Tegemist süülise rikkumisega
Võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse kestust 7 aastale. Võlausaldaja E AS annab teada, et kogu võlgniku võlgadest vabastamise perioodi jooksul tasus K. V. tunnustatud nõude katteks kõigest 128,40 eurot, mis on 2,6% kogu võlast. Eelnevale tuginedes ei saa võlausaldaja nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega ning menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja D OÜ jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja S AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. K OÜ palub mitte vabastada K. V.it käesoleval ajal võlgadest ning kaaluda seda uuesti viie aasta möödumisel. Võlgnik K. V. sissetulek võimaldab tasuda võlgnevused. Võlgniku taotluses puuduvad mõjuvad põhjused, miks K. V. ei saaks täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Väited väikesest toetusest lapsele isa poolt on paljasõnalised ning tõendamata
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 17.04.2017, so rohkem kui viis aastat tagasi. 8. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad D OÜ ja S AS avaldasid, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur K. V. ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajad E AS, E AS, K OÜ ja O OÜ ei nõustu kohustustest vabastamisega. Ülejäänud võlausaldajad (7tk) ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud kohtule kättesaadav ning esitanud kohtule usaldusisiku aruande perioodide 2017 – 2022 kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal kuni käesolevani töötanud (I kd, lk 64) ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud E AS nõude 128,40 euro ulatuses, E AS nõude 56,22 eurot, KT K. F. nõude 39,11 eurot, KT H. K. nõude 32,24 eurot, K OÜ nõude 67,90 eurot, L AS nõude 68,90 eurot, KT K. P. nõude 55,17 eurot, KT K. V. nõude 30,71 eurot, D OÜ nõude 38,04 eurot, S AS nõude 314,34 eurot, P AS nõude 94,95 euro ulatuses, O OÜ nõude katteks 4 15.04.2019 summas 2,53 eurot, kuid see tagastati 16.04.2019 seoses konto sulgemisega (II kd lk 119 ja pöördel), S AS-ile nüüdne võlausaldaja E AS 3,55 eurot ja T. J. 0 eurot, P OÜ-le 4,45 eurot. Kokku on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid 929,03 eurot kogunõudest 47542,45 eurot, mis teeb 1,95%. Võlgnik on esitanud nii enda kui oma alaealise lapse konto väljavõtted nelja aasta perioodide kohta. Võlgniku 15.04.2022 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik jätkuvalt Xxxx xxxx ning tema töötasu on vahelduv s.o alates 206,49 eurot kuni 1152,83 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik elab valla poolt rendile antud sotsiaalkorteris, mille eest tasub igakuiselt üüri ja kommunaalkulusid. Võlgnik on saanud perioodidel 07.02.2018-06.02.2019 ja 07.02.201906.02.2020 töövõimetoetust (III kd, lk 23). Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud kokku 890-980 eurot kuus, so elukoht 111-300 eurot, toit 500 eurot, transport 50 eurot, kulu ülalpeetavale 100 eurot, muud kulutused 150 eurot. Igakuised kulud kannab võlgnik, võlgnik elab valla sotsiaalkorteris, mille eest tasub üüri. Võlgnik tasub kommunaalkulud. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras, arvestades siinjuures, et võlgnik elab koos alaealise lapsega ja kannab kõik kulud üksi. Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt on võlgnik rahuldanud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid 929,03 euro ulatuses. 10. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). 11. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda, minimaalset töötasu, ei ole võlgnikul olnud piisavalt likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi suuremas ulatuses tasuda. Kohus nõustub, et võlgniku tervislik seisund ei pruugi olla kõige parem ning näidatud sissetuleku suurus raskendavad võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et 5 võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. 12. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ 13.
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3).
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 14. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ 15.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad K. V.i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.