanker OÜ hinnapakkumisega on tõendatud, et vannitoa ukse, luku ja lävepaku vahetus kokku on 78 € vastavalt

§ 127lg 1, § 132 lg 1. Õige on kostja väide, et uste liistud ei ole kahjustada saanud, sest mitte ühestki tõendist seda 7

(10)ei nähtu. Seega ei kuulu selline väidetav kahju hüvitamisele. Kostja väited, et hinnapakkumises toodud hinnad on üle paisutud (kõrgemad kui turuhinnad), ei ole millegagi kinnitust leidnud. Samuti ei ole veenev kostja väide, et märgitud lõhutud seinu oleks võimalik parandada vaid üksikute kohtade taastamisega ja neid üle värvida, sest tegelikult tuleb kohtu hinnangul taastada kogu sein ehk kogu sein korda teha, et tagada visuaalne ühtlus. Selline kogu seina kordategemine on suunatud kahjueelse olukorra ennistamisele

§ 127lg 1 järgi.

Nii ei tõenda kostja esitatud värvide hooldusjuhend (lk 111a) seda, et kahju oleks kuidagi väiksem või korteri kahjustused oleksid kuidagi kergelt taastatavad. Kuna hageja nõudis seinte, põrandate, ukse, lävepaku, ukseluku kahjustusete likvideerimist, siis ei oma Suur Vanker OÜ hinnapakkumises märgitud muud kulud tähtust ja kohus neile hinnangut ei anna. Kohus märgib, et kuigi hageja on viidanud oma 05.10.20 avalduses ka pliidi kahjustusele, ei ole selle eest tegelikutul hageja hüvitist nõudnud. Kostja väitis, et hageja pole mõistliku aja jooksul oma nõudest hagejale teatanud ega saatnud oma nõudeid nendele e-posti aadressidele (lk 110-111), millelt peeti kirjavahetust siis kui leping sõlmiti.

§ 336

lg 2 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastad. Kostja pole kostja väitnud, et ta oleks kahju hüvitanud kui ta oleks saanud teada hageja nõudest enne kohtumenetlust, sj vaidles kostja hagile täies ulatuses vastu. Kindlustusandja ülevaatuse akt on tehtud 04.04.19 ehk vahetult pärast korteri tagasisaamist 31.03.19, hagi on esitatud kohtule 04.07.2019 ehk vaid mõned kuud hiljem kui eluruumi üürileping lõppes (30.03.19). Kohus märkis, et kostja ei andnud ise ruume hagejale üle ega fikseerinud üle andes korteri seisundit ja kannab sellest ülenevaid negatiivseid riske. Seega ei ole hageja kuidagi viivitanud nõude esitamisega ehk tegemist pole § 336 lg 2 olukorraga, kus üürileandja saab üürnikult vahetult ruumide kätte, vaid olukorraga, kus üürnik ei andnud ruume üle, oli ära läinud ja üürileandja sai võtmed kätte postkastist. Seda asjaolu kinnitab Fi e-kiri, mille kohaselt läks ta üürimikuga kooselava isiku Qga (märgitud ka üürilepingusse) kokkuleppel ruume 31.03.19 vastu võtma, kuid tegelikult leidis võtmed postkastist. Seega ei toimunud tegelikult korteri üleandmist kui sellist. Kohtu hinnangul ei ole sellises situatsioonis

§ 336

lg 2 kohaldav ja see tuleb välistada

§ 6lg 2 alusel, kuna oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Nii ei ole hageja kaotanud kahju hüvitamise nõueõigust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud kahju, mis hõlmab endas kahjustatud asja taastamise, vahetamise mõistlikke kulusid ja mille ulatus on kokku

128 lg 1, 2, 3, § 132 lg 1 järgi 1501,2 €. Kostja ei ole nõus seda vabatahtlikult hüvitama, mistõttu rikub ta

§ 100

mõttes kahju hüvitamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda temalt

§ 115

lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2,3 § 132 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Märgitud hüvitis 1501,2 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.. Kostja kahju hüvitamise nõue 8

(10)Üürileandja kohustuseks on kohtu hinnangul mitte tekitada üürisuhtes olles kahju üürniku isiklikule varale ning selline kohustus tuleneb üürisuhte olemusest

§ 23lg 1 p 1 järgi.

