veebruari 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdimõistetu N.T kaitsja advokaat Vello Luik Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav N.T , isikukood: XXX, elukoht: XXXXXXXXX XX-X Tartu, varem kriminaalkorras karistatud üks kord Kaitsja advokaat Vello Luik. Resolutsioon Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: Jätta Tartu Maakohtu
lg 1 järgi ning karistati rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka N.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.05.2005, s.o 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 297 päevamäära, s.o 14 850 krooni. Maakohus arutas N.T-le
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: 23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud A.S. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile A.S. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.S. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud A.M. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile A.M. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.M. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud Ü.N. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile Ü.N. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid Ü.N. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud E.R. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile E.R. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid E.R. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 23.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud O ja A. T. ühise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile O ja A T. allkirjad ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid O. ja A. T poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 8736 krooni suuruses summas; -2- 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud Ü.N. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile Ü.N. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid Ü.N. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud S.S. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile S.S. allkirja kajastas deklaratsioonis valeandmeid A.S. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud S.K. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile S.K. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid S. K poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud J.K. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile J.K. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid J.K. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud P.V. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile P. V allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid P. V poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud H.T. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile H.T. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid H. T poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4287 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud P.L. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile P. L allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid P. L poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4287 krooni suuruses summas; 30.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud H.T. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile H.T. allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid H.T. poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas. 31.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud T.K. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile T. K allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid T. K poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas; 31.03.2005 Tartu linnas võltsis tema poolt eelnevalt täidetud C.V. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile C. V allkirja ja kajastas deklaratsioonis valeandmeid C. V poolt Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 4368 krooni suuruses summas. -3- Sellega pani N.T toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Maakohtus N.T ennast süüdi ei tunnistanud. Maakohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leidis, et N.T tegu vastab
lg-s 1 sätestatud koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning tema teos puuduvad
§-des 28-30 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Tunnistajate I. J, M. L ja M. M antud ütluste ja ka süüdistatava N.T ütlustega on tõendatud, et N.T on osutanud ettevõtetele raamatupidamisteenust. N.T kui raamatupidaja ülesanneteks oli ka palgalehtede koostamine ning füüsilise isiku tuludeklaratsioonide koostamine ja esitamine maksuametile. Toimikus olevate tuludeklaratsioonidega, tunnistajate I. J, M. L ja M. M ütlustega on tõendatud, et tuludeklaratsioonides on kajastatud ettevõtete OÜ Total Eesti ja OÜ Terminator töötajaid rohkem, kui neid tegelikult seal töötas. N.T kinnitas kohtus antud ütlustes, et koostas palgalehti juhatuse liikmetelt saadud informatsiooni järgi, kuid ei kandnud tuludeklaratsioonidele alati neid andmeid, mida ütlesid juhatuse liikmed. N.T võttis omaks, et näitas töötajaid rohkem, kui tegelikult oli. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Ü. N, E. R., A. S, A. M, O. T, A. T, J. K, Ü. N, P. V, S. K, P. L, H. T, H. T, S. S, T. K ega C. V nimelised isikud ei töötanud
Dokumendi võltsimise puhul on võimalik eristada intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Intellektuaalse võltsimise korral kannab koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isik dokumenti selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged. Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti. Materiaalse võltsimise korral on tegemist dokumendi järeletegemisega või ümbertegemisega. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega. N.T koostatud dokument on vormilt õige – tuludeklaratsiooni on kantud blanketis nõutud andmed, kuid sisult on dokument vale, sest dokumenti on kantud ebaõigeid andmeid isiku tulu saamise allika ja suuruse kohta. N.T oli ettevõtetele raamatupidamisteenust osutades õigustatud isik tuludeklaratsiooni täitmiseks, kuid ta esitas tuludeklaratsioonis ebaõigeid andmeid ka sellega, et esines isikuna, kelle nimel ta tuludeklaratsiooni täitis ning võltsis ka selle isiku allkirja, mis on tõendatud nii tunnistajate ütluste kui ka eksperdiarvamusega. Seega, N.T, kandes füüsilise isiku tuludeklaratsiooni teiste isikute -5- andmeid, näidates isikute ebaõige tulu saamise allika ja tulu suuruse ning allkirjastades isikute nimel tuludeklaratsiooni, võltsis füüsilise isiku tuludeklaratsioone.
lg 1 kohaselt on dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu elemendiks asjaolu, et võltsitud dokumendiga peab olema võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seadus ei sätesta, et dokumendi võltsimise peab olema varalise või muu kasu saamise eesmärk. Võimalus võltsitud dokumendiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest on eelkõige dokumenti iseloomustav asjaolu.
