Obsah (4)

§ 127§ 115§ 104§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8649 Tsiviilasi C12 Tech OÜ

§ 127alusel.

Kuivõrd antud asjaoludel on lepinguvälise kahju hüvitamise ja töölepingu alusel nõutava kahju hüvitamise eeldused kattuvad, siis ei kahjusta kohus nõude aluse ümberkvalifitseerimisega poolte menetluslikke õigusi ja puudub vajadus sel põhjusel menetluse uuendamiseks. Kohus on kahju hüvitamise eeldused ja tõendamist vajavad asjaolud poolte ette toonud (vt kohtu selgitused, tlk 38-39) ning pooled on saanud nende osas arvamust avaldada ja tõendeid esitada. 13. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt RKTKo 3-2-1-56-17,p 25).

Alljärgnevalt analüüsib kohus kõigi nende eelduste täidetust.

1. Töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutuses oli pangakaart, millelt tehtud ülekannete üle pooled vaidlevad. Kostja ei vaielnud selgesõnaliselt vastu ka hageja väitele, et ta on teinud hageja kontolt hageja väidetud ülekandeid 3 183,43 euro ulatuses ja võtnud sellelt sularahas välja hagis märgitud summa 6 473 eurot. Hageja väited on ka tõendatud pangakonto väljavõttega (tlk 5-12). Kohus 3 tuvastab ülal märgitu alusel, et kostja on teinud hageja kontolt ülekandeid 3 183,43 euro ulatuses ja võtnud sellelt sularahas välja 6 473 eurot.
2. Hageja tugineb väitele, et kostja ei ole selle pangakaardiga makseid tehes ja sellega sularaha välja võttes kulutusi hageja huvides ega enda ülesannete täitmiseks. Kohus palus kostjal esitada nende väidete osas omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kostja on esitanud kohtunõudele vastates kulutuste sisu osas väga üldsõnalised selgitused (Tallinn sõiduki tankimine; rongipiletid Rootsis ehitusobjekti asukohale; Tallinn, sularaha andmine töötajatele; Rootsi sõiduki tankimine, Rootsi ehituskauplus, Rootsi apteek, Rootsi ehituskauplus 4 korda jms). Kohus leiab, et need selgitused on liiga üldsõnalised, et mõista, mida ja mis otstarbel osteti või millele raha kulutati. Samuti on kostja väited täielikult tõendamata, kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendeid.
3. Sularaha väljavõtmise osas esitas kosja väite, et maksis selle eest töötajatele preemiat. Hageja on esitanud selle osas tõendina tabeli preemiate välja maksmise kohta koos isikute allkirjadega. Hageja vaidleb vastu, et nimetatud isikud oleksid preemiate väidetava väljamaksmise ajal olnud hageja töötajad. Samuti vaidleb ta vastu, et kostjal oleks üldse olnud õigus preemiaid välja maksta. Kohus märgib, et TLS § 28 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu – st kokku lepitud palka. Tööandjal on õigus maksta soovi korral töötajatele ka preemiaid ja lisatasusid. See eeldab aga tööandja vastavat tahteavaldust. Kostja oli ka ise hageja töötaja, kes pidi alluma hageja kui tööandja juhistele ja korraldustele. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud iseseisev otsustuspädevus teistele töötajatele preemiate väljamaksmise üle otsustamisel Seega eeldas preemiate väljamaksmine hageja vastavat tahteavaldust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks sellise tahteavalduse andnud ning lubanud kostjal maksta töötajatele välja preemiaid (7*850 = 5 950 eurot). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjal puudus õigus preemiaid välja maksta. Kohus ei analüüsi, kas preemiad reaalselt välja maksti või mitte – isegi kui seda tehti, ei olnud kostjal õigust preemiaid välja maksta.
4. Ülal märgitu kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tema kasutuses olnud pangakaadilt tehtud ülekannete ja välja võetud sularaha kasutamist hageja huvides. Seega tuvastab kohus, et kostja rikkus poolte vahelist töölepingut.
5. Tööandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115lg 1, § 127 lg 1, § 128).

Kostja ülalviidatud tegude tulemusel vähenes hageja vara. See tähendab, tema tekkis varaline diferents hageja majanduslikus seisundis. Hageja jäi vastavas ulatuses (9 659,43 eurot) enda varast ilma. 19. Töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

). Kostja pidi mõistma, et tohib teha väljamakseid ja kulutusi ainult hagejaga kooskõlastatud eesmärkidel ja ulatuses, hageja huvides. Kostja kasutas hageja rahalisi vahendeid teadlikult muul otstarbel, kui hageja huvides, selle kohta hagejale dokumente esitamata. Seega on antud asjaoludel selgelt tegu tahtlusega

§ 104lg 5 mõttes.

20. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Pooled ei vaidle selle üle, et pangakaart oli kostja valduses ja kasutuses põhjusel, et ehitustööde juhatajana pidi ta aeg ajalt ostma vajalikke seadmeid ja teenuseid, mis olid seotud hageja majandustegevusega. Nende kohustuste kaitse-eesmärgiks oli kaitsta hagejat tema huvidest ja majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute eest. Kohus tuvastas, et kostja tegi just 4 seda keeldu rikkuvaid tehinguid ja toiminguid. Seega on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. 21. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Kuivõrd kahju tekitati kohtu hinnangul tahtlikult, ei vaja kahju ettenähtavus tuvastamist. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kostja pidi hageja huvidest väljuvaid tehinguid ja toiminguid tehes (pangakaarti tööga ja hageja huvidega mitteseotud otstarbel kasutades) ette nägema, et hagejal tekib sellest varaline diferents ehk kahju. 22. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Käesolevas asjas leidis ülal märgituga tuvastamist, et kui kostja ei oleks tegu toime pannud (pangakaarti hageja huvidest väljuvatel eesmärkidel kasutanud), ei oleks kahju tekkinud. Seega esineb teo ja kahju vahel põhjuslik seos.

1. Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kõik kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja hagi tuleb rahuldada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9 659,43 eurot. Menetluskulud
2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 1 000 eurot.
4. Hageja palub hüvitada riigilõivu 550 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
5. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi käesolevas asjas 5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 90 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 5 *90 = 450 eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 550 eurot (riigilõiv) + 450 eurot (õigusabi kulud) = 1 000 eurot.
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul 5 on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6