Kohtu hinnangul on üürisuhtega ja üürileandja hoolsuskohustusega hõlmatud kohustus, mille järgi peab üürileandja võimaldama üürnikul eluruumist välja kolida ja oma asjad ruumidest ära viia nii, et need ei läheks üüritud ruumidest kaduma/kaotsi. Sellise kohustuse eesmärk on ära hoida üürnikule varalise kahju tekkimine. Kohtu hinnangul saab selle kohustuse rikkumise korral üürnik nõuda varalise kahju hüvitamist

§ 128

lg 2 järgi, kui talle tekib kahju üürileandja vastava kohustuse rikkumise korral. Vaidlus puudus selles, et kostjale kuulus üüritud ruumides diivan, mille hageja utiliseeris (foto lk 74,75). Hageja väitis, et ta ei saanud kordagi kostjaga ühendust, ootas 9 päeva, mistõttu arvas, et kostja diivanit ei vaja. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Seega on hageja hävitanud ära kostjale kuuluva asja ilma, et tal oleks olnud selleks kostja nõusolek. Nii leiab kohus, et hageja, utiliseerides kostja diivani, rikkus sellega kostja omandiõigust ja üürilepingust tulenevat enda hoolsuskohustust hoida alles kostja asjad. Sellise kohustuse rikkumise tagajärjena pidi lepingut sõlmides hageja ette nägema, et üürnikul tekib kahju (

§ 127lg 3).

Nii leiab kohus, et kostja saab nõuda hagejalt

§ 127

lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi varalise kahju hüvitamist. Kostja tõendas, et diivani väärtus on 216,22 € (kaup24.ee müügiarve nr 761058 24.10.18, lk 76). Nii on tõendatud, et kostjal tekkis kaotsiläinud diivani kahju vastavalt

§ 128lg 1, 2, 3, § 132 lg 1 järgi 216,22 €.

Tasaarvestus

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja soovis oma nõude tasaarvestada hageja nõudega juhuks kui kohus hageja nõude peaks mingiski ulatuses rahuldama. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt 1501,20 € ja kostja nõue oli põhjendatud 216,22 €, siis tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel, arvestades

§ 197lg 1, 2, tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel tuleb kostjalt välja mõista 1284,98 €. Muud väited 9

(10)Asjas ei oma tähtust kostja väide, kas hageja andis ja soovis üürile anda sama korterit seonduvalt väitega, et pole teada, kas korter on remonditud ja millise on kahju (lk 71-73). Nimelt tuvastas kohus, et hageja oli korteri remontinud ja nii ei oma kostja väide vaidluses mingit tähtust. Poolte väited üüri ja kõrvalkulude tasumisest, arvestusest, ei oma tähtust, sest selliseid nõudeid kohus ei menetlenud. Ka ei oma tähtsust, kas hageja rikkus kostja eraelu või ei, sest sellest tulenevaid nõudeid ei esitatud, lisaks ei vaielnud pooled selle üle, mis asjaoludel leping lõppes. Asjas ei oma tähtust Politsei-ja Piirivalveameti vastus nr 3.1.-1.2/241-5, 16.04.19 hagejale, kuna kaebuse alusel menetlust ei algatatud (lk 60). Mis puudutab kostja väiteid, et lepingus on leppetrahvi nõuded, mis on seadusega vastuolus, siis ei oma need tähtsust, sest hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele, kohus tasaarvestas lisaks veel kostja nõude hageja nõudega ning kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus kulude suurust kindlaks ei määra. (digitaalne allkiri) Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.