Formaalsel süüteol ei ole õiguslikus mõttes tagajärge. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei vaja tuvastamist, kas N.T sai dokumendi võltsimisest kasu. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga on võimalik omandada õigusi, sest kui isiku saadud tulu on ületanud maksuvaba tulu, on see aluseks enam makstud tulumaksu tagastamiseks. Ülaltoodust lähtudes on N.T poolt toimepandud teos olemas
Maakohus on seisukohal, et N.T pani
lg-s 1 nimetatud teo toime kavatsetult ehk tegutses eesmärgipäraselt
Kuna antud juhul ei olnud oluline, milline oli dokumendi võltsimise eesmärk, seisneb N.T eesmärgipärane tegevus dokumendi võltsimises kui sellises. N.T jaoks ei olnud dokumendi võltsimine ainult teo eesmärk, vaid ka sisemine põhjus, miks ta selle teo üldse toime pani. N.T võis teo toimepanemisel olla ka teisi eesmärke, mida ta võis saavutada dokumendi võltsimisega ja selle esitamisega, kuid
N.T raamatupidajana kasutas ära võimaluse, et ta oli õigustatud täitma füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Teo toimepanemiseks pidi ta hankima isikute isiklikke andmeid, kuna selliseid isikuid OÜ-s Total Eesti ja OÜ-s Terminator ei töötanud. Mõnede isikute andmed talle edastati ja mõnede isiklike andmete puhul jääb nende päritolu ebaselgeks. Süüdistatava kaitsja väide, et tegu oli N.T hooletusega või pani N.T teo toime ettevaatamatusest, on paljasõnalised, sest N.T pidi teadma, et kannab füüsilise isiku tuludeklaratsioonidesse ebaõigeid andmeid. N.T koostas ettevõtetele lisaks teistele raamatupidamisdokumentidele ka palgalehti, seega pidi ta teadma, millised isikud töötavad ettevõtetes. Juba asjaolu, et N.T kandis tuludeklaratsioonidesse ettevõtetes töötavate ja sealt tulu saavate inimestena tegelikkuses nendes ettevõtetes mittetöötavaid inimesi näitab, et N.T seadis endale eesmärgiks dokumendi võltsimise. Seega ei ole ka oluline, kuidas N.T isikute andmed enda kätte sai, sest tunnistajate ütlustega on tõendatud, et nendel puudus N.T-ga igasugune kontakt ja enamus tunnistajaid ei edastanud kellelegi oma isikuandmeid. Nendest tunnistajatest, kes oma isikuandmed edastasid, teadis vaid C. V, et tema nimel koostatakse tuludeklaratsioon. N.T kandis tuludeklaratsioonidesse isiku tuludena 17 000 krooni, sest teadis, et just see summa oli maksuvaba miinimum. N.T teadis või pidi vähemalt võimalikuks pidama, et nimetatud tuludeklaratsioone käsitleb Maksu- ja Tolliamet kui õigeid tuludeklaratsioone, mis on aluseks tulumaksu tagastamisele. Ta seadis endale eesmärgiks dokumendi võltsimise ja tegi püüdlusi selle nimel, et võltsimine õnnestuks. N.T pidi ka olema teadlik oma teo koosseisupärasusest. Süüdistatava kaitsja on viidanud, et seaduseandja on leidnud, et deklaratsioonis valeandmete esitamine ei ole kvalifitseeritav dokumendi võltsimisena, vaid on tegemist väärteokorras karistatava teoga ja vastav kord on ette nähtud maksukorralduse seaduses ning N.T on -6- selle eest juba karistatud. Maksu- ja tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/65 on määratud N.T-le rahatrahvi 3 000 krooni selle eest, et N.T muutis 2005. a emaksuameti kaudu OÜ-de Total Eesti, Intertrade, Terminator, Stonex Grupp ja Atlante 2004. a tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioone, deklareerides väljamakse saajaid esialgsest tunduvalt rohkem ning ühekordse tasuna 17 000 krooni, millega tekitas näilise aluse tulumaksu tagasitaotlemiseks neile füüsilistele isikutele, kellede osas näitas 2004. a maksudeklaratsioonides TSD fiktiivseid väljamakseid. Maksu- ja tolliamet on N.T väärtegu kvalifitseerinud maksukorralduse seadus (MKS) § 154 lg 1 järgi. Nimetatud säte puudutab maksuhalduri tegevuse takistamist maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil. Seega on N.T-le ette heidetud maksuhalduri tegevuse takistamist valeandmete kajastamise tõttu tuludeklaratsioonis, mitte aga dokumendi võltsimist. MKS § 154 lg 1 ja
lg 1 on erinevad koosseisud ja nendes koosseisudes kajastatud süütegude kriminaliseerimine täidab erinevaid eesmärke. Karistusseadustiku mõttes on dokumendi võltsimine avaliku usalduse vastu suunatud süütegu, kahjustatava õigushüvena saab üldisemalt määratleda õiguskäivet. MKS § 154 lg 1 koosseis on aga suunatud maksuhalduri kui maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollija vastu (MKS § 10 lg 1). Seega on tegemist on erinevate süüteo koosseisudega ja topeltkaristamise olukorda ei ole tekkinud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ja 58 mõttes, kuid leidis, et N.T on
N.T on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning väärtegude toimepanemise eest karistatud viis korda, viimati 05.06.2008. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva süüteo toimepanemise ajal ei olnud N.T aga kriminaalkorras karistatud. Maakohus leidis, et kuna N.T ei olnud süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistatud, on võimalik teda karistada kergema karistusliigiga, mida
lg 1 võimaldab, s.o rahalise karistusega 300 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), 15 000 krooni. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu N.T kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse N.T süüdi tunnistamises ja karistamises
Apellatsiooni järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, samuti oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. N.T-le esitatud süüdistus on ebaselge ja nimetatud asjaolu on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. -7- Süüdistusakti kohaselt N.T võltsis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonidele allkirja ja kajastas deklaratsioonides valeandmeid Eestis saadud tulu kohta eesmärgiga saada Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu. Süüdistuse sisu ei ole üheselt mõistetav ja seda alljärgnevatel kaalutlustel. Kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid, on tegemist intellektuaalse võltsimisega. Dokumendi järeletegemine - s.o dokumendi valmistamine (teksti kirjutamine, allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda on käsitletav materiaalse võltsimisena. Süüdistusakti kohaselt heidetakse N.T-le ette deklaratsioonidel valeandmete kajastamist, s.o intellektuaalset võltsimist, samas aga heidetakse N.T-le ette ka allkirja võltsimist, s.o materiaalset võltsimist. Seega on prokurör asunud seisukohale, et N.T on dokumendi (s.o residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni) koostamiseks õigustatud isik ja samas ka ei ole dokumendi koostamiseks õigustatud isik. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu tunnuste suhtes. Objektiivne koosseis seisneb dokumendi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks. N.T on selgitanud, et oli teadlik, et isikud on nõus sellega, et ta vormistab deklaratsioonid, osa allkirjastas esindajana ja osa tagastas isikule, et see allkirjastaks, ta ei tea, kes allkirjastas. Samuti avaldab N.T , et kui isik ei oleks olnud nõus, ei oleks ta deklaratsiooni täitnud ega allkirjastanud. Eeltoodud käsitlusest tulenevalt puudus N.T tahtlus dokumendi võltsimiseks (allkirja võltsimiseks). Juhul, kui ta pani teo toime ettevaatamatusest, puudub tema käitumises subjektiivne koosseis. Tulumaksuseaduse § 44 lg 1 (27.05.2004 - 01.01.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt oli residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Tulumaksuseaduse § 46 lg 6 kohaselt tagastas füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole.
näeb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Asja materjalidest nähtuvalt koostas N.T ja esitas deklaratsioonid TSD, milles kajastas isikud, kes on saanud tulu ja mille alusel äriühingutel tekkis kohustus tulumaks kinni pidada ja tasuda maksusumma Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kui tulumaks füüsiliste isikute eest on kinni peetud ja riigile tasutud, siis on füüsilised isikud ka õigustatud enammakstud tulumaksu tagasi saama. -8- Seega eelnes residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamisele TSD deklaratsioonide koostamine N.T poolt, mille alusel äriühingud pidasid kinni ja tasusid tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt omandasid füüsilised isikud õiguse enammakstud tulumaksu tagasi saada TSD deklaratsioonide alusel. Eeltoodust tulenevalt puudub N.T käitumises
sätestatud kuriteo koosseis residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamise ja allkirjastamisega ei omandanud deklaratsioonides märgitud isikud õigusi, vaid realiseerisid oma õiguse tulu saada. TSD deklaratsioonide koostamise ja esitamise eest on N.T aga juba karistatud Maksuja Tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/65.
lg 3 järgi ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Käesoleval asjas on kohus karistanud N.T seega sama süüteo eest kaks korda, mis on käsitletav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja on aluseks kohtuotsuse tühistamiseks ja N.T õigeksmõistmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja, prokuröri ja kontrollinud maakohtu poolt käsitletud tõendeid leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata kuid lisab mõningad omapoolsed põhjendused lähtudes apellatsiooni motiividest. 1. Süüdistuse ebaselgus. Ringkonnakohtu arvates vastab N.T-le
MS §-st 154. Apellatsiooni kohaselt muudab süüdistuse ebaselgeks see, et süüdistatavale heidetakse ette intellektuaalset võltsimist (valeandmete kandmist tuludeklaratsiooni), kuid samas ka materiaalset võltsimist (allkirja järeletegemist). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et
§-s 344 lg 1 sätestatud kuriteo koosseis ei erista intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Süüdistuses kirjeldatud võltsimisteo faktiline külg on piisavalt üksikasjalik ja selge (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2007 otsuse nr 3-1-1-94-06 p 9). 2. Subjektiivne külg.
lg 1 eeldab dokumendi võltsimise tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu tunnuste suhtes. Objektiivne koosseis seisneb dokumendi võltsimises, kusjuures dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks. -9- N.T käitumine ja tunnistajate ütlused viitavad otseselt süüdistatava tahtlusele võltsida füüsiliste isikute tuludeklaratsioone ja seda kindlal eesmärgil – saada alusetult tagasi tulumaksu. Süüdistuse kohaselt on N.T võltsinud 15 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 16 isiku osas (A. ja O. T ühine deklaratsioon). Süüdistatav on kinnitanud, et kõik 15 deklaratsiooni on koostanud tema. Ü. N ning O. ja A. T deklaratsioonidel on ka tema allkiri. C. V ja E. R deklaratsioonidel olevate allkirjade puhul ei oska ta kindlalt väita, et need oleksid tema allkirjad. Ülejäänud 11 deklaratsioonide puhul väidab N.T , et ei ole nendele alla kirjutanud. Maakohus on otsuses (lk 10) analüüsinud käekirja ekspertide arvamust ja õigustatult leidnud, et N.T on tegelikult allkirjastanud rohkem kui kaks deklaratsiooni. Mitte ükski 16-st tunnistajast, kelle nimel N.T tuludeklaratsiooni koostas ja esitas, ei kinnita, et oleks süüdistatavat volitanud nende nimel koostama tuludeklaratsiooni, mitte ükski nendest ei ole 2004 töötanud OÜ-s Total Eesti ega OÜ-s Terminaator, kus töötamist oli tuludeklaratsioonides N.T poolt näidatud. Vaid üks tunnistajatest (J. Aasav) oli korra süüdistatavat näinud, aga seda mitte seoses tuludeklaratsiooni täitmisega. Tunnistaja C. V on süüdistatavaga suhelnud ja andnud talle oma isikuandmed. Siinjuures ei saa jätta märkimata, et enamusel (9-l) võltsitud tuludeklaratsioonil oli tulumaksu tagasisaajaks näidatud N.T poeg G.K. ning oli fikseeritud ka tema pangakonto. Nimetatud asjaolu viitab samuti, et tuludeklaratsioone võltsiti ja seda mööda minnes isikutest, kelle nimel seda tehti. Sellistel asjaoludel N.T poolt füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide täitmist ja allkirjastamist saab käsitleda vaid teadliku ja eesmärgipärase tegevusena, aga mitte ettevaatamatu võltsimisena, nagu seda leitakse apellatsiooni põhjendustes. 3. N.T käitumises
§-s 344 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu olemasolu. Apellatsioonis leitakse, et N.T käitumises puudub
sätestatud kuriteo koosseis, kuna residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koostamise ja allkirjastamisega ei omandanud deklaratsioonides märgitud isikud õigusi, vaid realiseeriti oma õigus tulu saada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et N.T koostas ja esitas eelpool viidatud kahe äriühingu deklaratsioonid (TSD), milles kajastas fiktiivsed isikud, kes nagu oleks saanud äriühingutelt tulu, mille alusel äriühingutel tekkis kohustus tulumaks kinni pidada ja tasuda maksusumma Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kui tulumaks füüsiliste isikute eest on kinni peetud ja riigile tasutud, siis on füüsilised isikud ka õigustatud enammakstud tulumaksu tagasi saama. Viimane toimub aga residendist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidest lähtuvalt. Seega üheks aluseks, et enamtasutud tulumaksu tagasi saada, ongi residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine. Sellega on ümber lükatud apellatsioonis esitatud seisukoht, et tuludeklaratsiooni esitamisega ei omandata õigust enammakstud tulumaksu tagasi saada. 4. Sama süüteo eest korduv karistamine. - 10 - Apellatsioonis leitakse, et maakohus, karistades N.T
lg 1 järgi, on seda sama teo eest teinud teist korda, kuivõrd sama teo eest on teda juba karistatud Maksu- ja Tolliameti 05.06.2008 kiirmenetluse otsusega nr 6-6/
lg 1) kahjustatakse avalikku usaldust (õiguskäivet), teisel juhul (MKS § 154 lg 1) aga maksuseaduste täitmise kontrollija (maksuhalduri) tegevuse tõhusust. Seega maakohus mõistes N.T süüdi ja karistas teda
lg 1 järgi, ei ole rikkunud
§-s 2 lg 3 sätestatut. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk - 11 - Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.